Jarmo on siia teinud väga sisuka ja hea teema Kustomitest, rodidest- see on tema suur huvi.

Mina ei oska kindlasti kirjutada nii hästi, sisukalt ning pole antud teema kohta nii palju skilli kuna kogu see asi on kokkuvõttes kordi keerulisem kui inimesed endale ette kujutavad kuid see on ju tegelikult streetrace foorum ja hinges on paljud ikkagi kiiresõidu mehed.

Mõte oleks proovida siia teemasse ikkagi koguda kokku üht-teist, saaks ühe või kaks inimestki reaalselt selle vastu tõsisemat huvi tundma kes ehk kunagi ka tahavad või proovivad sõitma hakata oleks juba väga vahva.

Paljude jaoks tähendab drag racing ju lihtsalt, et lähen stagen auto ära ja kui roheliseks läheb, vajutatakse pedaal põhja ja minek- igav. Tegelikult ei ole see üldse nii ja drag on täpselt nii põnev kui palju sa sellel lubad põnevaks minna, skilli on või rahakott lubab.

Minu jaoks isiklikult on see alati munadega autospordi ala olnud. Asjad kipuvad minema ikka sinna suunas, et kellel rohkem raha on kiirem kuid maailmapildis tehakse meeletult tööd selle nimel, et seda asja ühtlustada.

Mis see on ? Wiki
Võisteldakse distantsil 1/4 miili ehk 402,29 meetrit või 1/8 miili ehk 201,14 meetrit. Võistlusrada on sirge. Autod ja mootorrattad on mootori töömahtude ja ülelaadeseadmete kasutamise põhjal jagatud võistlusklassidesse.

Võistlevad sõidukid rivistatakse stardikoridorist tahapoole stardijärjekorda (lineup), tavaliselt klasside kaupa. Võistluse kulgu juhivad otseselt kaks starterit: pre-starter ja starter. Pre-starter annab võistlejatele loa siseneda stardialasse ning alustada burnout'i. Starteri ülesandeks on käivitada stardifoor. Lisaks jälgitakse kogu stardiprotseduuri vältel sõidukite tehnilist seisukorda ning reeglite (aknad suletud, keemilise ülelaade seadme kraani õigeaegne avamine jms) täitmist.

Sisenedes burnout'i alasse, teeb sõiduk burnout'i, mis võib lõppeda ka kaugel teisel pool stardijoont. Seejärel tagurdatakse tagasi stardialasse ning asutakse autot stardijoone taha paika sättima. Masina asetsemist stardijoonel näitavad stardifoori kaks ülemist, valget tuld (pre-stage- ja stage-tuled). Kui mõlemad sõidukid paiknevad joonel nii, et nimetatud tuled on süttinud, käivitab starter foori. Üksteise järel süttib kolm rida kollaseid tulesid ning seejärel alumised rohelised (tulede süttimise ajastus ja kord sõltub kasutatava stardifoori tüübist).

Ajalugu

Kõik on alguse saanud USA'st, kurat teab mis ajal. Teooriaid on erinevaid, mina ise olen seostanud seda mingite alko keeldude ja smuugeldamisega ning selle tarbeks autode aina võimsakaks ehitamistega. Igatahes tasa ja targu kasvas streetrace kultuur ning 1951. aastal asutati National Hot Rod Association (NHRA), et saaks tänavakiirendus vähemaks ja arendada päris võistluste asja.
Esimene ametlik üritus toimus 1955. aastal.

Imelikul kombel, vähemalt minu arust on drag racingu kultuur võrreldes muu maailmaga väga tugevalt sisse juurdunud meie naabrite juurde, Rootsi ja Soome.

Rootsi värk on minu jaoks rohkem kui segane. Mis aastal seal midagi ametlikult toimuma hakkas ei olegi ma kursis ja isegi tänaseks on neil erinevaid ametlike organisatsioone ja lehti väga palju. Nii nagu USA's, kasvas ka Rootsi asi kõik välja otse tänavatelt. Minu hinnangul ongi seal see asi kuidagi toorem tänaseni kui näiteks Soomes. 1960ndatel (minu isa sündis siis ) Rootsis kõik toimis juba igatahes ja kõik oli all in....














Soomlased ise väidavad (kellega olen sellest rääkinud), et Rootsi on nendest umbes 30 aastat ees selle asjaga. FHRA asutati tegelikult 1972 Ja kui ma ei eksi, siis 1978 avati meile paljudele tuntud Alastaro rada. Muide, Alastaro rada läheb see aasta kinni ja suve lõpus toimuvad sõidud juba uuel Kauhava rajal. Nii, et kes alastaro näha tahab, siis käige kindlasti ära.
Soomes ilmselt see dragi kultuur on natukene teist moodi arenenud kuid ma ei usu, et nad rootsi asjast nüüd päris 30 aastat maas on. Kunagi see vahe oli ehk suurem aga tänaseks ikkagi on asi ühtlustunud.
Soome suurim mure, ma olen aru saanud, et on noorte huvipuudus asja vastu ja sõidavad need kes on aastaid ja aastakümneid juba sõitnud.

Alastaro rada














Vot nii praegu

Eesti

http://www.bhra.ee/
MTÜ Baltic Hot Rod Association (BHRA) on asutatud 2003 aasta juulis, eesmärgiga ühendada ja koondada kokku kõik isikupäraste autode huvilised, muud auto- ja tehnikahuvilised. Samuti kõik need, kes on vähemal või suuremal määral seotud kiirendusvõidusõiduga. 2003 aastal kinnitas ja tõendas Eesti Autospordiliit (EAL) BHRA ametlikuks kontrollivaks ja koordineerivaks organiks, mis tegeleb kiirendusvõidusõiduga Eestis, selle ala arendamise ja vahendamisega ning kõikide muude teiste tegevustega, mis on antud valdkonnaga seotud. BHRA on registreeritud NEZ Zone komitees.

BHRA allorganisatsioonideks on Ford Mustang Club Estonia (FMCE), Cadillac Club Estonia (CCE) ja Pontiac Firebird Club Estonia (PFCE).

BHRA on isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. BHRA liikmeteks võivad olla kõik autohuvilised jm tehnikahuvilised, sõltumata asukohast

http://www.edra.ee/
Estonian Drag Racing Association (EDRA) on organisatsioon, mis tegeleb alates 2010. aastast kiirendusspordi korraldamise, arendamise ja propageerimisega. Meie põhieesmärgiks on olla vahelüliks võistlejate, korraldajate, kiirendusvõistluste alakomitee ja pealtvaatajate vahel. Ka tegeleme kiirendusvõistlustele ajavõtusüsteemi ja meeskonna rentimisega. EDRA loomiseni viis asjaolu, et hetkel puudub Eestis sarnane organisatsioon, mis koondaks kokku Eesti ja muu maailma kiirendusvõistlustega seonduvat infot ning seletaks arusaadavalt ära esimest korda kiirendusega kokku puutuvale isikule kõik vajaliku.

Meie meeskonnas tegutsevad inimesed, kes on kõik aastatepikkuse kiirenduste korraldamise ja läbiviimise kogemusega. Ka on enamikel meie korraldusmeeskonna liikmetel ametlikud kohtunikulitsentsid. Olles töötanud kohtunikena FIA Euroopa meistrivõistluste ning Soome meistrivõistluste juures, omab meie meeskond ka rahvusvahelist kiirendusspordi kogemust.

Igal aastal korraldab EDRA ka suurt rahvusvahelist kiirendusvõistlust EDRA Nationals. Sellest on kujunenud välja juba kenake traditsioon ning üritust võib oma võistlejate arvukuse poolest, üheks Eesti aasta suuremaks kiirendusürituseks pidada.

- Noppeid nende lehtedelt

Autode ja mootorrataste kiirendussport Eestis on tormiliselt arenema hakanud just 2000-aastate esimesel poolel. Siiski esimesed kiirendamised Eestis leidsid aset juba 1996. aastal ning ega see erinenudki väga palju sellest, kuidas see USA’s kõik algas. Pärast ühist ringsõitu linnas, otsiti mahajäetud lennuväli või maantee, kus mees-mehe vastu kiirendust sai proovitud.

Esimene ametlik kiirendusvõistlus toimus Tallinnas, Lasnamäe kanalis, nimetuse all „Speedest”. Selle üritusega pandi alus võistlustele, kus eksisteerisid ametlikud klassid ja reeglid. Suur rahvahulk näitas selgelt seda, et sellisel võistlusalal on tulevikku. Järgnevatel aastatel leidsid aset erinevad kiirendusvõistlused erinevate korraldajate alt. Siiski 2000 aastate alguseks olid välja kujunenud kindlad kohad, ajad ning korraldajad, kes antud alal jätkasid. Hobikorras oli suudetud valmis ehitada professionaalsel tasemel töötav ajavõtusüsteem, CTree Team, millega pakuti ajamõõtmisteenust. Siiski midagi oli puudu- vaja oli organisatsiooni, mis seda kõike haldaks.

2003.a. loodi MTÜ. Mittetulundus ühingu loomise eesmärgiks oli ühtne ja reeglitepärane kiirendusvõistluste haldamine ja arendamine Eestis. Asutajateks olid Andrus Mõsovski, Eesti Autopordi Liidus teada, tuntud ringraja võidusõitja ning Evelyn Mardus, esimene Eesti nais-kiirendaja ning suur Ameerika autode austaja.

2003.a. pärast ühte järjekordset võistlust loodi EAL Kiirendusvõistluste Alakomitee, kuhu said kuuluma kõik kiirendusvõistluste „köögipoolega” kursis olevad asjaosalised. Esimene ametlik kiirendusvõistlus, millel oli BHRA „katus pea kohal” toimusid 2003.a. lõpus. Sellel võistlusel olid kohal põhjanaabrite esinduse, FHRA (Finnish Hot Rod Association) vaatlejad.

* Drag racing (kiirendussport) on maailma kõige kiirem ja kõige lärmakam spordiala.

* Eesti kehtiv kiirendusrekord on 7,771 sek. Selle tulemuse püstitas Reino Poom oma dragsteri roolis, 20-ndal juulil, 2014.

* Eestis veerandmiilil saavutatud suurim lõppkiirusrekord on 2013-ndast aastast Kristjan Käbi käes. Rekordkiiruseks 285,70 km/h

* Eesti radade kõige kiirem tulemus läbi aegade on Seppo Saapola 7.893@302.50 km/h. Selle tulemuse sõitis mees välja Haapsalu, Kiltsi lennuväljal oma `57 Chrysler 300C kerega Pro Mod-tüüpi kiirendusautol.


Meil ei ole olnud mitte kunagi normaalset rada. Mõneti on see ka arusaadav kuna naabrite juures hakkas drag race juba 25 ja rohkem aastat varem toimima kui siin. Selleks hetkeks kui siin midagi juhtuma hakkas olid nemad kõik juba tugeva ajaloo ja know how'ga dragi riigid.
Oleme pidanud ajama läbi vanade, üsna kehvas seisus lennuväljadega ning tõele näkku vaadates ei teagi tänaseks mis neistki saab.
Hetkel oleks tagumine aeg, et me saaks ka enda normaalse raja, sest muidu on oht, et niigi olematu drag race kultuur kaob siit sootuks. On mingeid õrnu sosinaid kusagilt, et meil on luba olemas ja nüüd oleks rahastajaid vaja kuid eks aeg näitab.

Positiivse poole pealt on kehval rajal kiire olemine väga hea oskus mida kõik ei suuda ja ega see tegelikult ilmselt vabandus ei olegi kui toime ei tulda.

90ndate lõpus kui mina väikene poiss olin, siis hakkaski Eestis see värk siin järsku pead tõstma. Kogu see foorum on ju sellest alguse saanud. Kui ma õigesti mäletan, siis praeguse foorumi formaat on alguse saanud aastast 2003 mis läbis mingil aastal uuenduskuuri.
Enne seda oli streerace.gz nimeline sait. Alguse saigi see sellest, et kõik kes käisid striitreissimas said pärast kusagil avalikus ruumis kokku.
Ma ise olen pärit maalt, Tallinnast ca. 60km ja ei teadnud suurt midagi sellest mis siin toimus. Sugulasel kes elas linnas oli toona alfa 164 ja rebel mees kellel lube polnud pea kunagi käes erinevate rikkumiste pärast. Just nende juures olles jäigi minule meelde esimene seos streetracega, sest ta läks õhtul sõitma. Selgelt on meeles lause, et peab poest läbi käima ja mänguasju ostma, sest täna kogutakse heategevuseks lastele neid. See sai olla kas 90ndate päris viimased aastad või kohe 2000ndate päris esimesed aastad, kahjuks täpselt ma ei mäleta.
Umbes sellest ajast kui ma mingi +-10 olin ongi minu huvi kiirenduse vastu olnud õhus erinevate ettapidena elus aga alati esiplaanil. Kõigepealt avastasingi enda jaoks .gz foorumi ja siis juba kui streetrace.org tuli pidasin veidi pausi ja ikkagi 2004 tegin enda esimese kasutaja. Toona olin ma 14 ja mul ei olnud kodus internettigi. Üritasin kooli arvutiklassi või sõprade arvuteid kasutades ikkagi asjadega kursis olla. Mida aeg edasi, seda rohkem "teemas sees" olin.

Olles rääkinud erinevate asjaosalistega läbi aja igast tahust, jättes hetkel välja BHRA, siis meie rahvas võib ilmselt kiirendusele tänulik olla maagilisele Saku seltskonnale SQUAD. Just nemad olid need kes hakkasid seda joonestamise värki ajama ja sealt see kõik arenema hakkas. Toonasest illegaalsest tänavakiirendusest on tuule alla saanud nii mõnedki kiired mehed ning ka kõige kiiremad Eesti mehed
Kohal käidi kõigega mis sõitis. Käisid mehed ka jalgratastega ja tööautode ning kaubikutega













Rohkem pilte ja juttu siit: http://www.streetrace.org/foorum/viewto ... =7&t=60804

Minu enda esimesed triibulised 2008 aastal, kohe kui olin load saanud
Tegemist oli üle pika aja toimunud üritusega peale legendaarset 2006 aasta "Jüri reidi" kus kiirendajad rikkusid haljastust ning järgmisel nädalal pandi kõik väljapääsud politsei poolt kinni ning ükshaaval kontrolliti kõik üle.


Mäletan, et kuna see üritus oli tõesti esimene suurem üle pika aja, siis oli meeletult autosid.
Mul oli aknast filmitud video isegi olemas. Ma olin ilmselt rivis umbes viiekümnes auto ning suur-sõjamäelt juba Tallinna ringteele minnes, viadukti peal olles nägi ühtlast autotulede rivi seni kuni silm seletas. Pakun, et piibele jõudis too kord 150-200 autot, parkida ei olnud kuhugi.


*



https://www.postimees.ee/1880383/lasnam ... luse-ajaks
20. juuli 2001, 16:08

Tallinnas Lasnamäe kanalis Laagna teel algab pühapäeval kell 12 autode rahvusvaheline kiirendusvõistlus Speedest, mille tõttu suletakse alates kella 8-st liikluseks Mustakivi ja Varraku sildade vaheline lõik.

Liiklus avatakse taas õhtul kell 21. Võistlusala piiratakse publiku ja võistlejate turvalisuse tagamiseks 2,5 kilomeetri pikkuse mettallaiaga. Võistlus on pealtvaatajaile tasuta. Võisteldakse neljas võistlusklassis, mille võitjate vahel selgitatakse välja absoluutvõitja. Tallinna Liikluspolitsei haldustalituse komissar Villu Vane on avalikus pöördumises kutsunud tänavatel kihutajaid osalema Speedestil. Speedest on Eesti suurima publikuarvuga autospordivõistlus. Korraldajad ja võistlejad ootavad üritust vaatama kuni 30.000 inimest. Eelmise aasta kiireim auto oli Aivar Linnamäe poolt juhitud Porche 911 C4S, mis läbis ¼ miili ehk ligi 400 meetrit tulemusega 13,49 sekundit. (see auto peaks olema sama mis on ära mainitud allpool 2000. aasta tqhq "Lähemalt USA autodest Speedestil") 1999. aastal toimunud Speedesti absoluutvõitja oli Renee Pohl autoga Chevrolet Malibu mille ajaks mõõdeti 13,75 sekundit. Speedest toimub kolmandat korda, eelmisel kahel aastal on võidukihutamine toimunud Haapsalu lennuväljal. Speedesti eelkäija kiirendusvõistlus «Kiire Auto» toimus 1997. aastal Lasnamäe kanalis.

Soomlased on juba toona siia poole piilunud


https://mehele.ohtuleht.ee/126785/eestl ... us-kiireim
“TURBOSIGAR”: Hannes Luha 12 aastat vana, “sigariks” hüütav Audi on sedavõrd hea tervise juures, et pärjati äsja Leedus nobedaimaks nelikveoliseks. (Tiina Kõrtsini)
Eestlane Hannes Luht käis Klaipedas kiirendusvõistlusel leedulastele kohta kätte näitamas ning - tänu väikesele vedamisele - see ka õnnestus.
Elmar Ots, 13. august 2002

Veerandmiili rekord on aga läinud nädalavahetusel sõidetud 12,828,” loeb Luht üles raske (1650 kg), ent võimsa Audi võimetest rääkivad arvud.

Audi sportmudeli RS2 sisselaskekollektori, nukkvõllide ja turbokompressori ning Motronicu sissepritsesüsteemiga täiendatud 2,2liitrine mootor pumpab 1,6baarise ülelaaderõhu juures välja massiivsed 360 hobujõudu, mis tänu neljarattaveole ja 225 millimeetrit laiadele 18tollistele rehvidele ei lenda mitte suitsuna õhku, vaid pühenduvad kogu täiega auto edasiviimisele.

Või siiski mitte päris alati - jõudu ja pidamist on autol sedavõrd, et käigukaste ja diferentsiaale läheb kiirendusvõistlustel rahmeldades nagu leiba.

Leedu kiirendusvõistlus oli sellepoolest omapärane, et seal võisteldi mitte tavapärasel veerandmiilisel (402 meetrit) rajal, vaid hoopis poole lühemal maal. Ilmselt sellepärast, et võistlussarja korraldatakse otse linnatänavail ning 400 meetri peal saaksid autod sisse juba liiga suure hoo - lõppkiirus küünib 160-180 kilomeetrini tunnis.

Pildid interneti avarustest, täpne aeg teadmata. Pakun, et kanali pilt on aastast 2001.




Samal ajal kui oma elu elas eesti streetrace, siis oma elu hakkas elama see "päris" drag race.

http://www.tqhq.ee/dir.php?id=70
Väljavõtteid lingilt:

Lähemalt USA autodest Speedestil

» Reede
» Laupäev
» D-klass
» Dodge Dart


Sellest artiklist leiab täiendavaid kommentaare laupäeval, 22. juulil toimunud Speedest 2000 kohta ja täpsemat infot Soomest pärit Dodge Darti, võimsamate D-klassi autode ja nende sõitude kohta.

Poistel oli muuseas 5-seeria BMW, millel 1.6 kirjad, kuigi tegelikult oli 2.8. Sleeper bemm, järelikult

Õhtuks veeresid kohale Top Partsi buss, treiler koos Lauri Camaroga, Porsche klubi ja palju muid sõidukeid. Peep tõi ka ülejäänud tqhq kohale. Top Partsi naisterahvad pakkusid shashlõkki, mis kulus väga-väga ära. Suured tänud!

Kui oli juba pimedaks minemas, saabusid külalised Soomest: Peco oma beater Mercury STW-ga, millel peal head häält tegev 351 Windsor. Ja ka Jyka oma kollase '66 Dodge Dart'iga. Dart lasti hiljem ka korra pöördesse, kõrva järgi üle 7000 p/min, shift-light läks põlema igatahes.

Peep sõitis pidevalt 13.6 aegu. Tema veevabad burnoutid olid ka rahva kiiduavalduste põhjuseks. Kahjuks läks ta teises sõidus kohe Lauriga kokku. Lauril hakkas stardijoonel mootor välja surema ja jäi minekuga hiljaks. Aga ka ideaalne reaktsioon poleks päästnud vist. Kahju, et Peebu järel kiireim langes nii vara välja. Kuna Lauri väljas ja Olds mitte eriti kiire, siis ülejäänu oli Peebule juba vormistamine.

Demoautoks oli kollane '66 Dart, tuttav juba Hyvinkäält. 464/7.6 L, 670 hj. Taga ET Street rehvid, mis paremalt poolt käisid eestpoolt vastu tagatiiba. Rohi lihtne: võeti seasõrg ja kangutati tiib väljapoole.
10,31 ajaks. Rahva võttis ohkima kohe. See aeg annab ka tunnistust raja headusest, näiteks Hyvinkääl alla 10,7 ei saanudki.

Iga kord kui Dartil kapott pealt võeti, oli rahvas turvalindi alt läbi kuhjas ümberringi. Mõni valdas meeldivalt hästi terminoloogiat, 440, 8 3/4 jne

Teine katse. Porsche 911 vastu. (See auto peaks olema seotud üleval pool välja toodud 2001 aasta artikliga speedesti kanalis korraldatava ürituse kohta). Seekord valasin mina vasakult poolt ja Peco paremalt poolt vett tagarataste alt esiratasteni. Burnout oli tore, aga rajakalde tõttu hakkas tagaots paremale vajuma ja tuli siis pidur lahti lasta ja edasi sõita. Suitsu kui palju. Rahvale asi meeldis. Start. Paraku jättis esimene käik õrnad jutid maha ja ajaks vaid 11,3.





"Jyrki '66 Dodge Dart kodumaal kummi suitsetamas"


Need pildid peaks kõik olema samast üritusest. Saadud Soomlaste drag race avarustest.

Ükskõik kuidas ma ei taha, vaata kus nurgast tahes. Eesti ralli puhul...
Lauri Kuriks

http://www.tqhq.ee/dir.php?id=49





2002



Ja nii see tal minema hakkas




"Tänu täiustatud tagavedrustusele sai nitrot hakata laskma juba stardis"






Vahepeal möödus mitu autot, aina kiiremad ajad kuni siis üsna tänapäev



Alguses ei olnudki ju suurt autosid, eriti selliseid päris ameerika autosid


http://www.tqhq.ee/dir.php?id=153
Üldised andmed
võistluskaal 1400 kg
võimsus ca 450 hj
0-100 kmh - 4,0 sek
1/4 miili 12,1@182,7
60 ft 1,75 sek
kütusekulu - linn/mnt 40/20


Ja siis tuli Taavo-Erkki Vitsut kellega nad muutusid Kuriksiga põhilisteks konkurentideks


Selle auto kohta mul ei ole infot ega andmeid. Mingi aeg tqhq foorumis oli vist mingi jant ja selle auto teema ja info on kadunud ajaloo prügikasti kahjuks. Aga eriti Eesti mõistes olid nad mõlemad kiired ja asi toimis.





Ja mingi hetk hakkaski juba kiireid mehi järjest juurde tekkima. Ehk kunagi hiljem, praegu ma neid siin küll eraldi välja tuua kahjuks ei jaksa. Loodan, et sellega kellelegi liiga ei tee.

Mäletan rocca parkla üritusi..
Ma ei tea mis see jüri reid on aga ülemiste parkla pandi korralikult kinni kunagi..Isegi kusele ei lastud minna.
Kontrolliti kõik autod üle.

Miks ikkagi see USA raud ?
Arvan, et ei olegi tegelikult otseselt. Kuna sealt hakkas tulema, siis know-how'd juba jagus, millest ehitada ka jagus ja nii ta läks.
Tegelikult ma arvaksin, et kui all-in racingust rääkida, siis perspektiivis ei ole vahet millest sa ehitad, lihtsalt kohati on jalgratta leiutamine läbikäimata raja põhjal. Meil on erandlike kiireid mehi küll ja veel, Viljar Mäesepp näiteks on väga hea näide. Sõidetakse maailmatasemel kiiresti ka R4 mootoritega. Kui sellest lõpuotsa racingust rääkida, siis on enivei kõik juba nii vaieldav tehnika osas mida kasutatakse, et selles mõttes nagu polegi vahet. Kas billet (Terviklikust metallitükist välja freesitud) mootor on originaal mootor ? Kuna enamus klassides sõitmisel on teatud reeglid ja seal reeglites on üldiselt kirjas mingid nõuded, siis näiteks võib panna mõtlema, et kas originaalploki sarnast meenutav plokk on enam üldse originaalilähedane kui seal näiteks ainult silindrite auguvahed samas mõõdus on.

Tänaseks on lihtsalt igasugust aftermarket kola nii palju nendele ameerika autodele ning enamus maailma drag racingust kasutab seda ameerikapõhist tehnikat.

Toona, kui asi hakkas arenema läksid üsna ruttu omavahel jagelema kolm suurt tootjat
Chevrolet
Chrysler
Ford

Mingist hetkest said kapitalistid aru, et see dragi värk on ka pealtvaataja mõistes kõva show teema ja sealt läks siis trall lahti. Kõik tehased pingutasid nii kuidas jaksasid, et just nende esindatud tehnika oleks kõige kiirem. Sealt omakorda hakkasidki arenema "mingite mootorite baasil" mootorid. Sisuliselt siis keegi tahtis mingit eriti rämedat ralliplokki teha ja siis tehas andis lihtsalt paberile enda allkirja, et jah, see on nende teema umbes. Tegelikuses oli see näiteks mingi alumiiniumsulamist plokk mille slindrivahe oli sama mis tehases paberi peal ja sellega asi piirduski. Kaante ja kõigega läks nii. Tänaseks öeldakse küll, et näiteks big block chevrolet (BBC) või Hemi (Chrysler-Mopar) mootor aga tegelikuses pole sittagi alles sellest mis algeliselt tehas tegi

Omakorda sealt siis selle võidujooksu käigus, ma ei tea miks sai kõige populaarsemaks kui nii võib öelda chevroleti tehnika. Kõigil olid suht samad võimalused, miks nii läks ei teagi. Täna on kõige odavam hakata rallit sõitma nii, et võtad 9" tagasillaga foxbody fordi ja paned sinna vahele LS (uue generatsiooni chevroleti smallblock) turbo või biturbo mootori. Kui usa lihtrahva dragi vaadata, siis eranditult kõige levinum on just selline kombinatsioon. Suvalist kola, sh. odavaid hiina turbotamise komplekte ei saa ühelegi teisele mootorile vist nii odavalt https://www.ebay.com/sch/i.html?_odkw=c ... t&_sacat=0

Chrysleri- Mopari otsapealt jäi siis teemasse HEMI. Hemi muide on Mopari big block mille kaaned (täpsemalt põlemiskambrid ja klappide süsteem) on teistsugune kui tavalisel big blockil. Plokil endal ja keerleval osal ei tohiks mingeid erinevusi olla.

Fordi värk on minu jaoks liiga segane, et sellest midagi kõnelda osata. Neid fordi mootoreid on nii palju erinevaid ja neid on minuarust iga veidi aja tagant muudetud, et lihtsam on mitte süveneda. Meite mees Andres Arnover sõidab näiteks fordi small block windsori baasil mootoriga mis on siis reaalselt 100% full billet ehk siis custom mootor.


Olgu siis kohe ära öeldud, et mina ise olen Mopari usku. Suuresti tänu kamraadile kellepärast ma seda rallit üldse täna nii vaatan nagu ma vaatan.


Mopar is the parts, service and customer care organization within Fiat Chrysler Automobiles. The name is a portmanteau of the words "MOtor" and "PARts".


Ehk siis 60ndatel kui hakkas see kiirete autode tootjate võidurelvastumine keskendus mopar väga lihtsatele, ilma igasuguse lisavarusteta autodele mis olid mõeldud neile kes pidasid lugu kiirusest.

Tavaline taks oli 440 (7.2 liitrine) RB (raised block) Big block või siis sama ploki põhjal 426 (7.0 liitrine) HEMI.
Hemi plokk ja pöörlev osa on siis sisuliselt sama mis tavalisel big blockil aga vahe on kaantes suuresti.

Mind ajab alati natuke muigama kui tänasel päeval HEMI mehed ütlevad, et neil on HEMI aga ega nad päris täpselt ei olegi kursis mis värk see on, tundub lihtsalt perfoormants sõna nagu euroopa autodel M, S või AMG.

Igatahes mida ma alati inimestele öelda tahan on see, et unustage ära see: "Ameerika mootorid on suured, võtavad rämedalt kütust, ei lähe pöördesse, jõudu polegi olemas, mõttetud karburaatoriga kärakad". See ei ole tõsi ! Okei, on aga seda peale kütusekriisi jäävasse aega kus valitsuse nõudmisel kõik kraanid kinni pigistati. See mis toimus mingi hetk on ju käsitlematu.

Mis oli meil aastal 1968 ? Isegi žiguli polnud tootmises.
Aga ameerikas said sa osta "poest" mopari otsapealt näiteks selliseid asju...

67 HEMI Plymouth GTX “Silver Bullet”
http://www.dragzine.com/features/car-fe ... er-bullet/




68 Hurst HEMI Dart L023: Is This The World’s Fastest Muscle Car?
http://www.streetmusclemag.com/news/68- ... uscle-car/
https://www.cheatsheet.com/automobiles/ ... ?a=viewall






Autod olid toored ja perfoormantsi kohta väga odavad. Toored selles suhtes, et sa said täiesti "palja auto". See on koguaeg mopari köögipool olnud. Full ralli, edvistamiseks olid muud masinad.

GTX baasvarustuse auto oli tavalise 440 mootoriga ning tegi 0-60mph 6,6 sekundit. 1/4 oli 15,2 sekundit
426 HEMI mootoriga varustatud isenditega 0-60mph 4,8 sekundit !!? ja 1/4 13,5 sekundit

Nagu ülevalt pildilt näha tehti sisuliselt tehaseautoga üsna ruttu 11,89 1/4 ajaks ja seda aastal 1969 !

L023 tuli tehasest nii toorelt kui sai. Tehas tegi kõik, et nende auto oleks kiirem.
Autod tarniti ilma mitte millegita. Kätte saades ei olnud istmeid, soojendust, aknatõstukeid, polsterdust, kütuseliine, akut... oli auto, mootor ja iga mees siis sai ise timmida kuhu ta tahtis panna kütusepaagi, aku ja kuidas.
Juhid kasutasid kaalusäästu tarbeks mittereguleeritavaid "Van'i" istmeid. Akud veeti pagasiruumi.
Tehased hindasid mootori jõunumbriteks 425hp kuid arvestades numbreid mis reaalselt rajal tulid oli tegemist pigem 100hp võimsamate näitajatega. Juuksekarv aeti kõigega lõhki. Kereosasid kasteti tootmise ajal happevannidesse, et saada kaalusäästu iga grammi arvelt.
Esiosa detailid tulid fiiberplastist. Nagu pildiltki näha tulid sellised tehaseautod dragi meestele krundi hallidena ning nina plastikdetailid olid musta tooni.
Ja uskuge või mitte, et aga selliste poeautode näitajad 1960ndate lõpus olid 3,5 sekundit 0-60mph ja veerandmiili aegadeks olid madalad kümned. Peale osavate käte vooru, kogu know howd mis tollal saada oli ei läinud kaua kui alistati juba 9 sekundi piirid.

Nii, et palun ärge rääkige uimastest ja aeglastest usa autodest. Olgu, et seest plangud - need ikkagi sõitsid ja olid tänaval kasutatavad. See kõik oli juba 50 aastat tagasi.


Mulle väga meeldib, et Mopar naases juurte juurde ning tänapäeva challenger on täpselt sama rada mida siis aeti.
Kehtiv demon alistas 10 sekundi piiri tõmmates 9,65 sekundit veerandmiili ajaks- See, sõbrad on võtmed kätte pakett poest !
Nii nagu toona tuleb masin ka täna tehasest baasvarustusega ainult juhiistmega. Vähe sellest, lisaks kõigele muule sai auto nii kiire, et NHRA bannis selle auto ära kuna see on liiga kiire
Käivad juba mingid jutud, et tuleb lisa- eks saab näha.

Igatahes ei ole see jätnud ecoboostile keskenduvat fordi ja camarot niisama pealt vaatama. Ka neilt on oodata vihaseid vastaseid.
Vaatasin hiljuti videot kus kutt ostis just tutika camaro ja täiesti tavalise (reaalselt ikkagi mingi spordirehv) tänavarehviga ja kepikastiga tõmbas mingi 10,8

Hea töö, a baieri pasavabriku daisli kõrval on see kõik lapse lalin.

Mootorid.

Kasutatakse:
Vabalthingav mootor elik N/A (igasugune ülelaadimine on keelatud)
Nitromootor - Vabalthingav mootor mis laetakse keemiliselt üle Dilämmastikoksiidi ehk naerugaasiga (valem N2O) mis muide on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimesti ja valuvaigistina.
Turbomootor - Ühe või kahe turboga ülelaetud mootor (mõni paneb veel rohkem turbosid arusaamatutel põhjustel)
Kompressor elik bloweriga mootor - Ülelaadimiseks kasutatakse siis mingit tüüpi kompressorit. Kõiki käitatakse mehhaaniliselt rihmülekandega mootorist.
Tsentrifugaal - Sõltuv mootoripööretest, meenutab turbot aga töötab nagu öeldud ikkagi rihmülekandega
Kruvikompressor (Screw-type supercharger)
Roots type kompressor - "Nö. rootoritega kompressor"



Roots ja Screw tüüpi komprekad näevad väljas üsna sarnased välja tegelikult.



Lisalugemist:
http://www.tqhq.ee/dir.php?id=163
http://www.tqhq.ee/dir.php?id=42


Lisaks sellele nüüd, et me oleme selgeks teinud milliseid mootoreid kasutatakse tulevad veel mängu kütused ja neid ei lubata teps mitte vabavoliga kasutada.
Olenevalt klassidest on need asjad ikkagi väga piiratud.

Just kütus on aga see milleni jõutakse üsna ruttu kui mootori modifikatsioondiega on jõutud etapini kus tänavasõit ei ole enam primaarne või jäetakse sootuks ära ning keskendutaksegi ainult rajasõidule.

Kasutatakse:
Bensiin (Meerikamaal pumpgas) - Tavaline bensiin mida sa tanklast saad. Reeglite kohaselt liigitub ka E85 siia mitte ei lähe alkoholi alla.
Võistlusbensiin - hästi palju erinevaid on neid, ei hakka lahkama. Segud bensiinist ja erinevatest aintest
Alkohol - Etanool / Metanool
Nitrometaan - Nö. Top Fuel ja osade funnycaride pärusmaa.

Tüüpiline vabalthingava V8 kapotialune


Tugevalt modifitseeritud vabalthingav V8. Pildil Kenneth Mattfolk. Mopari smallblock kahe karburaatoriga.


Tugevalt modifitseeritud nitromootor (Ka Lauri Kuriks on Nitromees)


Ühe, üsna suure turboga chevrolet smallblock tüüpi LS V8 mootor


Andres Arnoveri tugevalt modifitseeritud Bi-turbo lahendusega fordi mootor


VKM Racing teami Nissani V6 baasil tugevalt modifitseeritud bi-turbo lahendus


Ford mustangi tsentrifugaalkompressoriga mootor


Tugevalt modifitseeritud screw type (kruvikompressor) bloweriga mootor


Tugevalt modifitseeritud roots type (nö. rootorkompressoriga) Fordi mootor



Sisuliselt on võimalik kõiki eelpoolnimetatud mootoreid käitada kõikide kütustega kuid tavaliselt panevad võistlusklasside reeglid ja kasutamise mõttekus asjad paika.

Vabalthingavate ja N/A meeste pärusmaa on siis üldiselt bensiin ja erinev võistlusbensiin/kütus
Ülelaadmisega (tugevama modifitseerimise puhul) mootorite puhul minnakse üldiselt alkoholi teed. Tavaliselt on tegemist metanooliga
Nitrometaani kasutavad mootorid (Top fuel dragsterid ja kohati ka funny carid) kasutavad siis rajaläbimiseks nitrometaani kuid burnout ja muu manööverdamine toimub samuti alkoholiga.

Funnycarid sõidavad üldiselt siiski metanooliga ning on olemas ka metaklassi dragstereid.
Täpselt samuti on olemas igasuguseid muid erandlike kombinatsioonidega autosid. Keegi ei keela teil nitrometaani õgivat topfueli mootorit enda ema škoda rapidi peale panna aga tekib küsimus, et kui kasulik see on ning kus te sellega võistelda tohite.

Niisamati ei ole vist mõtet mainidagi, et igapäevasemad ülelaadimisega mootorid kasutavad samuti bensiini kuigi Eestis on näha, et üha enam avastatakse E85.

Ja taustaks ei maksa ennast puudutatuna tunda ka, et V- tüüpi mootorite puhul näiteid toon. See on drag race maailma tüüpiline köögipool lihtsalt. Igasuguste muude silindrilahenduste kasutamist kiiremas maailmas nagu postitus eelpoolgi mainisin on samuti kuid märkimisväärselt vähem.

Tuleb vist ka ära mainida, et tänaseks päevaks on enamlevinud lahendus ikkagi turbo... või kaks. Ausaltöeldes mina ei oskagi põhjust öelda. Öeldakse, et kõige lihtsam, loogilisem, kiirem jne.
Mina isiklikult, kui me nüüd racingust sellel tasandil räägime ei näe eriti vahet mida sa kasutad, pigem tuleks jääda selle juurde mis meeldib.

Tõsi on ka see, et erinevate mootorite puhul on erinevad lahendused erinevalt läbikäidud ja mõnda asja on lihtsam teha kui teist. Audi 2.2 mootorile vist eriti keegi ei viitsi mingit blowerit aretama hakata kui 10+ meest on Eestis toimiva turbolahenduse läbi käinud.

Teisalt on tõsi see, et vabalthingava mootori hobujõud on ilmselt kokkuvõttes kõige kallim. Kui keegi ütleb nüüd, et vabalthingavaga ei saagi ju väga, siis stop- saab küll, prostockid sõidavad 6,5 aegasid ja vabamates seeriates veel kiiremini kus kubatuur on suurem lubatud aga selleni üritan ma juba eraldi tulla mingi aeg.

Vahepeal pilti ka. Usa hiilgeajad, siis pidid munad olema.
Burnout sooritati kohati elavates leekides.

Ameerikaraud
5 tundi ·
Sel kiirendushooajal on oodata radadele uut Outlaw klassi võistlustiimi Ville De Ville Racing Team (VDV Racing) oranzi tiimibussi ja pärlmuttervalge Oldsmobile Cutlass kiirendusautoga. Vaadake ära meie videoklipp, kus saab tuttavaks tiimi omaniku ja sõitja Villega ning näeb ka masinat lähemalt. Ville on võistlemas juba 19. mail Pärnu Speedestil. Kajastame tiimi tegevusi ka edaspidi ja juba varsti on oodata videole järge.

Video:
https://www.facebook.com/ameerikaraud/v ... p2gPU-gMIM

Don "The Snake" Prudhomme







Hakkas siis aastal 70 sõitma tolleaegse funnycariga ajal kui see kõik hakkas võimust võtma. Raharattad löödi käima...

Sellest on ka film olemas

https://www.imdb.com/title/tt1718898/
Snake & Mongoose (2013)

Mongoose oli siis tema nö. konkurent, Tom McEwen.