Võtaks siis lühidalt Varbola rahvaralli kokku. Esimene mõte, mis kohe meelde tuleb on see, et auto oli põhimõtteliselt valmis juba paar nädalat enne. See pole päris tavaline

Teise asjana meenub praamide ja veetaseme seis. Leppisime juba kokku tuttavaga, et läheme tema auto ja treilaga, kuid kõikide asjaolude valguses, läksin ise sõites "Akseliga".
Esimese katse esimestel meetritel sai selgeks, et auto käitub väga hästi ja samuti oli rehvivalik olnud õige(ikkagi Maladetsid

). Viimane sillastend ja minu palutud numbrid osututsid heaks. Suutsime küll tünni paugutada, aga tulemusi hoolduse ajal vaadates, oli tuju siiski üleval. Kaotust kolmandale kohale 17,5 sekundit(tünni puude -20 sek.), see andis lootust. Teises voorus sõitsin kindla peale, aga hoog samas ei langenud(kui v.a. viimane katse). Peale sõitu ootasime kaardilugejaga pingsalt tulemusi. Kui need saabusid kukkus korraks tuju nulli, kaotust kolmandale jäi 2,7 sekundit. Kuna aga platsil liikus ringi jutt, et kolmas olevat ka tünni saanud, siis oli ootusärevus jälle suur. Peale pikkapikka ootamist oli asi ametlik: seekord kolmandad. Emotsioonidest ja tunnetest ei hakka siin kirjutama, läheks käest ära

Esimese katse video(sealt leiab ka ülejäänud katsete videod):
https://www.youtube.com/watch?v=Jpiw9HAnKmA