Nii, homme, esimesel veebruaril saab neli kuud kui suitsetamise maha jätsin.
Suitsumehe staazi oli kokku 13 aastat umbes. Kutsekas teisel kursal hakkasin tegema ja kohe algusest peale pakk päevas ja nii iga päev.
Maha jätsin päevapealt- tegin, tegin ja siis ühest päevast enam ei teinud. Ei kasutanud mingeid plaastreid, nätsu, raamatuid, nõelravi vms.
Enda ajus tegin see-eest eeltööd päris pikalt. Plaan maha jätta oli juba ammu, lükkasin vaid tähtaega edasi. Esimesest oktoobrist 2012 kolisin uude kohta ja sellest päevast enam ei tee.
Algul oli raske- suitsumõtted tikkusid pidevalt pähe, närvid olid läbi. Öösel nägin pidevalt unes, et kimusin suitsu.
Töökaaslased ka enamus suitsetavad, see ei teinud asja mitte kergemaks.
Töö juures teised nüüd räägivad, et oi sul jääb nüüd palju raha alles- jääb ta ju jee... kõik kulub ikka kuskile ära ja märgatavat rikkust ei paista kusagilt
Söögiisu ei ole oluliselt kasvanud, kui, siis magusat tahaks rohkem. Nelja kuuga kilo kehakaalus juurde tulnud ja see ei tundu hetkel ka nagu probleem.
Suurim väärtus on muidugi investeering tervemasse tulevikku, selle nimel tasub pingutada seltsimehed suitsetajad!
Mahajätmise lahendus on peidus iga suitsetaja kahe kõrva vahel- leidke see üles ja pange endale tähtaeg millal maha jätta, see pole väga raske
