Samas, vanamalli diislitel (enne TDi VAG grupp ntks) oli lubatud hangumise vastu bensiini panna. -30 jaoks oli vist 1/3 bensiini juba.

Miks kõikidel streetraceritel diislid on?

Bensuga pestakse pintsleid, diisliga tehakse jòudu ... kuidagi nii see ytlus oli.

Sellal kui diislimehed oma jõudu käivitavad on bensumehed ammu tööle jõudnud. *Räpina vanasõna

Huvitav jh, et diiselmasinad on nagu ülekaalus mingil põhjusel aga kõik kiruvad, kui sitt see diisel ikka on.

Diisel vs bensiin teemas võib paralleele tõmmata homo/homofiil vs "vaenajad". Kuigi disla vennad pole enamuses, on nende kisa ja lobi (njuutonpõlvlastest ja "ökonoomsusest") kaugele kosta. Enamik siiski saab aru, et ega see ikka päris õige asi pole, aga vastasseisu tõttu ja tagurlaseks kuulutamise pelguses ei juleta sõna võtta.

Oman mõlemaid autosid, ni idiislit kui bensu ja mul putspohhui kumb sõidab, disla ei ole ei ökonoomne ega mingi rakett aga madalalt algav vääne võrreldes 2 liitriste bensukatega on ikka tore asi küll . Bensukad lagunevad samamoodi nagu diislid

Sa jahtud kiiremini kui tuul puhub versus kui ta ei puhu, aga see ei tähenda, et kui väljas on -3 ja 100m/s tuul siis järsku mingi valemiga puhub tuul sul kütuse -20 peale...

Aga seleta siis ära näiteks aknapesu vedeliku anomaaliad... eelmine talv oli sees -30 kannatav vedelik. Hommikul enne sõidu alustamist (temp oli kuskil -15 - -20 vahel) purskas nagu noor sugumürsk aga peale 10km läbimist maanteel olid voolikud täiesti kinni jäätunud? Temp. selle aja jooksul ei muutunud.

Ma ka just arutasin seda asja ühe sepaga. Väitis, et piiritus aurab ära. Ma ei ole nii tugev füüsik, et jõuaks nüüd järeldusele kas tuuelkülm tekitab rohkem külma kui tavaline külm

Miks ei aura piiritus ära vooliku nendes osades mis ei asu tuule käes?

Humoristid. Tuulekülm on teoreetiline inimese nahal tuntav temperatuur.
Kui väljas on temperatuur -5 kraadi, siis metalli minimaalne temperatuur saab olla samuti -5 kraadi. Tuul saab ainult jahutada kiiremini metalli -5 kraadini, kuid ta ei saa langeda madalamale, kui on tegelik õhutemperatuur.

Tuulekülm on defineeritud järgmiselt:


Auto ei ole elusolend, samuti nagu ka mitte klaasipesuvedelik.
Jäätumist võib seletada mitme erineva argumendiga. Argument nr1 on see, et sind on lihtsalt petetud ja see vesi ei ole kaugeltki mitte -30 kraadi.

Ma ei vaidlegi vastu kellelegi... ma tahan lihtsalt aru saada, et miks läheb nii nagu läheb kui ei tohiks minna.
Vedelik oli mingisugune kontsentraat ja siltide järgi isegi kangem kui 30. Ei mäleta enam täpselt aga 1:1 segades sai vist -25 kindlusega vedeliku ja ilma lahjendamata paaki valades oli äkki -36 või mõned kraadid rohkem. Ilma lahjendamata ta paaki läks ja terve talve jooksul oli paagis kenasti vedel. Kuid voolik jäätus nendes kohtades ära kus tuul otseselt peale puhus sõidu ajal. Need kohad olid jäätumata mis natukenegi kuskil varjus olid.
Piirituse aurustumine oleks loogiline pihusti otsa ligidal, kust aurud väljuma pääsevad. Aga kuidas seletada aurustumist vooliku keskel, kui kahelpool jäätunud kohta on voolik pehme ja vedelik sees? Lekkeid/pragusid ei olnud.

No üks loogiline seletus võiks olla see, et väljas oli -15 kraadi ja sinna kuhu tuul peale puhus, saavutatigi see -15, mis osutuski vedeliku tegelikuks külmumispunktiks, mitte reklaamitud -36.
Paak ise asub sul ju üldjuhul kapoti all, kus on ka mootor ning mootor õhkab tahes tahtmata sooja, see tähendab et paagi läheduses võis olla hoopis -7 kraadi.

Ühtegi muud loogilist seletust asjale ei ole.

See oleks samahea, et paned külmikusse ventilaatori puhuma, siis läheb seal külmemaks kuna õhk liigub