On jep Ma ei tea misasja ma seal vaatasin. Telefoni ekraanilt kuidagi pettis ära rsk

Kolvirõngas on katki ju!

Salupa, pead kolvirõnga ära vahetama, katki on

Mitte välja vahetama, vaid ära parandama.

Igatahes, mootor sai kokku, roostes ploki värvisin ka ära, et oleks silmal parem vaadata:





Koju tagasi:



Nüüd mootor töötab, kolbe pole enam katki läinud, aga küünlaid läheb nagu leiba. Kui lund veel oli ja selles palju ketsida, tõusis IAT üle 50* ning mootor hakkas detoneerima. Nii kui detonatsiooni kuulda oli, võis kindel olla, et kõikide küünalde portselanid on jälle ära murdunud ja alla kukkunud:



Viimane komplekt küünlaid sai prooviks pandud kaks astet külmemad: NGK BPR8HS. Küünlad olid katki ka siis, kui poistega sai kinos käidud, aga siis paukuski paremini:

Kes arvab, et Opel on oma väljateenitud puhkusele saadetud, see eksib.

Teine sats originaalkolbe ei pidanud kahjuks samuti kaua vastu - paari nädala pärast läks ka üks neist katki ning esialgu ei viitsinud enam Opeliga rohkem tegeleda. Kui aga uuesti talv paistma hakkas, tuli hakata mõtlema tugevamate kolbide peale. Internetis uurides selgus, et turbotamiseks kõige mõistlikum lahendus on ilmselt Chevy small blockile mõeldud Keith Black KB153 kolvid. Need sobivad peaaegu üks-ühele, ainult kolvisõrme mõõt ja kolvi kõrgus on pisut erinevad.



Mõlemad probleemid saaks lahendada, kui leiaks kuskilt "custom" mõõdus kepsud. Ledsin sellise lehe, nagu alibaba.com ning seal pakkus üks tore Hiina Rahvavabariigi firma, et nemad toodavad sellele Opeli mootorile kepsusid, miinimumkogus on neli tk ning "custom" lahendused on võimalikud. Saatsin neile päringu ja viisakas naisterahvas vastas, et tal on hea ja halb uudis. Hea uudis on see, et peale pikka kaalumist on nad nõus tegema mulle vaid 4tk erimõõdus kepsusid, aga halb uudis on see, et kaup läheb kallimaks, kui lehel reklaamitud 35$ per keps - erimõõdus kepsud maksavad 10$ kepsu kohta rohkem. Ma olin sellega nõus, mille peale tädi saatis mulle arve, mina maksin selle ära lootes mitte üle saada. Tähtajaks lubati kuu aega...

...Lubatud kuust sai kaks kuud, mille jooksul viisakas tädi mulle ca kord nädalas ise kirjutas vabandades ja tuues erinevaid põhjuseid, miks kepsude tegemine viibib, kuid lõpuks teatas, et kepsud on nüüd valmis ning teele pandud. Kümne päeva pärast saingi sellise karbi:



Vana hea jõupaberi seest tulid välja viisakad kepsud:





Kui kepsud edukalt käes, julgesin ka kolvid tellida:




See sisu võiks nüüd küll rohkem kannatada, kui Voyageri turbo suudab puhuda.

Segukell näitab mida?

õue temperatuuri

Originaal lambda anduri asendasin lairiba anduriga ning selle näitu segukell näitabki. "Soojenemise" ajal tilbendab osuti 8 ja 10 vahel. Töörežiimis näit alla 10 ei lange isegi kui segu on rikkam. Sellisena ta on ehitatud.

Huvitav, et siis pada laiali käis.

See mootor ei läinud laiali vale segu pärast. Maailmas on vähe mootoreid, mis kannatavad originaalsisuga ettenähtust 2.5 kordset ülerõhku, olgu segu ja kütus milline tahes. Kindlasti ei kuulu nende hulka aastal 1965 loodud Opeli mootor.

Kuidas kepsud tunduvad?Enamvähem kaalus ka?

Kepsu tugevust on silmaga võimatu hinnata - seda peab aeg näitama.

Kogemuste omandamise mõttes kaalusin kepsud ja kolvid üle, kuigi väidetavalt normaalsete pöörete puhul (kuni 6500rpm) ei ole see väga oluline. Jõudude sõltuvus pööretest kasvab astmeliselt ning alles kõrgete pöörete puhul (mis minu puhul pole teema) hakkab täppiskaal rolli mängima.



Tellitud kepsude raskeima ja kergeima kepsu kaaluvahe oli 2.3g. Vanade kepsude kaaluvahe oli näiteks 4.2g. Samas mul puudub igsasugune info selle mootori ajaloo kohta - kolbe on keegi kunagi kindlasti vahetanud, kuid kas ka kepsusid, kelle poolt ja kui osavalt, ei tea. Ühesõnaga ma ei oska öelda, kas vana mootori 4.2g erinevus oli OK.



Kepsusid peaks kaalu ajama kahes osas - ülemine ja alumine osa eraldi, sest kepsu ülemine osa liigub üles-alla, kuid kepsu alumine osa liigub ringiratast. Selle jaoks tehakse kiigetaolised rakised, mis on kaalu suhtes täpselt fikseeritud ning kepsu osad toetuvad laagrite peale. Minul ei õnnestunud paari katsega piisavat täpsust võimaldavat rakist teha ning lõin käega. Ainsa asjana ajasin kepsude alumised pooled omavahel kaalu. See kaalujaoutst hullemaks teha ei saa. Niimoodi jäi kogu kepsude kaaluerinevuseks 1.4g.



Vanade kolbide kaaluerinevus oli 2.0g. Keith Black kolbe sain 7tk ning nende kaaluvahe oli 2.3g. Kuna neid oli vaja väntvõlli vastukaalude pärast nagunii freesida, siis freesisin igalt kolvilt täpselt nii palju, et lõpuks jäi nende kaaluerinevus 0.1g.



Huvitav fakt on ka see, et kui kolb mootorist välja võtta, siis on ta õline. Peale selle õli brake cleaneriga maha pesemist on kolb ca 1g kergem. Enne mootorisse panekut lasin kolvile kihi õli peale. Peale seda oli kolb 3g raskem.

Hiina kepsud tulid ilma poltideta. Kuna originaalkepsude poldid ei sobinud, siis tellisin ARP omad. Need maksid küll pea pool kepsude hinnast, kuid kuskilt lugesin, et kepsupoldid saavad mootoris kõige suurema koormuse, seega ei tahtnud selle koha pealt säästa.

Okei, aeg siis kolvid mootorisse pista.



Lisaks sellele, et uued kolvid peaks tugevamast materjalist olema, on neil ka rõngaste vahe paksem. Ka kolvirõngad on paksemad. Täpselt ei tea, miks.



Plokikaane tihend läks jälle uus Cometicu oma. Kolbide kõrgust ja kuju, kepsude pikkust, kaanetihendi paksust ja kaanest maha lihvitud osa arvestades peaks surveaste olema 8.5:1.





Kuna sidur jäi veits läbi libisema ja Fronterale mingit mõistlikku tuuning sidurit ma leida ei suutnud, siis tellisin Subaru Imprezale mõeldud ketta, sest nuutide arv ning võlli mõõt olid justkui samad. Reaalsuses ketas nuudi otsa ei läinud, kuid peale kerget ketta nuutide viilimist hakkas minema. Korv jäi esialgu samaks. Ta on küll üsna pehme ja võrreldes näiteks pemmi siduriga käib pedaal väga kergelt, kuid pikast ehitamisest oli juba ausaltöeldes energia otsas ning tahtsin lihtsalt masina sõitma saada.




First start: