Tsiteeri:
Eesti mobiilsideoperaatorite kinnitusel pöördutakse sageli nende poole kurtmisega, et nende teenusega on probleeme, kuigi tegelik põhjus seisneb hoopis selles, et telefon on toodetud teise regiooni jaoks.
«Kahjuks tuleb tunnistada, et sellise murega pöördutakse meie poole piisavalt tihti, mistõttu tunneme, et see on kliente tõsiselt häiriv probleem,» rääkis Elisa tooteturunduse osakonna juhi Mailiis Ploomann.
Ta selgitas, et mobiiltelefonide tootjad teevad isegi samu mobiiltelefonide mudeleid eri regioonide jaoks erineva spetsifikatsiooniga, mistõttu võib sellisesse olukorda sattuda isegi Eestis tuntud firmade telefone ostes. «Eesti mobiilsideoperaatorid tagavad, et iga mobiiltelefon, mis siia tuuakse, töötab Eesti võrgusagedustel. Selleks esitatakse tootjatele kindel tellimus ja viiakse läbi spetsiaalsed testid,» rääkis Ploomann.
Tema sõnul võib selliseid probleeme ette tulla eelkõige nende mudelite ja markidega, mida Eestis keegi operaatoritest ei tarni ega müü. «Samas näiteks ei pruugi Eestis kas üldse töötada või võivad puudulikult töötada Apple’i või Samsungi seadmed, mis on toodetud teiste regioonide tarbeks või on mõne teise regiooni võrgulukuga,» rääkis Elisa esindaja.
Sellised telefonid on ostetud kas elektroonikapoodidest, väiksematest netipoodidest, rahvusvahelistest netipoodidest või reisidelt kaasa toodud.
Ploomanni sõnul on Elisa sellele asjaolule ka varem tähelepanu juhtinud ning alati soovitanud klientidel osta mobiilsidevõrku vajav seade otse mobiilsideoperaatori käest. «Ainult nii saab olla kindel, et seade on just nimelt Eesti võrkudes toimiv,» ütles Ploomann.
Ta lisas, et sellise mure korral ei saa operaator muudmoodi aidata, kui pakkuda omalt poolt väga hea hinnaga Eestis toimivaid seadmeid. «Soovi korral pakume neid klientidele ilma sissemakse ja intressita,» lisas ta.
Ka Tele2 kommunikatsioonijuht Egle Merbach rääkis, et selliste muredega on nende poole pöördutud neil juhtudel, kus inimesed on telefoni soetanud veebipoest ja väljastpoolt Euroopat. «Klient soovib telefoni sageli saada tootjariigist odavamalt, ent näiteks Aasias toodetud tuntud brändide telefonid ei pruugi Euroopas korralikult funktsioneerida,» selgitas Merbach.
Kuna elektroonikapoed ei pruugi olla kursis mobiilioperaatorite võrgusagedustega, võib klient ka sealt saada telefoni, mis ühes võrgus toimib, aga teises mitte. Merbach soovitas elektroonikapoest ostes uurida võrgu infot, mis on operaatoritel kodulehel avalik.
«Muresid võib esineda kõigi telefonimarkidega. Kui tootja on kasutamise ette näinud ühes regioonis ja ehitanud seadme regioonile sobivaks, on selle seadme kasutamine teises regioonis raskendatud. Näiteks on Eesti turul seetõttu võõrad BlackBerry telefonid,» rääkis Tele2 esindaja. Kui tahetakse osta telefon veebist või elektroonikapoest, mis ei tegutse telekommunikatsiooni valdkonnas, soovitab Merbach alati enne ostmist konsulteerida koduoperaatoriga, uurides seadme sobivuse kohta oma operaatori võrguga.
Eesti Telekomi meediasuhete juhi Raigo Neudorfi sõnul pole nende poole viimasel ajal sellise murega pöördutud.
«Uut telefoni soetades peaks võimalusel veenduma, et seadme kasutamine pole kohaliku võrgu poolt piiratud. Näiteks Eesti Telekomi veebilehel saab kontrollida, kas seadme seerianumber (nn IMEI kood) pole mustas nimekirjas või võrgu jaoks tundmatu,» rääkis Neudorf. Samuti tuleks kontrollida, kas soetatav telefon toetab kohaliku võrgu sagedusi.
Lisainfo
EMT sagedused
GSM (2G): 900 MHz, 1800 MHz
UMTS (3G): 900 MHz, 2100 MHz
LTE (4G): 800 MHz, 1800 MHz, 2600 MHz
TELE2 sagedused
GSM (2G): 891,7–903,1/936,7–948,1 MHz
1735,1–1759,9/1830,1–1854,9 MHz
UMTS (3G): 891,7–903,1/936,7–948,1 MHz
1920,3–1950,1/2110,3–2140,1 MHz
LTE (4G): 852–862/811–821 MHz
1735,1–1759,9/1830,1–1854,9 MHz
1920,3–1950,1/2110,3–2140,1 MHz
Avaleht 
Logi sisse
KKK
