Mingi soigumine, vaevalt et siin swaggerite ja mõrapeade keskel ülemäära palju automaalreid on kes suhestuda oskaks.
Kaks 12 aasta CRVd- kolmel uksel üksikud kivatäkked.
Lets do it!Strike oneUskumatu et mõni üksik mark/mudel suudab üllatada debiilse lahendusega kus lingi kättesaamiseks pead polstri maha kakkuma, mingi abiraami lõdvemaks laskma ja lukusüsteemi lahti keerama...
Strike twoHonda ja värvikaardid ei klapi. Stanged tulevad tehasest juba "kergelt" teise tooniga. "S*itta kah, detaili sisse hajutab ära vabalt." Huiat brat! Peale 1,5+ kihti Glasuridi lakki oli uks ikka üpris teisest dimensioonist, samas stangega läks kokku. Ajapikku hakkasid meenuma ebakõlad Honda ja värvidega. Isegi spektromeetriga skänneeritud (lahustipõhine) ei olnud see.
Strike threeKõik kulmineerus sellega et günekoloogi mängides nikerdasin maha 6 uksepolstrit (jubinate ja pimesi pistikute näppimisega), 6 aknaliistu, 6 lukku, 4 peeglit, 2 aknasiini (õppeesmärgil) ja kuus t*rastanud linki. Ruumi ukse sees müramiseks ei ole. Ma saan aru et mul on ikka ebareaalselt kondised käed aga näe, ei kollaste poiste omad on tükk maad väiksemad. Vist mahuvad tervenisti ukse sisse tehases- mugavam toimetada.
Järgmiseks läks tervelt 3 külge hajutusse. Kivitäkkest saab järsku terve külje tegu ja päev venis juba tugevalt järgmisse. Täna peale viimase värvi lappasin peale kõik jälle rõõmsalt kokku - ca 6 tundi. Homme hajutuse ja üksiku kolli poleer.
BoonusKlient tellis kolme detaili värvimise aga sai 12. Maksab ikka kolme eest

Aga pind sai 1:1le tehase omaga, kohati paremgi.
Samas sealtkaudu peaks tulema hakkama siis neid värdaretisi...
Aga noh, kõik see nikk ja vaev kuulub elitaarse automaalri elustiili juurde. Aeg on huvitavalt sisustatud ja sellist jama nagu "Ma võtan mõned aruanded koju kaasa" ei ole- teed kenasti kohapeal lõpuni sest et tööd koju kaasa ei võta
