Sai kunagi ammu Viljandist ostetud Opel Kadett. Auto oli alguses ainult kere ja sillad. Kere ise oli suhteliselt hästi säilinud, aga ülejäänud tehnika oli lihtsalt kastidega kaasas. Algul oli suur vaimustus seda üles ehitama hakata, kuid ikkagi jäi 3-4ks aastaks seisma õue vihma kätte.

Peale pikki aastaid tuli taas tahtmine see auto ellu äratada. Sai alustatud sildade ja põhja taastamisega.


Sildade taastamisest kahjuks rohkem pilte pole, aga sillad sai värvitud kollaseks.

Edasi arenes asi kapotialuseni. Sai hakata mootorit kokku panema. Hoolimata pikast seismisest läks mootor üllatavalt hästi käima. Samal ajal sai ka elektrisüsteemi kokku panna, kuigi kogu elektrisüsteem seisis samamoodi väljas, oli ainuke mitte toimiv asi süütelukk.

Kui tehnika sai enamvähem kokku ja toimima, sai ettevõetud keretööd.

Sai proovitud helerohelist tooni, kuid see jäi kole ja värvisin auto tumeroheliseks(metallik).


Kokkupanemise käigus selgus, et autol on juppe puudu, seetõttu sai ostetud komplektne doonorauto.

Praegune värvitoon ja peaaegu koos auto.

Doonorauto.
Kui auto kokku ja valmis sai, nägi ta kuidagi mannetu välja. Oli aru saada, et midagi on puudu.

Probleemi lahenduseks olid kollased triibud ja ilusamad veljed.


Peale seda sai läbitud ülevaatus ja tehtud kindlustus. Lõpuks ometi sai Kadettiga ka tänavale sõitma. Aga nagu ikka jäi autol jõust puudu ja oli vaja hakata mootorit kaasa aitama. Mille tagajärjel sai oma etteaimatud lõpu suhteliselt kiirelt, milleks oli kolmanda silindri keps ja kepsupakk pooleks, plokis hästi suur auk, katkine kolb ja palju muud metallipudi. Selle tulemusel pidin taas mootorit vahetama hakkama. Mootor sai võetud doonorauto pealt(1.2l , 40kw). Mootorivahetuse käigus sai ka kapotialune ära värvitud.

krunt

värv
Kapotialune enamvähem valmis, kuid seekord vähe töökindlam ja võimsam.

Hetkeseisuga on auto töökorras. Salong ja kere enamvähem originaal.