Ega see mootor pole vist üldse just kõige ideaalsem toorik, kuid kuna ta kätte sattus, siis tuleb olukorrast maksimum võtta. Samas kui 23 aastat vana kolb 2.4 kordse koormuse peale murdub, siis on ta isegi hästi vastu pidanud. See auto ongi just hea odav kool, kus selliseid asju katsetada.




Turbo annab rohkem õhku, kuid sellele vastavalt on vaja ka rohkem kütust. Õnneks on paljud pihustid sama kujuga ning originaal 190cc/m pihustid sai üks-ühele asendada mingisuguse turbo Volvo pealt pärit 336cc/m pihustitega:



Ideaalis oleks veel suuremad pannud, kuid need lihtsalt sattusid kätte. Kütusepump jm asjad jäid ka esialgu muutmata - kui segu hakkab lahjaks jääma, siis tegelen edasi, et millest puudu jääb ja kuidas lahendada.

Nagu esimeses postis kirjutasin, siis turbo oli veits vigane - labad käisid korpusesse. Õnneks oli sellele piisavalt vara jälile saadud ning labadel ega korpusel suuri kahjustusi veel ei olnud. Tellisin eBayst prooviks remontkomplekti. Maksis 40€. Ma polnud varem elusees turbot lahti võtnud, aga kaotada polnud miskit:





Üks plaat oli erinev (kruviaugud ei kattu) ning tuli vana jätta, kuid see ei olnud õnneks eriti kulunud ning pikilõtk ei olnud ka liiga suur.



Lõpuks sai turbo kokku ja midagi üle ei jäänud:

sul on fotod vähemalt normaalsed, mõni pildistab omi asju läbi ussim***i
Kui selle turbo rõhu juures mootor koos püsib, võib täitsa funn olla, aga ma miski pärast ei usu seda väga.

mõistlik oleks lasta turbo võll tasakaalustada, natuke nutune, kui selle pisiasjapärast võll otsast minema lendab mingi 100 000rpm juures mootoripoole sõõstab...

Savi puha, cooler filtreerib välja.

Kõige mõistlikum oleks üldse olnud viia turbo taastamisse spetsialistide juurde, kes sellega igapäevaselt tegelevad, mitte hakata ise jalgratast leiutama. Ilmselt oleks sinna sobilikumad olnud remontmõõdus puksid jne. Aga niimoodi jällegi ei õpi ju. Kui võll peaks minema lendama siis ongi mulle ja teile väärt õppetund. Samas ongi huvitav vaadata, kui kaugele ta siis jõuab.


Mis siis veel teha jäänud? Pisiasjad. Originaalis läbis segusiibrit jahutusvedelik:



See on aga vahejahutile vastutöö (mitte küll eriti tõhus) ning põhimõtte pärast ühendasin selle lahti. Siis minu Megasquirtil puudus otsene tühikäigumootori driver. See tuli ise teha:



Ja viimaks turbo õli tagasivool. Karterisse sai puuritud-keermestatud auk ning sinna ühendusjupp keeratud:




Kuid siis selgus tõsiasi, mille peale ma varem ei mõelnud. Nimelt asub mu turbo praktiliselt õlitasemega samal kõrgusel, kuid nähtavasti peab õli äravool turbost olema allamäge ja võimalikult takistustevaba. Nii kui õli turbost gravitatsiooni jõul vabalt ära ei voola, hakkab see sisselaskesse ja väljalaskesse tilkuma ning tulemuseks on hirmus toss. S:

Ebatõenäoline. Õli pääs äravoolu peaks olema kergem kui kodadesse ja no sisselase on ju rõhuall.

No masin liigub ka juba ?

No ma mõtlesin ka, et küll pealetulev õli väljuva õli karterisse pressib, kuid reaalsus on see, et kui õli vabalt ära ei voola, siis pressib osa õli ka õlirõngaste vahelt turbo kodadesse. Sisselase ei ole koguaeg rõhu all. Tühikäigul ja cruisimise ajal ei ole seal rõhku.

Tegelt ongi vist nii, et kõik süsteemid, millel turbo asub madalal (rear mount turbod, Porsche 911 jne) kasutavad turbo õli karterisse tagasisuunamiseks lisapumpa. Sama pidin ka mina tegema:



Esimese hooga kasutasin vana kütusepumpa (T-Rex, pildil väiksem). Esialgu see toimis, kuid peagi ei käinud see pump enam endise reipusega ringi ning summutist hakkas jälle tossu tulema. Ei oskagi öelda, kas õli paksus, selle temperatuur või puudulik pealevool sai pumbale saatuslikuks või oli pump lihtsalt oma ea ära elanud. Igatahes olin sunnitud eBayst tellima kalli raha eest spetsiaalselt selle jaoks mõeldud hammasrataspumba (pumba peale on kirjutatud hoopis "MARINE FUEL PUMP" :S). See teeb küll hirmsat häält, kuid siiani toimib.

Pumba lülituseks tegin kondensaatorist, takistist, transistorist ja releest koosneva aegrelee, et pump peale süüte välja keeramist paar minutit edasi töötaks ja kõik sinna niriseva õli karterisse saadaks:



Lõpptulemus selline:






Liigub, kuid "valmis" veel pole. Kuna piltide tegemine, töötlemine ja jutu kirjutamine on minu jaoks aeganõudev, siis olen selle teemaga reaalsest ajast pisut maas, kuid üritan järgi jõuda.

Natuke liiga ligidal ei ole see kummivoolik kollektorile?

umm ma vaatan täpselt sama asja.
sulab ära voolik ja pärast on õli väljalaske peal ning tuli järgi.

Kolde teip vast päästab asja

Õli tagasivoolu vooliku lähedus kollektorile häirib ka mind. Esialgu panin sellele voolikule ümber mingi kofreeritud alumiiniumilaadse toru, kuid see läks üht flantsi ebatihedust keevitades põlema. Siis võtsin selle ära. Kolleteip on tõesti hea mõte. Meil töökojas oli selle jääke veidi, kuid hetkel ei leia. Kui homseks välja ei tule, siis peab eBayst tellima. See ei maksa üldse palju - paar euri meeter, kuid mugavam oleks ju kohe võtta.



Igal turboautol peavad olema ju ka turbokellad. Fronteral oli keset armatuuri tavaline kell, mille osad "pikslid" ei töötanud nagunii:



Selle asemele mahtusid napilt segu- ja boostikell:



Boostikell sai jälle proovipärast tellitud üks odavaimatest - 14€. Vaakumi pool paneb ca 0.1bar mööda, boosti näitab enamvähem täpselt. Ümber kellade on hetkel kole tühjus. Kellad istuvad nii tihkelt auku, et sinna mingit ühest tükist koosnevat ümbrist ka ei saa teha. Ehk on kellelgi ideid, kuidas see viisakalt lahendada?

Ehk teha samas toonis ikkagi täis raam ja kellasi veidi välja poole tuua.
Armatuurinei kannata saagida?

Pane plastiliini täis