Ei tea kuida praegu täpselt on, aga tra kui ma Eesti Kaitseväkke läksin, siis ikka rämedalt nu**iti igatepidi ja pidevalt esimesed 2,5 kuud. Juba esimestel päevadel sai rämedalt kätekõverdusi ja kükke teha ja siis sellist "harjutust", et hoiad tooli sirgete kätega enda ees 90°. Loomulikult mõnuga sai harjutada täisriietusest (saapad ka jalas) 45 sekundiga alukate väele ja voodisse teki alla saamist ja siis kohe peale seda 2 minutiga terve rühm voodist välja riidesse ja õue rivisse. Ja siis muidugi kui voodisse pidi minema, siis peale seda oli vaja voodi ideaalselt korda teha (1)2 minutiga, tekialuse lina äär pidi olema täpselt mõne millimeetri täpsusega ära keeratud olema ja tekk sirgeks ja pingule tõmmatud. Kui ei olnud, siis "visati granaat" voodisse ja pidi hakkama algusest pihta.

Esimesed 2,5 kuud pidi territooriumil ringi liikuma ainult joostes, noored sõdurid pidid jooksma koguaeg. Muidugi riviharjutuste ajal ei joostud, aga isegi sööklast täis kõhuga tagasi tulles jooksime. Peldik asus mõnesaja meetri kaugusel (ilma kütteta ruum, ilma veeta) ja sinna ning tagasi pidi ka joostes minema. Noorteaja keskel sai külalisi ka vastu võtta väljas suitsunurgas, sinna ja tagasi pidi minema ka joostes, üsna mark oli.

Vahel ikka öösiti ka aeti välja ja aeti jooksma, kägarkõndi ja kükist üles hüppeid ning "pumpasid" tegema õue. Tra ja siis ikka ülemad mölisesid ja mõnitasid ka räigelt.

Ühed vene tüübid käisid "hüppes" ka korraks ja nende pärast nu**iti tervet pataljoni mõnuga, pärast öösel vennad said "seepi".
