Ma lohutan ennast sellega, et mikromeetrid on mul 0,01 aga enamus spetsifikatsiooni on resolutsiooniga 0,001. Sestap ei muretsenud eriti, et nii amatöörlikult lähenesin. Kuigi peaks vist ikka korralikud tuhandikus meetrid ära ostma, vahest läheb vaja. See nihik on jah viisakalt täpne muidu.

Vahepeal juhtus nii, et sain lõpuks ikkagi saksalastega Mahlest juttu aetud ja nende kaudu tutvusin juba poolakatega. Sain lõpuks kaelade mõõtudele kinnituse ja saatsin väntvõlli ära Liguri osavnäppude juurde. Need aga peavad muidugi vahepeal kõvasti võidu sõitma ja seega arusaadavalt võib töö nädalaid võtta. Järgmine nädal on ehk lootust kuller järgi saata
Mina aga nühkisin plokki ikka edasi. Ruumi puudus on lihtsalt nii jube, et endale liivapritsi süsteemi ei saa kohe kuidagi ehitada

Elektriga puhastada ei riskinud toru tõttu ja samas ei ole ka ühtegi tuttavat kelle kvaliteedis saaks ise veenduda ja sinna oma nänni viia. Ega jäänudki muud üle, kui andsin raisale vahelduva eduga igast vedelikke ja harjaga tuld takkaotsa. Sain enam-vähem viisakaks. On ikka jube töö

Pistsin ploki pakiruumi ja viisin selle Kavorisse lihvimisele. Seal muidugi küsiti nii mõnusalt, et äkki võtaks plokilt natuke maha ka

Kuna sellist plaani otseselt ei olnud ja mul arvutused ka kõik tegemata siis leppisime kokku ikkagi ainult tasapinna taastamise. Oli väike mure ka. Ma puhastasin seda plokki 20+ tundi ja ühel hetkel väsinud käsi tegi vale arvestuse ja läksin viiliga õrnalt õlifiltri kontaktpinna vastu. Mõtlesin, et nüüd peab minema ja laskma õrna kihi pealt ära freesida aga Kavori mehed arvasid, et see nii väike jälg, et see ei mõjuta midagi. Eks ma siis vast võtan riski ja loodan,et läheb hästi mitte nii nagu tavaliselt

Ja siis sai hakatud kolbe nühkima.

Tundub, et ajan originaalsete kolbidega asju edasi ja uusi kolbe+puurimist ei ole vaja. Kavoris uurisime veelkord silindri seinu ja arvasid nemad ka, et see mootor on ~200 000 km sõitnud ja siis autost välja kistud ja nurka pandud. Seega otsest vajadust ei ole ka. Elan selle fakti kuidagi üle, et 100% vurtsu asemel saan 95%. Oli ikka hea meel, kui LÕPUKS kolvid puhtaks sain.

Siis saabus aeg kaaluma hakata. Kuna tööl on mikrokogused ja kalibreerimised/kontrollimised käppa sisse jäänud siis ka siin sai esialgu üldse seda odavat kaalu kontrollima hakatud. Sealjuures on nihe mul täiesti suva ja ootan head kordustäpsust. Töötab väga hästi ja muideks saab kaaluda kuni 2000 grammi sammuga 0.1g. Peale selle on suurust nagu mobiilil ja seega ei seisa jalus.

Kuna kepsude ja kolbide ühendamiseks kasutatakse pressimist siis ma ei hakanud neid laiskuse tõttu eraldama. Seega jäi ehitamata ka rakis balansseerimiseks ja nii ma siis kolvigrupid kepsu seintelt valuliha eemaldades laisalt kaalu ajasin. Maksimaalne vahe oli 3,9 grammi, pole palju ega vähe. Samas kui liikuva keha mass tõuseb kiiruse kasvades siis 7000 pöörde juures saab 3,9 grammist ~12 kg. Kes iganes selle autoga sõitma hakkab võiks töömahu kompenseerimiseks piirajat 500 või isegi 1000 pöörde jaoks edasi tõsta. Kui erinevaid allikaid usaldada siis tõenäoliselt jõuavad nii klapivedrud kui ka hüdrotõukurid sellele kenasti järgi. Nüüd on kõik kolvid 800,4 grammi, päris väikesed.
