Sais siis tungitud keldrisügavustesse ja stange lisa üles otsitud. Ausalt öeldes oleks terve mõistusega inimene selle võbeleva, kõvera ja mõralise jublaka prügikasti pidanud panema. Mulle aga hakkas see tunduma paras väljakutse, et kas sellest midagi teha saab. Sai vaadatud läbi hunnik autosid kuni jäin ühe juurde pidama mis meeldima hakkas, eks üritan midagi sarnast teha. Igatahes selline see oli kui üles leidsin:



Esimese hooga sain vähemalt 5400 sekundit seda asja puhastada mõranenud pahtlist. Siis sai korra külge visatud ja vaadatud kus maalt stanget puhastama peaks





Siis sai veidi stanget kaabitud vajalikust kohast. Ei enam ma mitte kunagi ei kaeba ühegi odööri üle, see on lihtsalt rõve mis plastiku puhastamisel eraldub Pihku jäi selline rull kolmesajast kiudmatti.



Lõpuks panin lisa lõplikult paika, rihtisin õigeks, tõmbasin kruvidega vahed kinni. Peale läks 3 kihti matti koos epovaiguga.





Järgmine etapp on seest samamoodi võimalikult hästi kinnitada ja siis võib ka uue kuju anda.

Sai alustatud kogu krempli maha võtmist. Loomulikult suutsin selle käigus 5 alumisest poldist 4 tk puruks keerata Oi kuidas ma vihkan poltide väljapuurimist, eriti alt üles suunal. Aga mis teha, vähemalt lõpuks oli see värk mul lauapeal ja tagurpidi keeratud. Positiivne oli, et epo oli kenasti ära kuivand ja kogu see asi on suht tugevalt kinni omavahel.



Arvutiga sai visandatud mõned väga lihtsad stanged millest 2 tk jäid sõelale. Jagasin neid kolmanda osapoolega värske pilgu mõttes ning sain vastuse OK mille tulemusena lammutama kukkusin. Esimese asjana sai puhastama kukutud, lõigatud kogu asja sirgemaks ja siis eelmise disaineri töö täielikult eemaldatud.

Vahepeal tekkis probleem penoplasti tüki leidmisel, ei olnud kodus, ei tuttavatel parasjagu. Õnneks tööjuures (haiglas) ringi jalutades leidsin just sobiva pehmestruktuurilise kasti maas nurgas vedelemas. Sellest sain vastavad juurdeehitused välja lõigutud, parajaks lihvitud ja fooliumi sisse keeratud. Foolium-vormi kinnitamiseks stangega pidin asjaolude sunnil liimi puudumise tõttu pahtlit kasutama



Oma jagu aega võttis erinevate klaaskiumati tükkide väljalõikumine. Stangel sai veel lisatud tugevduskohti ning kinni mätsitud esialgse kuju eemaldamisest jäänud kaktised kohad. Tundub, et ühe hooga sain ära kaetud ka kõikvõimalikud praod ja purunenud osad. Kuna 300 matt oli sellise vormimise jaoks pisut liiga kange siis ääred tahtsid lahti jääda. Ilge jama tulemusena jäid nad vist siiski suures enamuses kinni.





Sama töö sai tehtud ka laienditega. Auku sobitasin vahtplasti, mätsisin fooliumisse ja katsin augu klaasriide ja epo seguga.

Ühel hetkel oli alusvorm valmis ja sai seda ka pisut korrigeeritud.



Selle stange põhiline probleem on, et keerdub liiga järsku, liiga palju ja liiga imelikult kõhualla.



Sai oma lemmik tolmuimeja kast pooleks tehtud ja pooli piirdena kasutatud. Vaja läks polüuretaanvahtu ja selku riiulite vahel tuuseldades jäi silma selline asi nagu "kõrrevaht" Kuna silma all ta oli siis ära sai see võetud.



Kasti juppide eemaldamisega koos sain ka enam-vähem sobiva tüki millest voolima hakata.



Ja sai lõigatud, lihvitud...



Ja lõpuks sain ka selliseks milliseks tahtsin.



Kahjuks teiseltpoolt ei olnud vaht täielikult ära kuivanud ja lõplikku viimistlust anda ei saanud.

Vahepeal hakkasin küljeplastikuid sobitama mis ustega üldse kohe läbi ei tahtnud saada. Sai siit-sealt tutvust sobitatud ja justkui hakkab asi paremaks minema juba. Ühe poole epovalamisega ma rahule ei jäänud. Sai ka siin kõrrevahtu praktiseeritud:





Kui vahepeal asjad kuivasid siis sai ette võetud töö millest teadlikult olin kõrvale hoidnud. Nimelt esistangega oldi kuhugi vastu sõidetud. Katki midagi ei ole aga plastikupealse kihi oli kenast mõraliseks löönud. Lootsin, et äkki mõni õhtu lähen garaazi ja on see juba tehtud. Kuid sellist olukorda nähtavasti ei tule. Võtsin siis ise ette ja kukkusin puhastama. Kui mõrad olid välja saadud hakkasin pahtliga möllama. Selle stangega läheb veel kaua ma ütlen, pool pehmet plastikut-kummi pahtelda on päris tüütu.

Mingisugune esistange lisa tuleb ka ikka?

Eks, näis iseasi kas värvigi jõuab Plaane pole mõtet eriti teha/kuulutada vaid tegutseda vaikselt omas tempos. Preagu on tähtis, et kere enam-vähem siledaks saada võõba peale. Pärast seda oleks esimene soov tagavedrustus tekitada (mida seal preagu ei ole) ja üldse üldist hooldust. Eks siis näeb mis saab edasi.

Niih, vahepeal on jätkunud see lõputu pahteldamine ja lihvimine

Epoga tehtud laiendiga ei jäänud rahule ja sai uuesti tehtud polüestriga



Lõpuks sain need tobedad augud ära kaotatud ja ka enam-vähem sirgu lihvitud. Tegelikult on nende laienditega rohkem vaeva nähtud kuna need ei tahtnud väga istuda omale kohale ja ühele käis uks *KRÕÕÕP* vastu. Veidi on vaja veel nokitseda neid.



Ka stangetööd jätkuvad. Nüüd on siit-sealt sättimist. Esimese suurema klaasriide töökohta väga hull ei jäänudki. Tegelt tekitab see värk sõltuvust ja hea meelega möllaks selle riidega nii, et vähe ei ole. Vahest hiljem teen veel midagi.



Vahepeal sain ringiga tagasi spoileri juurde tuldud ja alt otsa lahkama hakatud. Sai sililikoni/liimi sodi eemaldatud. Algselt oli see kruvidega alt kinni tõmmatud. See mulle ei väga ei meeldinud.



Läksin tõin ühe koti polte, puurisin augud suuremaks ja sobitasin poldid sisse.



Lõpuks tegin klaasriidest väikseid "seibe" ja kinnitasin poldid selliselt spoileri külge. Need ei ole kinnitused vaid lihtsalt asendi fiksaatorid. Alla läheb ikka mingit head liimi/silikooni ka.
Keegi võikski soovitada milline produkt võiks olla kõige parem selliste asjade liimimseks? Eelmine lahendus oli küll väga tugev kuid ollus oli liialt paks mistõttu olid vahed siin-seal paigast ära.





Sellel võimsalt kõveral spoileril on üks hirmus huvitav koht vist piduritule jaoks. Samas juhtmete jaoks kohta vms ei ole. Mõtlesin kas tekitan sinna mõne moodsa valgusti aga mis ma ikka, vana mees uhkeldan. Relakas juba valmis ja läheb täitmiseks.

Tundub, et poldilahendus sujus hästi.



Veidi oli vaja modida luugiküljes auke. Lõpuks istus hästi peale ning täitsa tugevalt võis testimiseks kinni keerata.



Üks külg sai veelkord hoolega läbi käidud ja iga viimasemgi vigastus parandatud.



Isiklikult mulle ei meeldi kui on roostes ka selline koht mida väga näha ei ole. Kui juba teha siis korralikult. Seetõttu said mõned kohad välja lõigatud kus plekk kahtlane tundus. Ei tea kas keevitaja jutule ka võtab - tal kilomeetrine rivi autosid alati ootamas.





Kõrvalistuja poolne karbilaiend ajas mind lihtsalt marru. Ei isutnud see mitte kuidagi ette, räigelt kõver ja uks käis igaltpoolt vastu jne. Konkreetselt 3 päeva ma tegelesin ainult laiendiga, lõikus, mõõtsin, sobitasin, kasvatasin kiudu juurde. Eile siis õhtul hakkas kuidagigi ette istuma nii, et uksed töötasid ja ei olnud pinges kusagilt Said ka vastavad kinnitusaugud tiiva äärtesse tekitatud. Üldiselt võib arvestada nende odavate kittidega, et krempli sobitamiseks kulub samapalju aega kui terve auto keretöödeks. Enda tunnihinnale mõeldes ostan ma järgmisele autole kindlasti juba sobiva kiti või teen ise nullist üles.



Seni kuni asjad kuivavad jooksen juba järgmise koha kallale. Taga stange sai ette võetud. Alustasin üleliigse riide eemaldamist vaikselt.



Ja kui üleliigne eemaldatud oli avanes selline vaade. Nüüd on veel vaja asjad enamvähem mingisse sobivamasse kujusse lasta. Alt küll näha ei ole aga mulle ei sobi kui mingi jama on peidetud kohtades.

Lõpuks saabus aeg kus stangega sai põnevamaid asju tegema hakata. Ehk siis vahede paika ajamine. Vaikselt sai tiiva ääre järgi kahandama hakata.



Kuni lõpuks oli üleliigne eemaldatud.



Kere on kumer, stangelisa oli aga sirge Õnneks nüüd mul on enam-vähem tugev ja sirge stange nii, et nüüd saab korralikult vahed paika ajada. Silikooni me suuri pragusid täis ei aja, eksole Võiks olla pingevaba enam-vähem täpne paigaldus. Selleks kaitsesin kere teibiga (et pärast stanget koos vormiga ära saada) ning täitsin pahtliga kere kumeruse järgi puudujäägi. Selliselt saan juba uue ja täpselt sobiva vormi kuhu peale klaasriiet uhada.



Spoiler auku hakkasin vahtplasti pistma.



Ja käiasin enamvähem sobivaks.



Siin siis tagumise osa väike teaser milline tulla võiks ükskord. Pakuti ka mingit väga hullu esiotsa kuid disainikomisjon ültes selle peale konkreetselt EI!. Mõnes mõttes hea ka, hetkel on see igaõhtune sügelema ajav klaasriidepuru ära tüüdanud. Toda oleks pidanud roppu moodi ümber tegema mis oleks taas hullult aega võtnud.

Spoilerit eemaldades kunagi tuli lahti liitekoht. Selgus, et seal oli klaasriide kiht minimaalne. Pildilt on näha jäämäe tipp, tegelt on hea 30 cm umbes praoga.



Selle jama parandamiseks sai relakaga väheke ära kaabitud pealt ning auk täis pahteldatud.



Klaasriie sai peale pandud, ära lihvitud ja klaaskiudpahtliga pahteldatud



Veel sai peenpahtliga üle käidud ja siis oli juba täitsa selline nagu peaks.



Paraku ei ole see ainuke koht ja sama töö ootab veelkord kahes kohas ees.



Lisatule koht sai siis sirgu pahteldatud, klaasriide jagu ära käiatud ja riie peale lamineeritud.



Kui kord juba kuivanud siis parajaks lihvitud



Tegelikult on see jupp ka altpoolt kõver ja ka sealt hakkasin vähe rohkem korrektsemaks tegema.



Rääkides stangest siis külgkumerusega võisin lõpuks ometi rahule jääda



Küll aga mitte kohaga mis koopa sisemise küljega peaks liituma. Selle lahendasin taas pahtli vormi ja klaasriidega



Ühel hetkel oli stange tagurpidi lauapeal ja alustasin ka vaikselt klaasriide sirgulihvimist. Jätkuvalt klaaskiud pahtliga, tolmu kogus on ikka üüratu



Tahtsin ka altpoolt stanget esteetiliseks saada, siis endal uhke kanalist vaadata



Kuna asjad vahepeal kuivavad siis juhtus selline asi, et esimene tiib eemaldus.



Vahepeal tekkis mõte tiivad klaasplastist teha, kuid see tiib on omadega väga õnnetus seisus - kogu kaare taastasin pahtlist Ehk siis momendil teen selle tiiva enam-vähem korda ja tulevikus kui igav otsin korralikud tükid millest vorm võtta. Las siis preagu olla see sama.

Lihvisin mis ma lihvisin, aga kumerus hakkas tulema selline nagu peaks. Mingi rõve nurga hajutamine oli veel teha. Kuna see tiib sinna autokülge igaveseks ei jää (kuid ajutine on vist ikka igavene) siis ma ülemõistuse palju vaeva sellega rohkem ei näe ka.



Vahepeal sai tiib valmis, tuli ka omajagu klaasriide mulle välja mida siis eemale peletasin terve päeva Nüüd siis aga on valmis ja viisin sealt tolmu seest minema. Oleks vb võinud veelgi nokerdada aga kuna tegemit ei ole mitte muuseumi vaid igapäeva sõidukiga siis kuskilt maal tuli jõuga piir teha.



Selle kiti puhul on selline vaatepilt päris tavaline. Lappida saab kõvasti.



See kitt muidugi ei väsi mind ka üllatamast. Tegin viimast checki enne äraviimist, et kuidas istub ja oppa. Raisk, ei istugi nurgast:D



Mis seal siis ikka. Hakkasin järjest maha lõikama. See pilt on umbes pool sellest mis maha rapsisin. Aluspinna teipisin ära. Pahna seest leidsin veel klaasriide ribased ja kukkusin neid sinna peale uhtma.

Väga asjalik töö. Ise oleks ammu need laiendid pooleks löönd ja visand väga kaugele , läinud veel järgi ja visand veel kaugemale . Sa mingi photoshopi ka teind oled, et milline oleks lõpptulemus ?

Ega jah, vahest oli endalgi tahtmine need merre ära uputada aga samas on põnev nokitsemine ka. Põhiline, et kogemust tuleks igaks vallas juurde, iga ehitus kukub eelnevast paremini välja. Sellepärast peabki niipalju tegema ise kui võimalik on V tuuningut ei ole teinud, laiendid on esimeste piltide peal näha, ainult neid lolle kolmnurkseid auke ei ole

Igaljuhul on vahepeal kõvast tööd tehtud ja pildimaterjali olen vahest harva paar klõpsu teinud. Kõige hullem asi mis ma elus teinud olen on stange pahteldus. Peenpahtliga ei tahtnud asi välja hästi kukkuda.



Samas tekkis mõte, et kas peenpahtel on kõige parem alusmaterjal ikka Mis siis ikka, ajasin kogu selle tehtud töö lamelliga minema



Siis sai n ruudus n korda juba plastikupahtliga pahteldatud. Selle stangega on julmalt kuhugi sisse lennatud, peale värvipragude oli tegelikult kogu see stange idiootlikult kõver ja tööd tahtis kõvasti saada. Ikka silikoonpesuga vahepeal kokku ja saab läiget kontrollida.



Selle stangega olen ma mingi poolteist nädalat kindlasti iga päev möllanud. Ma ei soovigi ideaalselt tulemust, ta võiks preagu lihtsalt viisakas olla. Küll hiljem on võimalik silmad lahti hoida ja mõnikord saab korras juppe täitsa poolmuidu. Aga ühel hetkel tundus, et plastikupahtel on ennast ammendanud. Sai siis peenpahtliga siluma hakatud. Põhiline probleem on stange materjali pehmus mistõttu pahtli ja stange servad ei taha tasa jääda - üks üleliigne liigutus ja oledki rohkem pahtlit ära lihvinud kui peaks. Preaguseks hetkeks on enam-vähem valmis. Vaja on veel 1 koht pahteldada ja siis veel rämedalt matistada. Saab ära pesta ja minema viia.



Ega see stange ka mõrast ei pääsenud. Proovisin sulatada - võimatu. Vaikselt mõttes juba valmistusin poodi minemiseks ja tilga epo pärast terve pudeli ostmist. Järsku aga hakkas koitma, et seda materjali võiks nn superliim hammustada. Ja nii oligi - võttis esimese korraga kinni ja lahtikangutada mina ei suutnud. Seekord vist läks lihtsalt



Vahepeal sai aparaat tänavalegaalseks kokku loobitud, väike kindlustus tehtud ja Keilasse sõidetud selle lapilise autoga. Päevakavas olid väiksed keevitustööd. Seda liigutust ei oleks pidanud tegema - selle autoga on ikka väga eht sõita ja hammas on nüüd verel. Täiesti võimatu on tööd teha - saaks juba valmis, saaks juba valmis, saaks juba valmis Mina olin ära puhastanud kohad ja selge kuju andnud.



Papist sai mudeleid lõigatud



Ja lõpuks metallist tehtud



Kodus tagasitulles hakkasin kibekiirelt autot molekulideks lammutama. Tegin küll pilte aga ei tea kas keegi uksi kokku ka oskab panna pärast. Oli vaja kõik puhtaks teha, sest uksed lähevad vahetusse.



Pika pusimise peale kukkus uks eest ära. Ilma tiibadeta on väga hää ära võtta - 4 polti mis väga kergelt eest käivad ja ongi maas.



Kui uksed olid eest ära siis oli käes esiakna eemaldus. Oli kohe ja selgelt näha, et sealt tuleb igasugu põnevat välja. Kord kui juba klaas ees oli siis sai tehtud pilt, et Teiegi minu maailmavaadet jagada saaksite.



See auto, nagu arvata oli on ajaviiteks üle kuudi käinud või midagi peale kukkunud. Sirgu on enam-vähem viisakalt aetud. Klaas oli küll uus pandud kuid ääretult sitasti, viltuselt. Tundub olevat olnud kodune töö, klaasiliim oli ebaühtlase paksusega pandud. Kuna klaas oli viltu ees siis ka B-osa tihend ei istunud niiskuse eest kaitsvalt peal. Ühteviisi ei olnud pärast õnnetust mitte mingeid korrosioonikaitsevahendeid kasutatud - ei krunti, ei värvi. Selle kõige ühise koosmõju tulemusena oli ka avanev vaatepilt ootuspärane.









Õnneks oli raam ise suhteliselt tugev, raami ja kere ühendav plekk oli siit-sealt läbi näritud. Mina aga torkisin kõik läbi ja lõikasin läbi oleva pleki selgepiiriliselt välja. Samuti leotasin kogu raami 4-5 korda roostesurmas ja teist samapalju puhastasin. Ma ei näe mõtet ulatuslikuks plekivahetuseks kuna 1) ei ole tingimused need mis võiks olla, teen arvatavasti rohkem kahju kui kasu 2) tegemist on igapäeva sõidukiga mis umbes 4-5 aastat võiks enamä-vähem kenasti vastu pidada. Selle ajapeale peaks olema uus sõiduk ostetud ja valmiski. Preagu on tähtis mädanenud plekk välja vahetada ja igasugune korrosiooni alge kõigi võimalike vahenditega peatada. Lõikasin valmis uued jupid ja sobitasin ette. Nüüd ootame keevitajameest - ta on ikka hull vana, nagu autot esimest korda nägi nii kohe ültes, et pean võtma enda garaazis klaasi eest ja siis ta pakib kogu varustuse endale auto peale ja tuleb lausa kohapeale. Hull vana ikka.

Vahepeal sai uksi sebitud. Juhipoolne uks oli päris läbi - oleks olnud taastatav aga see oleks ka omajagu tööd tahtnud, mul paraku ei ole tallinnas isegi keevitust endal Saab uus pandud. Kõrvalistuja poolsega läks pisut täbaramalt küll aga on see uks taastatav. Valts oli siit-sealt omade õhtus. Sain kõik ära punastatud ja hirmsati moodi roostesurmatud. Täitsa kena plekk tuli välja. Otsustatud sai, et metallvaltsi tegema ei hakka ja ühteviisi kõveraks ust tegema. Kuna metall oli tätsa tipp topp siis klaasiliimiga saab kõik see värk ära isoleeritud. Pintsliga mökerdasin epoksiidkrundiga haljad kohad kokku mis pahteldust nuiavad.



Ukselinkide värvimist ma hetkel ei tea kuidas teha. Tehas on teinud sellise kavala süsteemi, et link ei ole kestast eemaldatav. Päris jube saab see nikerdaminde olema.



Teatavasti tahtis keevitust saada ka tagumine koobas. Keevitatud see sai ja pahteldatud samamoodi. Kuna mul jäi ikkagi kripeldama see siit-sealt poorne metall siis tõmbasin kogu selle värgi uuesti lahti. Tapsin veel roostet ja peale pintseldasin epoksiidi. Preaguseks on pahteldus peaaegu valmis - see stange ajas nii hinge täis, et vahepeal võtsin ette metalli, et mitte uskuda pahteldusoskuse minetamisesse. See on uskumatu kui kerge ja lihtne on metalli pahteldada kummiplastiku kõrval.



Ja nii see elu tänasel päeval käib. Garaazis olen pärast tööd poole ööni ja nii pea iga päev. Ausaltöeldes on väsimus kallale hiilinud aga üritan värvini ühe auruga lasta.

Eile lõpuks saabus kätte pidulik moment kus ma sain pärast kümnete tundide pikkust rügamist stange lõpuni tehtud Tegemist on keerukaima jupiga selle auto küljes, iseäranes palju aega läks tulede vahelisele osale. Pehme plastiku pahteldamine ei ole kerge töö ja enamus aega läks mul puhtalt katsetamisele juba. Kes seda tööd teha tahab siis minul läks lõpuks selliselt:

* Kui tegemist ei ole läbivate mõradega siis jämeda paberiga võib jämeda paberiga ~120 või lamellkettaga pindimise kihi eemaldada. Mitte lennaga peale vahenditega mis sügavaid vagusid jätab. Kui tegemis lamellkettaga siis peaks klotsiga ülekäima käsitsi ja ajama pinda niipalju sirgu kui see võimalik on.
* edasi saab läheneda plastikupahtliga. Sealjuures esimesed korrad võib vähe suurema jõuga üle käia. Järgnevad korrad aga vähe pehmete liigutustega - plastik on vetruv ja metalli moodi pahteldamisel läheb pind siiski kõveraks. Seda protsessi tuleb korrata seni kuni käega jääb pind okei.
* kuigi käejärgi on kõik justkui timmis siis kasutades peenpahtlit selgub, et mingid kumerused jäävad ikkagi sisse. Mina kasutan 4cr multipahtlit, tõmbasin keskmise paksusega kihi stangega kokku ja 120ga hästi kergelt ja õrnalt pika klotsiga käisin pinnad üle. Siis juba kaks õhemat kihti 250. Selle tulemusena võib järgnevalt pildilt näha valgeid kohti mis tegelikult pärast plastikupahtlit kõverad olid. Kumerate pindade jaoks on kumerad klotsid ideaalsed. Mul kumerat klotsi ei olnud ja seega kasutasin tühja uriini testribade purki mis on sisuliselt võttes ümarik toru.
* kui kusagil siiski on välja tulnud pahtli ja plastiku ebatasasused siis peenpahtliga võib need kohad üle käia ja mega õrnalt peenema liivakaga üle käia. Kui natukenegi palju lihvitud saab on esialgne seis tagasi.
* kui palju krunt kaasa aitab ma öelda ei oska. Sain käsitsi pinnad päris mõnusaks. Paar kohta on kus saame näha kui palju krunt ebatasasust katta aitab.

Lõpuks nühkisin silikonpesuga stanget nii nagu midagi vahem puhastanud ei ole. Kui lapp jäi enam-vähem puhtaks siis viisin stange tolmusest garaazist minema.



Kuna keretööd viskavad ka raudsete närvidega meestel aegajalt katuse sõitma siis heaks lõõgastuseks on lisaks muudele tegevustele ka mehhaaniliste tööde teostamine. Nii jõudiski minuni üks käiguvahetusel kolksuv mootor. Tagumine padi oli esimene kahtlusalune Maha keerates selgus, et tegemist oli iga hetk laguneva mõradega padjaga. Kuna uue hankimine ei olnud momendil otstarbekas siis sain teha tööd mida ammu tahtnud teha oli - polümassiga padja toestamine.

Kui padi juba maas oli siis sai see silikonpesuga hirmsat moodi ära pestud. Tähtis on kõik vahed puhtaks kruttida. Hea on kasutada selleks kindlasti vatitikke - mul neid käepärast ei olnud. Kaika ja paberrätikutega sain kuidagi hakkama kuigi tikkudega oleks tulemus paremgi jäänud.



Edasi sai võetud klaasiliim ligi. Kuna automaailma tüübid on muhedad ja see poeke lähedal siis sealt ostan suht tihti nänni. Ligi sai võetud Chamäleoni klaasiliim. Kuna klaasiliim on kaunikesti paks siis peab vahedesse seda pulgaga ise sudima. Patju pole kuskilt otsast teipida vaja, mass on niivõrd paksu olemisega. Grilltikud on garaazis mul head töövahendid ja nendega sai päris mõnusalt ka liimile vähe parem välimus tasandamise näol anda. Kuna liimi läheb sinna ~ pool tuubikut siis võtab kuivamine päris kaua aega - mina lasin rätikule ühe paraja portsu liimi lisaks millega siis saan kuivamist ligikaudselt hinnata. Kui liim oli juba tolmukuiv ja hoidis vabalt kuju keerasin padja ettevaatlikult tagasi. Tegelikult peaks see vähemalt 24 tundi kuivama või isegi rohkem aga mul polnud seda aega võtta. Padi kuivas umbes 6 tundi enne allapanekut. Minema sai sõidetud ääretult ettevaatlikult 1-2 käiguga kuna auto oli lähedale vaja viia, sealjuures siduriga kõvasti möllatud, et padi võimalikult stabiilne oleks. Ja nii ta jäigi - hommikuks veel päris kuiv ei olnud. Rätiku peale lastud plönnipealt saab hinnata kuivamist ja kui seal juba asi on täielikult kuiv võib autot äkiliselt proovida ja vaadata kas tegemist vajab mõni padi veel.

PS! toppige kätte kummikindad - liim ei tule mitte just kõige paremini naha pealt maha. Katsetatud sai erinevaid variante.

sweet, mul oli ka selline.Vägev auto oli, ilmselt vurab praegugi ringi. Teh poole pealt ikka väga BRO auto. Käigukasti sain remontida,muud ei midagi.

Kusjuures mul oli see Anniversary esistange ja minu arust nägitoo palju vingem välja kui see tavaline. Udukate aukudega oli siis mul. Ja tagumine tiib oli poole madalam aga ka pika alusega, osad on ju veel väiksed ja siis veel väiksemad.

Kas see vist oli GT4 tiib? Mul algselt mingi ebakvaliteetne vist supra originaalist tehtud koopia. See oli aga hullult kõver ja päris palju vaeva nägin. Nüüd on mul uhkelt kodus diivani peal aega ootamas

Vahepeal sain kõrvalistuja ukse valmis ja tassisin tolmust minema.

Aga olgu tänane postitus pisut õpetlikum kui muidu. Nimelt eile siis just timmisin kanalis autot kui järsku kostus korralik mootori mölin. Ei olnud palju vaja arvata ja kui pea kanalist välja pistsin möödus GT4, keevitaja auto. Oli mees kenasti kõrvalistuja istme välja visanud ja sinna keevituse pannud balloon taga pagassis. Olin eelnevalt tolmud, ohtlikud plastikud jne kõik eemadlanud, ehk tuleohutust minimaalseks viinud. Muudkui keevitasime kui järsku veidi palju suitsu tekkis. No keevitamisel ikka asjad kärssavad, tuleb silma peal hoida ja vahepeal summutada. Nii ma siis A-piilarit uurisin ja sealt suitsu tekke põhjust vähendasin. Keevitatud sai siis ülemist klaasiraami nurka.
Aga vot suitsu vähemaks ei jäänud. Võtsin asja suurema tähelepanu alla ja oma üllatuseks avastasin juhiistuja jalgade juurest nurgas igavesti võimsa tulekolde - sealt kus siis kogu juhtmepundar kereküljes on. Õnneks verest välja ei löönud, esimese asjana üritasin leeki ära summutada. Piilarist jooksis muidugi õhku peale ja kolle elas enda kasvavat elu edasi. Võtsin kallasin poolteist liitrit pudelivett peale - ka ei midagi. Loomulikult olin juba kohe alguses tulekustutite asukohad meelde jätnud - seinapeal klaasi sees nõuetele vastav pulber. Kuna ma ei tahtnud pärast pulbriga kõike ära mökerdada siis rabasin teisest boxist seinapealt nii 20 aastat vana CO kustuti. Lendasin auto juurde ja esimese törtsu peale sai veel kiirelt ventiilid üle keeratud käsitsi, raibe lekkis. Auto juures oli vahepeal keevitaja COga leeki kontrolli all hoidmas. Tõmbasin kustuti joa peale ja saatsin samal ajal keevitaja igaks juhuks pudeliga vett võtma kraanist. Õnneks oli mõnekümne sekundiga kõik minu kontrolli all tagasi Vaatepilt mis avanes pärast paneelida ja blokkide eemaldamist oli selline:





Tegemist on kosmeetlise veaga - juhtme isolatsioonidki jäid kenast peale. Põlema läksid juhtme plastikhoidik ja kummilutt mis uksesisse peaks jooksma. Ja päris uhkelt kohe põlesid Eks üle käin ma need igatpidi siiski. Mis siis juhtus ikkagi? Kuigi olen oma elus päris jõhkralt autosid keevitanud ei olnud mul sellist olukorda ette tulnud. A-piilari ülemise otsasees tundus olema mingisugune tulealdis materjali mis põlevana hirmsalt veelduvaks muutub. See siis põles ja tilkus alla juhtmete jne asjade peale mis rõõmsalt aurustuma hakkasid ja kogu asi süttis kenasti. Edasine lükkasime A-piilari märgasid kaltse täis, samuti sinna alla korralikud märjad kaltsud. Aknaraam sai siiski lõpuni tehtud ja seda ilma tuleohuta. Ega väga ilusad need keevitused autojuures ei jäänud aga mina olen väga rahul - keevitati pmst tasuta ja kuna mul endal siis tallinnas instrumente ei ole, et mitu päeva asja voolida siis võib rahule jääda. 4 aastat võiks see värk nüüd vastu pidada kui kenasti ära töödelda. Mina eile aga pärast keevitust jäin paariks tunniks punkte mahanühkima, igaks juhuks, et kuskil mingi säda pahandust ei teeks

Aga kes mu autoteemat loeb siis neile panen küll südame peale, et igasuguse keevituse juures hoidke raudselt CO kustuti käepärast ja veenduga, et see töötab. Kogemustega mehed küll aga tegijal juhtub