OT aga seal kandis pole enam ühtegi 30 märki.

Õige jah, 40 vist oli... Viimati ei pannud seda ka enam tähele. Kas on alles või on muudetud!?

Kõik on ära korjatud, k.a 40.
Vanasti oli:
* Kaarli puiesteelt ülles tulles oli peale Toompea risti 30
* Toomuiesteed pidi tulles oli peale Wismari risti 30
* Luise/Toompuiestee ristis Luisest alla liikudes 40
Kõik need märgid on mingi pool aastat kuni aasta kindlasti kadunud.

Neid 30 alasid on tegelt üksjagu ära korjatud, vanasti oli ka Lasnamäelt Pirita Kose poole liikudes tõusul/langusel 30, ka see on ära võetud.

Tahaks natuke nõu saada. Otsin võimalikult odavalt võimalikult hea pidamisega talverehve. Tekkis küsimus, et mida arvata tutikatest taastatud rehvidest? Tasuks pigem tutikas taastatud kui 6-7mm ine mingi muu ja kasutatud rehv?

Ise olen pidanud taastatud paremaks, kuna kummisegu on värske ja sõidetud nendega pole ning mustrit ka peal rohkem...

Jagage nõu. Jutt käib ainult naastrehvidest.

Hinnaklassis äkki kuni 200.- terve jooks. Mida odavam seda parem.

Seda teemat on siin ju lahatud miljon korda. Otsingusse prott ja saad pikemalt lugeda.

Igastahes värske prott on pidamisomadtustelt kindlasti üle 6-7mm VANAST rehvist, mis on lisaks kulunud mustrile ka tavaliselt juba ammu toodetud.

pigem on küsimus ka selles, et mis mõõtu? 13" vs 17" on väga suur hinnavahe.

Kõvad ralliässad koos. Ma parem küsiks neilt esisilla rehvide promojatelt: Kui pikk on Teie autosõidu kogemus ja mitu korda elus on tulnud ette reaalset kirjeldatud situatsiooni? Talv, pime ja kõikvõimalikud pasafaktorid koos ning äkki põder keset sinu suunavööndit.

Reaalsus on see, et kiirusel 100+ ei suuda mitte keegi sellest ohutult möödapõiget teha kui tagaosa on kontrollimatu. See on puhas füüsika. Inerts viskab selle pendeldava saba lihtsalt edasi kordades suurema jõuga kui suudad autot edasi vedada möödapõikega. Kui ikka saba paneb kiirusega 100+ ja esiosa kiirusega ~70, siis huvitav küll kes enne üle finišijoone läheb ? Isegi kui suudad seda pendeldavat saba teel hoida ja mööda saada, siis pendeldad seitse korda vastassuunas enne kui suudad trajektoori jätkata sealjuures võttes koju kaasa mõlema teepoole lumevallid.

Kangesti tuleb töökaaslase jutt meelde kus kulges väikekaubikuga mööda lumist asfalti. Alla 1000km sõitnud tutikad conti naastudega. Läks laugesse 90kraadisesse kurvi ja avastas end sirka sekundi jooksul teisel pool teed lumevalli seest. Tuled vaatasid sinna kust ta oli tulnud ja tagaosa oli lume all. Siinkohal tuleb märkida, et tegu rahvaralli sõitjaga ja mitte kehvema poolsega.

Kui ikka taga ots käest läheb ja seda kiiremini kui on inimese reaktsioonkiirus, siis pole mitte midagi teha. Rallis ja libedasõidu koolitusel võid kõva äss olla, aga reaalsuses ja ootamatu takistuse korral on 99% sõitjatest võimetud seda olukorda alla neelama füüsika tõttu.

Eelistan igajuhul sitema pidamisega esisilda mis annab sellest aegsasti teada ja sõidad kogu tee rahulikumalt, kui seda, et perse puu otsas hetkega ja väljatulek on suurema tõenäosusega kui vikingloto peavõit. Seejuures arvestamata õnnenumbrit vastutulijate näol ning lisaloosimisega satud ehk ka rekka kaheksa telje alla.

No sellise situatsiooni jaoks peab ikka puhta kukkunud olema ning esisillal olevad pastlad ei lase sul ümberpõiget ilmselt sooritadagi. Üldiselt muidugi jah, tõepõhi on küll all, kuid ainult siis, kui üks paar on täielikult hävinud ning sõitmine toimub jäistel maanteedel. Linnas ja linnakiirustel on saba libisemine väiksem probleem ootamatult teele jooksnud lapsest. Kui ongi mõni naast vähem , siis panen ikka tagasillale, kus ta suudab oma tööd teha efektiivselt( st. ei pea juhtima, vedama ning peamiseks pidurdajaks olema).

Praegu rääkisid Sa sellisest kombinatsioonist, kus ühel sillal on väga korralik ja hea nael ning teisel sillal on 2mm mustriga 15 aastat vana M+S. Kui tihti selline olukord on? Üldjuhul ikkagi on erinevatel sildadel suhteliselt sarnased rehvid ning erinevus on väike. See kes kasutab eelpool mainitud hea ja väga halb rehvide kombot erinevatel sildadel, on lihtsalt loll ja tema koht ongi kraavis. Vahet siis ei ole kas ta sõidab sinna nina ees või külg ees.

Siiski on rehv ainuke kontakt teega ning enda ja teiste tervise pärast võiks ikka soetada korralikud talverehvid

Igal inimesel tõesti oma eelistus, mina tagaveoaustajana paneks tagumisele kehvemad. Liiga libisema hakkab, siis tead, et on jama.
Promoda? See on tegelikult täiesti vale. Sellist asja ei saagi promoda, kui tekib selline olukord, siis peaks kiiremas korras korralikumad rehvid otsima või bussiga sõitma hakkama. Ok, linnas veel liikled aga maanteel? Ma jätaks ennem sõidud tegemata kui riskiks sellega, ehk õnnestub.
Elus olnud olukordi küll, kus rahadega kitsas käes ja on vajadus olnud auto ühel või teisel põhjusel seisma panna. Rehvid, liigselt kolisevad sillad... Milleks lõhkuda seda, mis juba on vigane.

Kumba valida kas Vallai H2 või Cordiant Snow Cross ? Lisaks tänavale plaanis ka jääradasid külastada. Contide hind jääb väga eelarvest välja.

Mul lähevad 3. talve Masteri protid. Esimene talv kui alla panin tundus pidamine uskumatuna, varem sõitsin ka kasutatud lamellidega. Korraliku mustrisügavuse ja pehme segu vastu ei saa, vahet pole mis firma rehv on.
Praegune talv viimane ka neile, mustrit veel korralikult aga uus ja pehme ikka parem.
/// Naaste pole proovinud

Suured tänud kõigile. Lasin otsingust ka läbi ja mõistlikum on protid sellisel juhul.

Üks viimane küsimus vaevab siiski. Seest on rehvid ju vanad. Rasketehnikal ei soovitata neid ohutuse mõttes näiteks esisillal kasutada, tänu juhtunud õnnetustele.

Kuidas nende ohutusega sõiduautodel on? Sõiduautod on kõvasti kergemad, ei vajuta massiga nii peale. Tasub osta ainult kuskilt mingi sertifikaatidega kohast või kuidas sellega on? Proti firmadel endil vahet ei ole mis parem oleks?

Vahet pole, kust ostad - sisse ei näe keegi. Suuremast kohast soetades on väiksem tõenäosus sattuda ajaloolise kauba peale.

See aasta sõidan lamelliga. Sai tutikad 19" Dunlop Craspic DS-3 ligi võetud.