Ma ei tea kes sul siin mida vabandas
See et alkohol meeldib, ei tähenda kohe alkassi. Küll aga sellest võib tõesti välja kujuneda selline raske alkoholi lembelisus.
Juu ma siis olen ka alkass, kui alkohol meeldib. Mõistusega tuleb asja võtta

Alkohooliku vormisid on väga palju erinevaid ja kui ma ei eksi, siis inimene kes joob tihedamini kui korra kuus liigitub juba alkohoolikuks.

Minule on alati nalja pakkunud inimesed kes eitavad isa näoga kõike aga tegelikult on esimesel võimalusel kabjad Ise olen alati tunnistanud, et mulle alkohol ja kõik sellega seonduv meeldib ja midagi polegi teha. Kõik me joome liiga palju

true dat.

Ma olen päris mitme inimesega selle üle tülli näinud, et nad on just eelkirjeldatud jobud mingis muus võtmes või lihtsalt toorelt silmakirjalikud. FBs sain ühelt tüübilt bloki, sest kommenteerisin tema turboliberaalset tolerastia-selfiet sõnadega "avalikult oled tolerantne, aga kitsamas ringkonnas soovitad inimestel ennast ära tappa".

Üks kategooria joomisjobusid on muidugi veel need, kellel esimese õlle peale katus pealt sõidab - mina olen nüüd PURJUS, mina võin teha mis tahan. Kakerdan ringi, ajan hülgemöla suust välja, üritan võõraid naisi katsuda ja tahaks kellelegi pasunasse anda.

Mina isiklikult ei mõista enam toore mällijoomise eesmärki. Just sellist, et hakatakse järjest tekiilashotte paugutama vms, et võimalikult kiiresti küpse oleks. Mulle meeldib head alkoholi mekkida, pikka aega teadvusel ja liikumisvõimeline püsida, ning lõpuks koju jõuda, mitte kuskil peldikupõrandal okseloigus magada. Pluss pärast oleks vägahalb olla.

Mulle tundub, et vägahalb olek on ikka rohkem miinuseks, kuid tean ka inimesi, kes ainult pohmelli pärast naati panevadki.

Osad pohmellid on ägedad, ja vahel on hommikuti tore kuskil veidras kohas ärgatanii,et ise ei tea kuidas sa naabrimehe aiakärusse magama said

ülimõnus pohmakafaas on selline, ütleme kell 3 päeval. Füüsiliselt on olek juba täiesti okei, aga ilgelt laisk on olla. Põrised ringi nagu kevadine porikärbes, kakerdad külmkapi juurde, sööd vorstivõileiva ära, teed diivanil pooletunnise uinaku hea muusika saatel, jood ühe kalja ära, paterdad aegluubis poodi, ringutad end päikese käes. Eriti mõnus on selline oleks kuskil mitmepäevasel üritusel looduses. Ma hoidsin end kaks päeva järjest õrnas joobes ja logelesin murul päikese käes.

Ülimõnus pohmakafaas on selline (et seda ei tekigi), ütleme kell 10 hommikul, kolmas päev. Füüsiliselt on juba täiesti okei aga ilgelt kabi on olla. Sumised ringi nagu kesksuvine mesilane, kakerdad külmkapi juurde, jood ühe longero ära, teed voodis tunnise uinaku hea muusika saatel, jood ühe õlle ära ja teed midagi süüa. Avad ühe vahuveini ja jood selle ka ära. Siis lähed teed ühe 3 tunnise uinaku ja sätid kamraadidega välja. Tangid kusagil sööki täis ja hakkad viinakokteili jooma. Ma hoian end iga nädal stabiilses joobes paar päeva - Päikesest on suht ükskõik sellisel puhul.

eks igaühele vastavalt tervisele ja viitsimisele.

Selle peale võtame.

krt ja ma arvasin et ma olen ainuke kes stabiilsesse joobesse satub

Taukarite ja aaslaidudele vastu kampaania

See on joove ju ja arusaadavalt mõnus
Pohmakas on ikka rivist väljas olek, kui köhid mao sisu atmosfääri ja ei suuda süüa jne.

Ma väga ei mõista inimesi, kes tarbivad alkoholi ja kellel IGA KORD järgmine päev läheb pohmaka kulusse ära voodi ja peldiku vahel. Kui see ikka iga kord juhtuks, siis ei torgiks vist üldse alksi.

Endal õnneks on pohmakad väga harvad ja saab rahulikult tarbida napsu. Pm peale suitsu ja coca-cola mahajätmist pohmakad kadusid ja elu on lill