Seoses pideva bensiinihinna tõusuga mõtlesin, et uuriks väheke vesiniku tarbimise kohta auto mootoris. Kindlasti juba teatakse, kuidas seda genereerida veest, kui ei tea siis aitab youtube. Väidetavalt ei võida eriti sellega midagi, et elektrolüüdiks läheb liiga palju voolu ja osad väidavad ka seda, et sama koguse kütusega saab sõita mingi 25% rohkem. Mida siis uskuda?

Mul endal on ka siin mõned süsteemid välja mõeldud ja valmis meisterdatud kunagi, kuid pole autole peale pannud suht. Korra proovisin 1.4 98. aasta opel astra peal, peale seda kui juhtmed taha lükkasin läks kohe geneka ringi ajamine mootoril raskemaks. Muidugi annab peale ehitada teine aku mida siis tuppa laadima vedada vahel.

Aga rääkige omadest kogemustest ja ideedest, kui keegi üldse sellisest asjast huvitatud on.

Võibolla saab keegi hea mõtte siit hoopiski

Muidugi tuleb seda autole aretama hakata alles kevadel, sest praeguste külmadega külmuks vesi ilmselt ära.

Selle teemaga tuli koheselt meelde Motors24.ee video miniatuursest vesinikuga sõitvast autost.

http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Minu+ ... +auto.aspx

See täiesti roheline teema
Kuigi samahästi võiks autol endal juba päikesepatarei peal olla
Oleks vb huvitavam olnud kui oleks siiski sisepõlemismootori põhimõttel töötanud see auto.

Võiks küll jah, aga seal motors24 see auto oli nii väike, et sinna mingi üliväikse päikesepatarei arendamine peale ei anna piisavalt voolu välja.
Suure tavalise sõiduauto puhul vast saab nii jah laadida hästi.

Sellest samast päikesepatareist vb isegi piisaks, et natukenegi liigutada seda autot, kuid poleks samahead kiirendust saanud vast.

Tooks siis rohelist teemat väheke esile.
Et kas on keegi siit mõelnud üldse vesiniku teemale?

Aga miks mitte Bioetanool?
See kah päris roheline värk ja kergem tööle saada tavalisel bensiinimootoris kui vesiniku.

Bioetanooli keerulisem saada vist... vesinik naq taskust võtta kohe
vesiniku tööle saamine ei ole ka mingi probleem vast.

Vesinikuga see jama, et väga plahvatamis altis on. Avariid tehes võib masin plahvatada.

Tegelikult, kui ei kasuta selleks suurt paaki, kus vesinikku säilitad, vaid toodad seda kohe auto peal, siis ei juhtu midagi... kuigi nägin videot, kus kollektorid ja asjad õhku lendasid, kuna oli tootmisprotsessi sisse unustanud ja pärast käivitades lõi tagasi või miskit.

Kas vesinikuga veel mitte nii ei olnud, et asi on ohutu, sest kuna ta on õhust niipalju kergem, siis ei juhtu ka õnnetuse korral midagi, sest kui paak läheb katki, siis kaob ta nii kiiresti ära, et mingit plahvatust ei jõua tekkidagi. Kusagilt internetist oleksin seda kunagi juhtunud lugema nagu, aastaid tagasi muidugi.

Ilma hapniku andurita autodel/mootoritel ei tohiks vist vesinik midagi mõjutada, kui siis ainult paremat põlemist?

Tere,

Õppige selgeks füüsika ja keemia ning siis hakake leiutama, internetis on materjali külluses.

Pakun välja ühe lahenduskäigu:

1) onboard elektrolüüs koos komposiitmaterjalist kogumisanumaga (vesinikupaak)
2) sisepõlemismootorisse kütuse pihustamine ning mootori töö juhtimine (kütuse ja süütetabelid)
3) tekitatud energiat kasutatakse onboard elektrolüüsiseadme ringiajamiseks

Olen ise asja sügavuti uurinud ning enamus tehnilisi lahendusi on läbitöödatud ning tegelikult on kõik konstrueerimise taga, hetkel lihtsalt ei ole vaba aega ega rauda millel katsetada.

On võimalik hankida elektrolüüsiseadmed ning vastavast materjalist kogumisanum. Samuti olen endajaoks lahti mõelnud juhtimise ning kütuse põletamise täiesti tavalises sisepõlemismootoris. Tehniliselt teostatav ning eestis tean mitut katsetamisjärgus projekti.

Rohkem sellest eriti rääkida ei viitsi, kuna arusaamise ja mõistmise eelduseks on päris suure hulga materjali läbitöötamine ning endale arusaadavaks tegemine. Probleeme on, kuid need ei ole lahendamatud.

Samuti olen uurinud tavalise vee kasutamist sisepõlemismootoris, tehniliselt teostatav ning on liiklemas mitmeid huvitavaid tehnilisi lahendusi. Igasugustel vandenõuteoreetikutel jms tüüpidel palun mitte sõna võtta, mind teie arvamus ei huvita, et ei ole võimalik. Maailmas on kõik võimalik ja see, et teie pisike aju ei suuda selliseid asju registreerida, on teie enda probleem.

Kes reaalselt ehitada viitsib ning asjast huvitatud on, leiab mind üles ja tuleb ise kohale asju arutama, võin ideid jagada. Eelduseks on haridus, haritus ja rahaliste ressursside olemasolu.


PS. Ahjaa, mind ei huvita ei bioetanool ega muud sellised kütused mida jätkuvalt raha eest hankida tuleb. Maailmas on tasuta energiat piisavalt ning küll tekib oskus seda ka ära kasutada.

Panen paar linki ka:

http://www.fuellesspower.com/

http://www.callowayengines.com/

http://waterfuel.100free.com/car_electrolyser.html

http://waterfuel.100free.com/water_explosion.html

http://www.eagle-research.com/products/pbrowng.html

http://waterpoweredcar.com/stanmeyer.html


Olavi

Ma ei viitsinud teemat läbi lugeda. Kui räägin teemast mööda siis SORRY, aga mind ajavad närvi vennad kes kujutavad ette: "Valan vee paaki, väike elektrolüüs, paukgaas ilusti mootorisse ja tuld. Kui paak tühi valan aga vett peale ja kõik väga kena" Kui küsid, kust sa elektrolüüsi jaoks energia ehk voolu võtad siis tuleb vastuseks akust, mida laeb generaator. Kui see kõik toimiks oleksite Perpetuum mobile looja.

Asja võik arendada sinna suunda, et katusele päikesepaneel, aga saadud võit on ikkagi mõõtmatult väike. Paneeli mass ja suurendatud tuuletakistus teevad kasu asemel kahju. Kui teil oleks kodus tuulik, mida panna vett lagundama siis, oleks asjal rohkem jumet. Kellel viitsimist valmis ehitada mingi aparaadi, siis ta võiks välja arvutada, kui palju elektrienergiat on vaja, et toota piisavalt gaasi 100 kilomeetri läbimiseks. Ühe kilogrammi vesinikuga peaks saama sõita kusagil 3 korda rohkem, kui bensiiniga.
m = k I t
m - eraldunud H2 mass kilogrammides
k - elektrokeemiline ekvivalent, vesiniku korral 0.0000104
I - voolutugevus
t - aeg

Arvestades sisepõlemismootori kesist kasutegurit ja lisa kadusid energia ühest liigist teise viimisel on oluliselt arukam ehitada akudega elektriautosid.

AGA MULLE MEELIDB BENSU LÕHN