Selline kõige lihtsam variant oleks ikkagi vast 2.0D vabalthingav 55kw loom. Äial on selline 91a masin- kere on ilus sile, mootor käib nagu uuel autol, õli ei söö ega midagi. Äi on ise väga autokauge inimene, seetõttu ei saa auto ka mingit pedereerimist (erilist hellitamist). Seisab õues, sõidab iga päev pmst. Läbisõit kellajärgi hetkel ca 650000km. Seda, kas see reaalne on, ei tea. Mis viga on- käigukast viskab 5-nda käigu välja ja tagumised vedrukandurid on täiesti läbi omadega. Muusosas on tegu küll ülitöökindla masinaga. Sillad kestavad hästi, kere on OK (minuteada pole tal keretöid ka tehtud, kapotti vist värviti kunagi, kuna see kraabiti võtmega ära mingi kutsekooli idioodi poolt, kus parklas masin seisis.), salong on väga korralik. Sõita on iseenesest hea temaga, vaikne, mugav, stabiilne. Edasi muidugi ei lähe, üliuimane auto on. Samas on ta ka öko, suvel maanteel 5l/100km. Aasta keskmine ca 6.5-7l/100km. Äi on sõitnud sellega nüüdseks mingi 5-6a ja ei taha ikka maha müüa, autoga sedavõrd rahul. Kuna aga IMO kastiremont ja kandurite keevitamine (v noh uute panek pigem) läheb kallimaks, kui auto ise väärt on, siis suvest hakkab ta sõitma minu vana Audi 100-ga. Meeldib see talle või mitte.

Pika jutu kokkuvõte- tahad taimeõliga sõitma panna auto, võta võimalikult lihtne mootor. Ja enam lihtsamat, kui 2.0 55kw diisel, sa W124 kerel ei leia.