Tailer kirjutas:
Ise pead ikka munadega mees olema ja natukenegi nutikust olema. On palju ilma hariduseta inimesi suurelt läbi löönud. Kodumaine näide on Sõõrumaa, autotehniku paberitega vend. Üle lombi Branson oma miljardite otsas põhiharidusega.
Need Eesti mehed on lihtsalt olnud õigel ajal õiges kohas, õigete tutvustega. Neid ärimehi kes ära kõrvaldati oli 90-nendate alguses väga palju.
Sõõrumaa on kaotamas USS-i. Miks? Sellepärast, et tuleb mõelda natuke rohkem ja laiemalt.
Nende madala haridusega ärimeeste viga ongi see, et kõik võib ju toimida, kuid alati on nendega mingi jama. Kas siis avalikkuse ees või oma töötajatega.
Teine lihtne näide on Kruuda.
Ei suuda need inimesed tulevikku vaadata ja ajaga kaasa minna. Hääbuvad lõpuks.
Kuidas käis äri 90-nendate alguses. Mees rajas bensiinijaama. Bensiin oli tollal väga tulus äri, käidi isegi piimaautoga Venemaalt toomas. Tulid suured mehed, ütlesid, tahad elada-kirjutad meie nimele ja kõik. Ma nii 50/50 aga see peaks olema see tankla, mis asub Tallinnast Haapsalu sõites seal neljarealise viadukti all.
USS ja G4S:
G4S-i juht Priit Sarapuu: USS-il pole enam võimalik miinust kannatada (45)
24. juuni 2015 23:30
Ilmar Kahro Ilmar Kahro, reporter Eesti Päevaleht Priit Sarapuu kinnitab, et inimesed ei kao turvaärist mitte kunagi. Tehnoloogia arenedes tuleb rohkem tööd ekraani ees teha, aga patrullautod ei kao kuskile ja ollakse valmis, et tõhustada koostööd politseiga.
Priit Sarapuu kinnitab, et inimesed ei kao turvaärist mitte kunagi. Tehnoloogia arenedes tuleb rohkem tööd ekraani ees teha, aga patrullautod ei kao kuskile ja ollakse valmis, et tõhustada koostööd politseiga.
Foto: Madis Veltman
Sarapuu sõnul liigub turvaäri uute tehnoloogiate juurutamise kursil. Ajad, kus turvateenus koosnes musklimeeste sõidutamisest, jäävad minevikku.
Läinud reedel avati ümbrikud ühes suuremas mehitatud valve riigihankes. Otsiti turvafirmat, kes valvaks järgmised kolm aastat Tallinna Sadamat. Praegu Urmas Sõõrumaa firma USS Security valvatav sadam on mehitatud valve sektoris üks neljast vaalast, keda suured turvafirmad taga ajavad. Turuliidri G4S-i ja USS-i vahe oli 8000 eurot kolme aasta peale. See oli ülinapp võit G4S-ile, arvestades, et pakkumused küündisid kolme miljoni euroni.
Ümbrikute avamine oli neli aastat tagasi agressiivse hinnapoliitikaga turule tulnud USS-ile järjekordne kaotus. Paari nädala eest ei suudetud G4S-i võita Tallinna Lennujaama hankes. Eesti Energia valvamisest loobus USS ise, sest ei saanud kokkulepitud hinnaga teenust jätkata. Neljast vaalast on Sõõrumaale alles jäänud üks, Eesti Raudtee. Äsja pikendati lepingut, kuid tingimustel, mis ei ole USS-ile meeltmööda. Sõõrumaa oleks tahtnud objektidest loobuda, kuid riigifirma ei nõustunud sellega. Kõige rohkem võidab USS-i ebaõnnestumistest praegune turuliider G4S.
Üllatusite, kui Tallinna Sadama hange avati ja USS teist kõrgemat hinda küsis?
Võit on alati meeldiv, aga suure üllatusena see ei tulnud, me pingutasime päris kõvasti, arutasime, arvutasime. See, et nii täpselt üle noatera läks, oli üllatus.
USS-il näib olevat keeruline seis: leping Eesti Raudteega, mis ei too konkurentide sõnul raha sisse, varasem sunnitud loobumine Eesti Energiast. Kindlasti tahtsid nad sadamat hoida. Läksite alapakkuma?
Me ei läinud seda hanget iga hinnaga võitma. Me ei paku kunagi alla, selleks pole meil motivatsiooni, eriti praeguses teadmatuses. Oleks enesetapp liiga madalaid hindu teha, arutult alapakkuda. Pakkumus oli tehtud mõistliku kattega.
Kui üldist seisu kommenteerida, siis võtame kõik hangetel äririske. Me ei tea, milline täpselt saab olema miinimumpalga tõus lähima kolme-nelja aasta jooksul. Tööandjad ja ametiühingud kemplevad, kompromissi pole leitud.
Foto: Madis Veltman
Tõenäoliselt sai sama risk saatuslikuks konkurendile Eesti Energia hanke puhul. Ei osatud hinnata õigesti äririske, tehti liiga odav hind, millega polnud võimalik klienti edasi teenindada. Kuna hanketingimused ei võimaldanud poole pealt hinda tõsta, tuli korraldada uus hange ja selle võitsime meie.
Mida te arvate, mille arvelt te sadama võitsite?
Ma arvan, et USS-il pole enam eriti võimalik miinust kannatada. Praegu on neil kõik objektid väga odava hinnaga. Hind on vaja viia õigele tasemele ja see on paratamatus. Sadama puhul nägime, mis on õige miinimumtase. Arvutasime mõlemad õigesti, aga meil oli natuke rohkem õnne. Võitsime 8000 euroga kolme aasta kohta.
Kas selle hankega tuleb veel sekeldusi? Praktikat pole vaja ajaloost kaugelt otsida.
Raske öelda. Kui vaatan kolme aasta tagust, siis käis üks kõva sõdimine, kohtulahinguteni. Avastasin kahe aasta eest „Aktuaalset kaamerat” vaadates, et kõige rohkem riigihankeid vaidlustav ettevõte on G4S. Mõtlesin, et enam ei tahaks seda auväärset nimekirja troonida. Me vaidlustame siis, kui on näha, et kuskil on sikku tehtud. See hange oli igal juhul ausalt läbi viidud, rõhuti puhtalt hinnakriteeriumitele. Olid kvalifitseerumise tingimused, kui sellele vastad, on määrav küsimus hinnas, subjektiivseid kvaliteedipunkte ei antud. Ma ei näe ühtki varianti seda vaidlustada.
Eesti Raudtee on viimane neljast suurest, mis Sõõrumaale ja USS-ile kätte on jäänud. Konkurendid aga kahtlevad, kuidas sellega isegi miinimumpalka makstakse. Ootate, et raudteega juhtub sama, mis Eesti Energiaga, ja ühel hetkel lihtsalt ei suudeta enam?
Raudteega on üleüldse väga segane lugu, kokkuvõtlikult võib nii öelda. Tahame saada Põhjamaaks, aga mina ei tea praegu ühtki Põhjamaa riiki, kus riigiettevõtte nõukogu liikme firma osutaks ettevõttele nii suures mahus teenuseid või üldse mingisuguseid teenuseid. See on minu meelest juba naljakas. Kui 2012. aastal hange käis, siis konkurendi omanik taandas ennast hanke ajaks ja pärast pandi ta rõõmsalt nõukogusse tagasi, praegu istub seal edasi. Nüüd pikendati lepingut, hanget ei olnud.
Me ei tea, milline täpselt saab olema miinimumpalga tõus lähima kolme-nelja aasta jooksul.
Oleme matemaatiliselt tõestanud, et kui teenust vastavalt spetsifikatsioonile korrektselt esitada nende hindadega, mis me toona pakkusime, siis teenib see ettevõte praegu miinust. Selle hinnaga on vaja veel toimetada kaks aastat. Riigiettevõttele võib see olla majanduslikult väga kasumlik, aga sisuliselt ütleb riik: „Me teame, et teenust kas ei osutata täie kvaliteediga või me ei saa seda täies mahus.” Me räägime Eestis suuruselt kolmandast-neljandast mehitatud valve objektist ja need mahud on väga suured.
Võib-olla teeme oma suure kisaga konkurendile karuteene, et hange tuleks. Täna pole tal võimalust öelda, kas tahab hanget. Ta peab kaks aastat teenust sama hinnaga edasi pakkuma. Kokkuvõttes on see üsna segane lugu ja vahepealsed sõnavõtud sel teemal on mulle arusaamatud.
Foto: Andres Putting
Kas te tahaksite uut hanget või vaatate rõõmuga, kuidas konkurent on hädas?
Korrektne oleks, kui tuleks uus mõõduvõtt. See hind pole täna korrektne. Tööandjate keskliidu volikogu liikmena näen, et miinimumpalga läbirääkimised on sel aastal erakordselt rasked. Minu subjektiivne arvamus on, et oleme sunnitud ilmselt minema edasi sarnase miinimumpalga kasvuga nagu viimasel kahel aastal ehk 10% ringis. See on täna tööandjale raske koorem. Sellisel juhul peab konkurent mingi hetk lihtsalt käed üles tõstma ja objektilt ära jalutama.
Suurest nelikust teine, lennujaam, tuli paar nädalat tagasi teile, kuigi USS püüdis ka. Olite sellega arvestanud?
Tajusime tugevat konkurentsi. Loomulikult soovisime, et oleks hinnatud ka muid kriteeriume peale hinna. Oleme üle 15 aasta lennujaama turvanud, väga palju arenenud ning rahul on nii lennujaam kui ka reisijad. Kvaliteedi kriteerium oleks kindlasti võinud olla, aga ei olnud, seega olime vabas konkurentsis hinnaga. Pidime tegema oma korrektuurid ning hange ise on viis pluss kolm aastat, see on pikk aeg. Kahtlemata on tegemist Eesti mehitatud valve objektiga number üks.
Millises valguses te USS-i tulevikku näete?
Keeruline küsimus, mina seda ettevõtet ei juhi ega pea seda miinust kannatama, mida nemad ilmselt peavad. Nad ise arvavad, et võivad seda teha. Turvaäri on väga konservatiivne äri, miinuse kannatamine ei tee sind kliendi poolt vaadates väga tõsiseltvõetavaks. Ma arvan, et mingi aeg saabub tõehetk – kas suurem saneerimine või müük. Ausalt öeldes neid kosilasi ma väga ei näe.
Ise ei tahaks?
Esiteks pole seal midagi osta. Alati võiks ju oma vanad kliendid tagasi osta, aga kui räägime tehnilise valve portfellist, siis see pole kuigi suur. Kuna see on alapakutud ja väga odav, tähendaks see kliendile, et G4S tuleb ja peab hinda tõstma. Teiseks pole ma kindel, kas konkurentsiamet selle läbi laseks. Pigem ennustan, et kosilane võib tulla välismaalt.
Oleme üle 15 aasta lennujaama turvanud ning rahul on nii lennujaam kui ka reisijad.
Viimased nädalad näivad kui teie magus kättemaks USS-ile. Veel paari aasta eest tundus, et algab USS-i võidukäik agressiivse hinnapoliitikaga. Kas tagasi vaadates jäi G4S loorberitele puhkama?
Vastupidi. Enne seda tulime oma hinnaga alla ja ühel päeval avastasime, et kvaliteedil on hind. 2012. aastal ütlesime, et siin see lõpeb ja peame hoidma kvaliteeti, hakkasime panustama eristumisse. Praegu on meie keskmised hinnad 20–30% kallimad, aga kliendid hindavad meid.
Tollal nägime ette palgasurvet ja demograafilisi arenguid, et töötajaid ei jätku ja kliendid ei suuda maksta mehitatud valve teenust, sest see on nii neetult kallis. Arendasime näiteks välja suure videovalve platvormi.
Turvateenuse turg on küllaltki staatiline, palgasurve on tohutu. Räägitakse tehnoloogia juurutamisest. Kuidas seda teha, kui hinnakonkurents on nii suur?
Ma arvan, et riik mõistab, et tal ei ole kasulikum suurobjektide puhul saata Exceli tabel ja öelda: „Öelge oma mehe töötunni hind. Ma tahan, et ta töötaks 24 tundi.” Pigem ootame, et riik ütleks: „Tulge hinnake minu objekti turvalisust ja pakkuge mulle parim lahendus.” Ma arvan, et see aeg pole kaugel. Suudaksime pakkuda ka raudteele jätkusuutliku lahenduse, kus raudtee turvatöötajad saaksid head palka ja me saaksime olemasoleva eelarvega ära valvata. Seal on lihtsalt jäädud vanasse aega kinni.
Foto: Madis Veltman
Kuidas inimesi leiate? Otsite ju sisuliselt samu inimesi, keda ka politsei, pääste- ja kaitsejõud, ometi ei saa palgaga lüüa.
Meil on värbamises väga hea meeskond. Praegu panustame pigem inimeste hoidmisse kui värbamisse. Suutsime voolavuse viia alla 30%, veel paar aastat tagasi oli see üle 50%.
Pool turvaturust on piisav?
Me olime kunagi pool turust, masu ja konkurendi arutud pakkumised viisid selle 43–44% peale, nüüd hakkame kasvama. Arvan, et pool turust võiks olla pikas perspektiivis eesmärk. Turg on aga lai mõiste, peame seda ise juurde tekitama. Paigaldame kiiruskaameraid, numbrituvastussüsteeme piiripunktidesse, otsime uusi valdkondi ja tehnoloogiaid. Tehnikaäri kasvab aastas 15%, see on viimase kolme aasta trend.
Praegu on meie keskmised hinnad 20–30% kallimad, aga kliendid hindavad meid.
1990-ndatel reklaamisid turvafirmad end pumppüsside ja helikopteritelt laskuvate meestega, nüüdseks on suund pigem tehnoloogiafirma ja klienditeenindajast turvamees?
Inimesed ei kao sellest ärist mitte kunagi. Ükskõik, kas tulevad droonid – meiegi katsetame juba, kas hakata kliente järgmisest aastast nendega valvama –, aga inimene jääb alati neid haldama. Muutume turvaettevõttest teenindusettevõtteks.
Sahkerdamises on süüdistatud ka teid. Üks väiksem konkurent sularahaveoturul on teid ebaausas hinnapoliitikas süüdistanud ja pöördunud konkurentsiameti poole.
See saaga algas kaks aastat tagasi, tänavu sai see õnneliku lõpu. Olen neid isegi tänanud, et nad seda tegid. Tuleb ka endale tuhka pähe raputada. Olles pikalt sularahaveo turul ainukesed, müüsime teenust eri aegadel ja hinnad erinesid. Nüüd oleme aasta otsa täpselt arvutanud iga kliendi kasumlikkust, tegime korrektse hinnastamise ja saime süsteemi korda. Kahtlen, kas oleksime hakanud seda tegema, kui poleks kaebust tulnud.
Avaleht 
Logi sisse
KKK
