Ma üldiselt olen autos helitehnikale kõrvaga lähenenud mitte mõõteriistadega. Mõõta autos midagi on täiesti mõttetu ju, ma saaks aru kui oleks spetsiaalne muusika kuulamiseks tehtud tuba aga autos pole midagi mõõta, seal tuleks ikka kõrvaga/kogemustega läheneda.
IvarR

Lubagem arvata, et ka tehased mõõdavad, sest muidu ei saaks nende eelarvega (makk 140 eeki, kõlarid 4tk a 19 eeki) pooltki seda kätte, mis sealt kätte saadakse.

tuba on samasugune keskkond nagu auto. igal pool on võimalik igasuguseid asju mõõta. mõõtmistest järeldusi teha tuleb aga väga ettevaatlikult, igal pool.

minu arusaamist mööda peaks saama impedantsi mõõtmise tehnikaga resonantse hästi visualiseerida. võibolla tõesti on kogenud spetsialistidele ka niisama kõrvaga kuuldavad, aga minule mitte.

võtame kasvõi tavalise kinnise kasti näite. kui on tegu resonantsivaba kinnise kastiga, siis kast lisab elemendile elastse õhkvedru, ehk siis sisuliselt lisab kummiäärele jäikust ja seeläbi on kasti-elemendi süsteem, samuti ühe kindla resonantssagedusega, mis on vedru jäikuse suurenemise tõttu suurema sagedusega kui elemendi vabas õhus olev resonants.

ja minu tagasihoidlik mõõtmine näitas, kuidas ei ole uks üldsegi mitte resonantsivaba kast, ja kuidas lisandub ukse omaresonants teise sagedusega... võibolla see pole oluline. võibolla.

nüüd võiks teha ühe väga huvitava eksperimendi. minu ülaltoodud teooria viitaks justkui et kui kuulata nooti sagedusega 75 Hz, siis peaks süsteemi seotud resonantsvõnkumiste vahel tekkima energiaülekanne, ja seega HAKKAMA ISE HELISEMA noot sagedusega 61 Hz. tehke vahepeal panused, ma lähen mõõtma...

aga miks paneeliresonants kandub impedantsi üle, aga õhuresonants mitte?. võibolla on õhuresonantsi ülekandumine membraanile väga nõrk, ja selle avastamiseks peab mõõtmistäpsust suurendama, kasutades MLS+FFT asemel sageduse skaneerimist.

õigus oli neil kes arvasid et ei teki 61 Hz heli. küll aga on tekkinud terve rida 76Hzharmoonilisi. vaevumärgatavalt on lisandunud veel ka +-38Hz põhisageduse ümber.

vahepeal on toimunud arenguid:

tviitrid on veel üks kord üle värvitud. nüüd juba kannatab vaadata.
samuti sai makipaneeli kinnitus mingi enamvähem pahtli peale ja ka värvi. seda vaadata ei kannata


maki paneel on ühendatud vga kaabliga. toimib! ainuke jama on see et makk on peidus, plaati vahetada ei saa, ja cdvahetajat ka ei ole veel. hea vähemalt, et hea plaat sisse jäi.


ühe suurejoonelise ja hullumeelse projekti algus - kinnised kastid ustele.

lõikasin ukse küljest ära tasku, ja tegin kõlari asukoha fikseerimiseks papist shablooni. valjuka suund jäi hetkel risti ukselehega. kujutan ette et ideaalne suund valjukale oleks kahe sõitja peade vahele - sel juhul jäävad mõlemad kõlarid ligikaudu sama nurga alla. ja mõlema kuulaja jaoks. füüsiliselt takistas sellist suunda tegemast kindalaegas.


kasti tagaosa esikülg on sirge ja selle saab teha 12 mm vineerist. ilmselt tuleb vineeritüki peale ka nahast tasku.


maalriteip - nakkub nõrgalt ja seetõttu saab valmis karbi kenasti kätte "vormi" küljest



pakketeip- nakkub väga hästi iseendaga ja tekitab suht läbipääsmatu kihi vaigule


üks pilt on veel puudu - tegelikult jõudsin täna ka paar kihti klaasriiet panna.
mõned tarkuseterad, mis leidsin:
1) vali sobivaks tööks sobiv klaasriie - kui on peened nurgad, tuleb ka õhemat riiet/matti panna. 300g/m2 riiet kulub küll vähem kihte, aga see ei paindu üle nurkade hästi.
2) kui on vaja "lakke" riiet liimida, siis mõtle veidi järele, see on väga raske. ilmselt olnuks kasu ka õhemast riidest.
3) 2 cm maalriteipi üle tööala serva ei ole piisav. eriti kui tööala on püstipidine ja jutt käib alumise serva kaitsmsiest.

silma järgi hinnates kasti suurus maksimaalselt 10-l, aga kui ma jätkan klaasriide ladumist, siis võib see vabalt 6-ni kukkuda....

pakkuge nüüd elemente minu värskete kastide sisse.

10l testkastis sain minu käeulatuses olevatest elementidest Q-ks järgmised numbrid:

focal polyglass: Q=1.27
peerless xt18wo09-08: Q=0.91
scanspeak 18w/8535-00: Q=1.47

siin ei ole arvestatud kaablite takistust, lisaks veel saab mu kast olema tõenäoliselt väiksem.
kas peaksin jätkama elementide otsingut ja nõuda max Q=0.7? või olla rahul peerlessiga...

täna terve päev nikerdasin makile riiulit istme alla.
alustasin loomulikult mõõtmisest.

ja päeva lõpus pimeduses kobades õnnestus ka iste lõpuks tagasi omale kohale tõsta, ainult selleks et avastada et iste käib vastu makki. raisk.

homme hakkan otsast peale.

projekt "istmealune"

enne



riiuli kinnitan ühe kruviga originaalvõimendi kinnituse külge. eelnevalt vaja vineerist abiklots (pildil õrnalt näha) kinnitada kolme kruviga



kinnitus valmis


makiproov


tugiklots liimiga kinni


töö käib


riiuli alumine külg


ülespoole väljuvad kaablid (kaks ipodi kaablit ja üks aux kaabel)


makk kinni


juhtmed saabuvad läbi kõri - maki toide, maandus, remote, acc, optiline, ip-bus


juhtmed kokku pakitud ja kinnitatud



järgmine samm oli istme tagasipanemine. hoolimata eelnevast mõtmisest käis ikkagi maki tagumine osa istme liigutamisel vastu istet. raisk, otsast peale.

päev 2

riiul poolitatud nii et maki sabaosa oleks 10mm allpool, esiosa sama kõrgel nagu enne.


nüüd jääb istmega kenasti pool senti vahet


alumine külg uuesti


klemmplaadiga juhtmeid ühendades tuleb kiulised juhtmeotsad üle tinutada, muidu need murduvad kruvi all ära


jälle valmis:



siinkohal demosin oma topelt-ipodi-raadiote süsteemi naisele. demo käigus selgusid mõned väga olulised vead.
1) originaalmaki taga olev ipodi adapter võttis jälle sisse genekavile.
2) pioneeri ipodi juhe ei pea olema kasutatavas kohas kuna selle kaudu puudub võimalus ipodi enda nupust tegevust juhtida.
3) aux kaabel liiga lühike.

niisiis, jälle otsast pihta.

3. päev

pioneeri ipodi adapter liigutatud teise kohta, riiuli alla jääb ainult originaalmaki adapter


juhtmestik veidi puhtam


kuna maki taha ronimine juba vajalik oli, otsustasin ka teha põhjaliku keskkonsooli seadmete naginatustamise.
kliimaplokk


riideteip on pandud kliimaploki esipaneelide kinnituskõrvade vahele. esipaneeli enda alla ei olnud teipi vaja, sest see on liimitud


kliimaploki pistikupesa logises. veidi riideteipi ja sai tihe


pioneeri ipodi adapteri uus asukoht originaalmaki taga


nagu pioneeril, nii ka originaalmakil sai toitejuhtmed üle kontrollitud ja klemmplaadi jaoks tinutatud



selleks korraks siis elektroonikaosaga kõik.

tagasi uksekastide juurde.
esimene kiht klaasriiet andis sellise vormi


ei meeldinud mulle mõte, et bass mängib vastu istet - tõstsin valjukaaugu sinnasamma kus ta originaalis oli. lisaboonus on see et saab kasutada sügavamat valjukat.


tundub et selle kastiga jätkub ooperit veel pikaks ajaks.

Huvitav jälgida su tegemisi. Päris paljud asjad tunduvad edenevat kuidagi väga raskelt ja ümber nurga, aga seep see fun ongi isetegemise juures. Edu nikerdamisel igatahes, sest valmis see süsteem ükskord saab, selles ma ei kahtle.

Tõnu

kui oleks valida, siis ma valiks pigem nii, et kõiks tuleks lihtsalt ja otse. aga hea on see, et autol on kaks ust - ehk siis teise juures saab esimesel korral tehtud vigu vältida.


kaldun arvama et see süsteem ei saa kunagi valmis, nagu rõhuv enamik autoaudiosüsteeme. aga kui saaks 5 või 7 kanalit +raadio kõik rahuldaval tasemel installitud, siis võib jah teisele ringile minna.

tänase päeva tegemised

tagumine osa kinnitatud esipaneeli külge. läbu pisikeste aukude mis mul olid ette jäetud oli VÄGA HALB seespoolt äärist riideribaga üle liimida. olnuks tunduvalt lihtsam kui tagaosal oleks olemas ääris millega ta ise toetakss uksepaneelile - siis oleks esipaneeli ja tagapaneeli liitmine lihtsalt äärise tihendamise küsimus. teise ukse juures kindlasti olen targem.


vaheseis


tugevdused - üks valjukarõngale teine keskele


vahepeal on kast kinnitatud ukselehele ja selle abil keskosale äärised tehtud


tükk fliisi venitatud ümber ääriste.
minu kasutatud meetod on väga halb - esiteks jäävad pesupulkade kohale augud, mida hiljem enam vaiguga täita ei saa ja õhk jääb vahele. teiseks märgub fliis ka tagasipööratud osas läbi. seega olnuks äärise kuju säilitamiseks lihtsam kui tõmmata fliis risti äärisega (mitte tagasi pöörata). mina pidin pärast äärise õige paksuse taastamiseks "värvi" järgi lihvima niikaua kuni kanga osa sai ära kulutatud.


fliis kaetud klaasriidega


kasti tihendamist on plaanis teha suruõhuga - tuleb teha spetsiaalne valjukaflants (see peab niikuinii olema vahetatav) millel oleks sobiv kinnitus kompressorile.

vahepeal on vaja ka tuunimisega tegeleda. mõõtsin mls-signaaliga ära iga kõlari impulsskoste ja selle tegeliku aegviite. see võiks olla parem lähtepunkt, kui mõõdulindiga mõõtmine.
joonisel on impulsid negatiivsed, kuna mul on mikrofoni klemmid tagurpidi ühendatud.
praegu on hilja ja enam ei jõua proovida kuidas selline seade kõlab. eks ma homme annan teada.

Tee www.fiberglassforums.com kasutaja ja uuri sealt lihtsamaid nippe, kuidas uksekaste ja muud säärast teha.

aitäh hea lingi eest. sealt on tõesti palju vaadata ja õppida.

järgmised neli nädalavahetust saavad olema väga töised. vaja tartu showks mingisugunegi heli tekitav kompott käima saada.

täna tegin algust keskriba paigaldusega. elemendiks siis tangband 2" kuppel - http://www.parts-express.com/pe/pshowde ... 56&scqty=2

tegin vasakpoolsele kinnituse, tõstsin tviitri küljest kaabli keskriba külge ja käima.

olin väga üllatunud kui halba häält sealt välja tuli. nagu undamine või inin. vahel tekib kõrvas selline heli kui liiga valjult kuulata. proovisin igasugu trikke - kahtlesin valjuka kvaliteedis ja proovisin teist, kuulasin eri valjustel, võtsin valjuka ukse küljest lahti ja kuulasin vabas õhus, panin ülemise filtri erinevate järkude ja sagedustega., samuti alumise filtri sageduse muutmist.

lõpuks avastasin juhuslikult lahenduse - kui alumine filter panna 1. järku (-6db/oct) siis moonutus kaob. tundub et vist ei pea lutsu viskama nende valjukatega, veel.
kas keegi selgitaks kus on loogika? miks kõrgemat järku filtrid tekitavad moonutust? ja kas see on kõigi vkeskribade/ tviitritega nii? ei mäleta et omnestega oleks nii olnud ja hetkel ei saa järgi proovida ka.

tuleb keskriba vahetada koonuse vastu, ilmselt ka tviiter läheb vahetusse.

kuna mul puudub tegelik aimdus "õigete" valjukate osas, siis tekitan algvaliku vastavalt t/s parameetritele ja valikusse jäävad tuntud kõlaritootjad, tangbande on juba hulganisti ostetud

kriteeriumid: väline diameeter max 110mm
kasti maht<0.7l, sellest tulenevad t/s piirangud arvutan nii: 0,7>Vas/((0,7/Qts)^2-1) ehk lihtsustault, kui Qts=0,35 siis Vas<2,1l, kui Qts=0,4 siis Vas<1,4l ja kui Qts on 0,5 siis Vas <0,7l

sellisele tingimusele vastavad need elemendid:
http://www.lautsprechershop.de/pdf/scan ... 424g00.pdf
http://www.lautsprechershop.de/pdf/scan ... 424g00.pdf
ja rohkem ei leiagi...

huvitav et palju populaarsem mõõt keskribale on 120mm ja 1-1,5 liitrine ruum.
siia mahuvad juba
http://www.europe-audio.com/document.as ... datasheets\morel\EM428.pdf
scanspeak revelator 12M/4631 G00
scanspeak illuminator 12MU/4731T00 ja 12MU/8731T00
http://www.lautsprechershop.de/pdf/seas ... asheet.pdf


üjäänud ~10 cm tahavad juba ~5l ja autodesse mõeldud valjukad on üldse free air (Qts>0,6)

seestpoolt on liitekoht tihendatud:




kaks tugiposti - üks valjukarõngale ja teine keskele



fliis:



tartus sadas vihma:


keskribakuppel ja selle kinnitusrõngas:







kontserdipiletite soodusmüügi tulemus:


idee otsida lekkeid suruõhu abil. ei tahtnud kasti märjaks teha, ja kuna kompressor on käepärast lemas, siis miks mitte kasutada.



aeg asuda vasakpoolse kallale: