Küsimus siis järgmine, et milliseid kaabli sorte ja liike tuleks kasutada kõrgema kvaliteediga RCA juhtmete ise tegemiseks ja kas kasutada interconnectoreid või tavalisi connectoreid?

Ise netis uurides on seal kirjas, et kasutatakse koaksiaal kaablit, aga uurides hq kaableid on seal välja toodud keerupaariga kaableid. Ja kas 3 x varjestusega mikrofoni kaablid oleks head sellepoolest, et on hästi varjestatud? Või on mikrofoni kaabli ristlõige liiga väike, keerupaari puudumine halb signaali edastuseks või miinuseks see, et sooned kaablis kõrvuti ja kes teab milline see isolatsioon nede vahel on?

Ja interconnectorite ja tavaliste connectorite vahe on milles? selles, et interconnectorid on kullatud ja kõik?

Küsin selle pärast, et kui ma nüüd hakkan autos uusi kaableid vedama siis tahaks vedada võimalikult väikse signaali häire ja kaduga ning müraga. Ja kuna olen viimased 9 aastat pidevalt elektroonikaga kokku puutunud (nii töö alaselt kui ka vabalajal), siis arvan et isetegemine ei valmistaks raskusi.

Ma olen erinevaid ühenduskaableid enda tarbeks kokku "tinutanud" nii umbes 10 aastat. Ja jõudnud tulemusele, et kuigi kvaliteedil tegelik lagi puudub, peab kusagilt maalt mõistus vastu tulema. Ehk siis piltlikult öeldes - 10 kr/m ja 100 kr/m materjalidel on väga suur vahe, samas 100 vs 1000 kroonise meetrihinna vahet kuuled sa ainult ideaalsetes oludes (kui sedagi). Seega pole erilist mõtet autosse (mis on ideaalsest kuulamiskeskkonnast väga kauge koht) ülikalleid kaableid panna. 3x varjestus on muidugi tore aga sedasorti kaablid on üldjuhul mõeldud madala nivooga (25mV) signaali edastamiseks. Autos annab makk sul välja vähemalt voldi kui mitte 2 või 4. Sellisele nivoole sobivad (IMO) paremini nn. instrumendikaablid (Instrument Cable), mis on tavaliselt "kõigest" topeltvarjestatud. See keerupaari värk on vast pisut ületapetud, minu kõrv vähemasti korraliku koaksiaaliga vahet ei kuule.

Pistikutega oled sa mingisse terminoloogiasegadusse satunud. Interconnect on (või ole vähemasti kui ma viimati süvenesin) lihtsalt mõlemast otsast liitmikega varustatud kaabel, s.t. jupp juhet ja kaks pistikut. Kullaga ole ettevaatlik, see võib odavamate punnide puhul üsna kiiresti roheliseks tõmmata... Kullakiht on lihtsalt nii õhuke, et esimene ühendamine kratsib vase välja.
Enam-vähem korralikke RCAsid sain ma viimati Stanfordist, mingi ca. 60 kr/tk.

ma olen kasutanud ka "instrumendikaableid" või siis digivideokaableid, millel on fooliumvarjestus. lisaks on varjestusel veel tüüpe - kas spiraal või sukk. sukal on kuni 95% katvus, spiraalil peaks 100% olema. iseasi kas see müratundlikkusele kuigivõrd mõjub.

kas oksüdeerunud kuldpistikud on ka kuidagi kuuldavad? hakkavad ragisema?