Tsiteeri:
Jüri Reinumägi pettis kahe aasta jooksul varastatud autodega skeemitades välja hiigelsummasid. Asjasse olid segatud autoregistri-keskuse korrumpeerunud ametnikud, ükskõikne notar ja pudelikorjaja.
Eesti Päevaleht avaldas möödunud aastal artikli sellest, kuidas Danske Bank sõlmis liisingulepingu ülikalli auto ostjaga, kes jäi pärast panga nõude tõttu kodutuks. Pank leidis, et pettuse ohvriks langemine ei ole piisav, et olematu auto eest mitte maksta. Nüüdseks on skeemi kokku pannud kurjategija vahele jäänud ja möödunud kuul jõustus ka kohtuotsus.
Kurjategija on Jüri Reinumägi, kes tegutses kokku kaks aastat ja pettis selle aja jooksul välja üle 110 000 euro. Ta müüs maha Eestisse toodud varastatud autosid, mille politsei hiljem heausksete uute omanike käest ära võttis. Ta sai varastatud auto vastu hiigellaenu ja müüs siis auto teise riiki maha. Ta püüdis enda nimele kirjutada ja siis maha müüa kallist kaatrit, mille tuttav oli tema kätte hoiule usaldanud. Ta liigutas raha oma vennapoja kontole ja tegutses koos firmaga, mille juhiks kirjutati kodutu pudelikorjaja. Selle kõige tagajärjel saadud karistus oli mõnevõrra üllatav.
Aga kõigest järgemööda.
Esimesed episoodid: laen varastatud auto vastu
Reinumäe skeemid algasid 2008. aasta veebruaris, kui ta ostis seni tundmatuks jäänud varastatud autode ärikalt Austriast varastatud ja Eestisse toodud Mazda 5. Auto maksis ligi 28 000 eurot. Reinumägi hankis autole võltsitud müügilepingu ja sai auto ARK-i Tartu esinduses oma firma nimele arvele võetud. Mais läks ta kiirlaenufirmasse ABC Laenud ja sai auto tagatisel laenu ligi 12 000 eurot. Seejuures polnud tal kavatsustki laenu tagasi maksta ja kui kiirlaenufirma tuli lõpuks võlgnevuse katteks autot ära võtma, ei lasknud petis end sellest häirida. ABC Laenud püüdiski konfiskeeritud Mazdat maha müüa, kuid siis selgus, et auto dokumendid on võltsid ja auto ise varastatud. Politsei võttis kiirlaenumeestelt auto ära ja saatis kohtu otsusega Austriasse tagasi.
Ka teist skeemi alustas ta 2008. aasta veebruaris. Siis ostis ta Austriast varastatud seitsmenda seeria BMW. Reinumägi hankis taas võltsdokumendid: prantsuskeelse ostu-müügi lepingu, mis näitas, nagu oleks auto müüdud 35 000 euroga esmalt Eesti firmale OÜ Autohaus, mis selle siis Reinumäe firmale OÜ Estikson edasi müüs. Nende paberitega läks Reinumägi Maardu ARK-i. Seal oli tal ees tuttav, tema eksnaise uus mees Riho Kartau, kes hiljem jäi kohtus süüdi varastatud autodega äritsemises. Ühised ärihuvid lähendasid mehi ja Kartau lahkel kaasabil sai ka see varastatud auto Eestis registrisse. Kui asjaajamised korras, valis ta välja OÜ Expresslaen ja sai BMW tagatisel laenu 25 600 eurot. Expresslaen nõudis laenu andmise tingimusena kohe ka ostu-müügi lepingut, tagamaks, et kui laenu ei tagastata, saab auto kohe võlgniku käest ära võtta ja minna seda ARK-i laenufirma nimele vormistama. Seekord maksis Reinumägi laenu mõne osamakse jagu ka tagasi, aga kadus peagi nagu tina tuhka. Juuli keskel võttis laenufirma BMW enda kätte. Taas selgus, et auto on varastatud.
Teine skeem: pudelikorjaja tankistiks
Järgmist pettust alustas Reinumägi 2008. aasta veebruaris, kui ta ostis varastatud Mercedese. Reinumägi tekitas autole ostu-müügi paberid, justnagu oleks taas kord OÜ Autohaus selle auto ostnud ja siis Reinumäe firmale müünud. Nagu hiljem politseis selgus, polnud OÜ Autohaus omanik Mercedesest midagi kuulnud ja tema allkiri lepingul oli võltsitud. Autoregistrisse aitas auto sokutada taas Kartau. Kui see tehtud oli, leidis kurjategija autole ostja – OÜ Merrilmann, mis tahtis autot liisida. Võltsingutest koosnev dokumentatsioon ei tekitanud Danske Banki liisinguhalduris mingit kahtlust ja pank kandis 36 500 eurot Reinumäe firmale üle. OÜ Merrilmann äriplaan nägi omakorda ette äsja soetatud auto väljarentimist.
Siis aga hakkas Reinumägi jälle skeemitama. Auto kasutusrendi huvilisena andis endast Merrilmannile märku firma Railex OÜ, mille juht oli Reinumäe vana tuttav, vanglas istunud Rein Loss. Merrilmanni ja Railexi vahel sõlmiti kasutusrendi leping ning esialgu ka maksti auto eest lausa röögatut summat, 870 eurot kuus. Peagi hakkas Reinumägi koos Lossi ja kolmanda asjaosalise Livio Sergoga skeemile pehmet maandumist otsima. OÜ-le Railex hangiti tankist – pudelikorjaja Dmitri (nimi toimetusele teada), kes eesti keelt õieti ei osanud. Reinumäe juhtimisel viidi kodutu notari juurde, paluti tal dokumendile alla kirjutada ja ta tegigi seda küsimata, mida või milleks. Ka notar ei tundnud huvi, kas allkirja andja kõigest aru saab.
Nagu hiljem selgus, kirjutas Dmitri alla dokumendile, millega hakkas OÜ Railex juhiks. Seega võttis ta ka kohustuse, et Railexil on kehtiv kalli Mercedese kasutusrendileping. Sellest Dmitri toona aru ei saanud ja kasutusrendimaksed muidugi lõppesid. Politseiuurimine tuvastas, et Dmitri ei saanud tõepoolest tuhkagi aru sellest, mis kohustused ta endale võttis, ja kohus otsustas, et Dmitri ei pea vastutama OÜ Railex endiste juhtide skeemide eest. OÜ Merrilmann sai Reinumäe tõttu aga 35 000 euroga petta, kuid maksis ilmselt kusagilt varastatud auto eest summa Danske Bankile ära.
Kolmas skeem: olematu auto liising
Järgmist kuritegu alustas Reinumägi 2008. aasta augustis. See on sama lugu, millest antud artikkel algab. Siis mängis Reinumägi Tarmo Sääske, et meelitada firmajuhti Margust (nimi toimetusele teada) laenu andma. Margus läks laia joonega Reinumäe õnge ja Reinumäe firma nimele registreeritud olematu Mercedes Benz müüdi ligi 64 000 euro eest Danske Bankile, liisinguvõtjaks oli Marguse firma. Margus andis asja lõpuks politseisse, kui sai teada, et autot polegi olemas, aga panga silmis jäi süüdi siiski tema, kuna ei veendunud liisinguvõtjana, et autot polegi olemas. „Asjaolu, et sellise VIN-koodiga sõidukit ei ole kunagi toodetud, ei muuda sõidukit mitteeksisteerivaks,” selgitas Danske Banki esindaja Annely Paaps politseis uurijatele. Siiski nõustus pank lõpuks ka Reinumäe kui petise olemasoluga ja hakkas Mercedese eest raha nõudma ka Reinumäelt ning esitas seks tarbeks tsiviilhagi.
Neljas skeem: tagatiseks pandud auto maha müüa
Reinumägi jätkas sama hooga. 2008. aasta oktoobris ostis ta Šveitsist varastatud Volkswageni, hankis võltsdokumendid ja läks auto tagatisel laenu võtma. Seekord valis ta ohvriks Placet Groupi ja sai auto tagatisel laenu 10 000 eurot, millest osa isegi tagasi maksis. Enne kui kiirlaenufirma töötajad tulid maksmata laenuosa vastu autot konfiskeerima, müüs petis auto Rootsi maha ja pani sama auto pealt taskusse veel 17 500 eurot. Praegu nõuab Placet Grupp Reinumäelt tsiviilhagi korras siiski 2300 eurot.
Viimane kuritegu: petis võltsib võltsingut
Reinumäe viimane pettus algas 2010. aasta talvel. Skeem oli väga keeruline ja selgus, et seekord püüdis petis võltsida võltsingut. Politseile rääkis Reinumägi, et kõik algas sellest, kui sõber Andrei (nimi toimetusele teada) usaldas 2010. aasta talveks tema hoole alla üle 63 000 euro maksnud kiirkaatri Regal Commodore. Reinumägi pidi paati Tartus ühes laohoones ületalve hoidma, kuid tal tekkis idee, et võiks ju katsuda sõbra kaatrit üle lüüa. Ta võttis paadist leitud sertifikaadi, hankis võltsitud ostu-müügilepingud ja läks Jõgeva ARK-i, et uurida, kas nende dokumentide alusel saab paadi enda nimele kirjutada. Sedapuhku aga sattus ta ARK-is asjatundliku töötaja otsa, kes sai kohe aru, et midagi on viltu, keeldus paati registreerimast ja nõudis, et veeteede amet asja uuriks. Siis selguski, et mitte miski ei klapi. Esialgu püüdis Reinumägi ametit veenda, et paat olevat Eestisse toodud Saksamaa väikejärvelt, kus sõitmiseks polevat Euroopa sertifikaate vaja. Abitust valest ei piisanud.
Järelepärimise peale selgus, et Reinumägi ei ole ainus, kes selle paadiga susserdab. Ilmnes, et paat on tegelikult ühe veeteede ameti ülevaatuse juba läbinud ja ka Eestis registrisse kantud, kuid väidetud Saksamaa asemel pärit tegelikult Ameerikast ja Euroopa märgised sellel on võltsitud. Paadi importis Eestisse OÜ Baltic Boat Center, kes võltsimistunnuseid märkamata müüs selle Euroopa paadina üle miljoni krooni eest 2008. aasta kevadel Andreile, kes sõlmis liisingulepingu Danske Bankiga, mis taas kord jäi võltsitud dokumentidega rahule. Vahetult enne masu algust paadi liisinud Andrei jäi maksetega jänni ja Baltic Boat Centeri jutu kohaselt ei suudetud hiljem paati ka võlgadest päästva hinnaga maha müüa. Kohtueelses uurimises on kirjutatud, et Andrei üritas seejärel ilmselt paati mõnele võõrale maksejõuetu inimese nimele ümber vormistada, et ise maksmisest pääseda. Seda tõestada ei suudetud ja Andrei ise keeldus ütluste andmisest, viidates sellele, et keegi ei pea andma tunnistusi, mis võivad teda ennast süüstada. Kogu segaduse keskel üritas võltsitud (ja ilmselt Ameerikast varastatud) paati Andreilt üle lüüa Jüri Reinumägi. Tagasi pöördudes hetke, kui veeteede amet oli enam-vähem juba aru saanud, et paadi minevik on must, läheb lugu edasi nii, et veeteede amet laskis politseil kahtlase paadi minema viia. Reinumägi jäi pika ninaga ja algas uurimine.
See vihastas Danske Banki, mis saatis politseile järelepärimisi, miks hoitakse pangale kuuluvat paati endiselt politseis kinni. Pärast seitset kuud uurimist anti paat pangale tagasi ja kohtudokumendid nendivad lakooniliselt, et nüüdseks on see müüdud. Selgusetu on ainult see, kas pank müüs paadi edasi samade võltsitud dokumentidega, millega selle algul liisingule andis.
Sellega Jüri Reinumäe kuritegude jada lõpeb. Ta ei olnud huvitatud uurijatega rääkimisest ja tuli rakendada sundtoomist. Kohtus läks ta kokkuleppemenetlusele. Tsiviilhagisid on tema vastu üle 103 000 euro. Seejuures on petetud olnud tema vastu leebed. Danske Bank tahab Marguse Mercedese eest ainult poolt summat. OÜ Merrilmann maksis oma Mercedese liisingu Danskele vaguralt lõpuni ilma nurisemata ja Reinumäe vastu tsiviilhagi ei esita. Ka kohus oli leebe. Kõigi kuritegude eest kokku peab Jüri Reinumägi kahe aasta jooksul tegema 1438 tundi ehk umbes üheksa kuud üldkasulikku tööd. Arvestades seda, et tal õnnestus kaheaastase pettuseperioodiga teenida ligi 200 000 eurot, ei ole mõned kuud leheriisumist ja teisi selliseid töid talle ilmselt liiga kontimurdev karistus.
Tõnu
Avaleht 
Logi sisse
KKK
