Sitem on, kui tuleb vastu õigetpidi hetkel, kui mingist veokist möödasõitu teed. Olen ühel hetkel niimoodi teinud sekundi murdosa jooksul vist elu kõige kiiremad liigutused, kui kuskil Valmiera kandis sain just nii 100 km/h kandis möödasõit katkestatud: pidur põhja, rool paremale (möödasõidetav vist õnneks ei jõudnud reageerida), külg ees oma ritta tagasi, samal ajal käsi signaalil ja enne vastutulnud idioodiga kohakuti jõudmist veel keskmine sõrm püsti. Kardiogramm tegi päris kõvad hüpped.

Sinusugustele seeniotritele ongi vahel väikest adrelaksu vaja

Tartu elu on nii aeglane, et seal on kõige suuremad adrekalaksud need, kui saab kalal käies õngekorki liikumas näha. Nii et ärge palun norige vanainimese kallal, hr.Kodusaar!

Uus saag.
Maal tekib vähem prügi kui linnas

see pole mingi saag, maakad söövad pakendid ka ära ja kytavad kilekottidega ahju

Ei ütleks, et vähem tekib kes ikka maakas sellel maja ümbrus ka igast saasta täis. Mul vedeleb kanistreid ja muud prahti ikka küll.

ökoterrorist

Ma julgen väita, et enamus maal kraavides vedelevast prügist on linnavurlede tekitatud, sest enamasti on need hunnikud just suvilate jms harva kasutatavate ehitiste teede ligidal, olgugi, et neil prügi küll ei teki ja/või kui tekib, siis viivad linna .
Teinekord vaatad neid hunnikuid ja mõtled küll, et krt auto ja käru on, et selline kogus kraavi vedada, aga ei saa seda jäätmejaama viia, et enamus tasuta ära anda

Ja mis kohe eriti, eriti, eriti keema ajab on see, et haljastusjäätmed visatakse kraavi kilekottides, pgna pärast kalla siis tühjaks ja kõduneb ära, kotte kasutad uuesti.

Kui maal= oma maja ja linn= korter. Siis maal elades läheb paber/papp tulle, kõdunevad asjad komposti, toidujäägid koerale. Vanad tehnikaasjad igaks juhuks garaaži jne.
Linnas viid laias laastus kõik konteinerisse, sest prügi jagatakse kõigi elanike vahel võrdselt mitte koguse järgi. Ja vahet pole kas viid ühe kotikese nädalas või viis.

Kui aga maal= korter külas ja linn= oma maja väikse aiaga, siis vähe teisiti.

No terve linn on neid nn päevatuledega tegelesi täis. Eriti paistavad silma millegipärastu uuemad Aurised, Kia Sportaged jne, millel vist absoluutselt sensor aru ei saa päevast ja ööst või on kasutaja nii udu, et ei saa aru, et tuled tuleks ikka peale keerata öösel. Neid ikka pimedas hulgim ainult esimeste LEDidega sõitmas näinud.

Odavama otsa pillidel pole anduritgi, kuna see tuleb enamasti koos vihmaanduriga kallimas varustusastmes. Endal kogemus rendi Ceediga, mil pidi ise ümber lülitama.

Mõnel algelisemal automaatikat pole ja samuti on hetkel sombuste ilmadega automaatikat keeruline kasutada, puu varigi paneb koheselt kõik põlema (ma ei räägi halvast nähtavusest, sellisel juhul ikka kõik põlema). Üldiselt on ikka kasutaja sooda, kui ei taipa, et kellad ja ka ninaalune võrdlemisi pimedad on.

Minul näiteks 0 asendis põleb armatuur ja ekraan heledus põhjas.
Selline variant et armatuur on pime, on ainult siis kui süüde väljas.
Uuematel autodel enamusel taustvalgus 0 asendis põleb.
Enne-vanasti jah 0 asendis taustvalgus ei põlenud.

Mul ka on kellad ja raadio valged, aga BT, püsika, raadio, vendi ja kõikide teiste pimedate, kuid vajalike nuppude järgi peaks ikka taipama...

Kui juba päevatuledele asi läks, siis minu jaoks kõige jubedamad originaalid on vertikaalselt paiknevad päevatuled, pole neist suurt tolku. Ala Citroen DS3