Nonii...
Kukkus taevast sülle siis üks selline põrnikas...

Eellugu:
Kunagi 2002. aastal oli masin oma elu parimas vormis, kui auto omanik oli kerge põrnika kollektsionäär, ning mingil hetkel väsis nendest... Kaks isendit müüs ta maha, kaks jättis... üht neist põrnikaist kasutati küllaltki stabiilselt edasi ( pean silmas suvel sõitmist vaid... ) ja see põrnikas mis minu oma on - jäi suureks kurvastuseks seisma. Seisis mõned kenad aastad hoovis tal, Varju all ja kivist pinna peal - noo kõige hullem variant ei olegi.. Ning siis tuli mingi tore mees, kes ütles, '' Oh kuule anna mulle ma teen korda, sellised sellised protsendid,äkki isegi müüme maha ja teeme kasu pooleks ''. No kuna Alol oli suurem huvi juba mööda läinud (eks aastad teevad oma töö) nende põrnikatega ja auto hakkas tal hoovis juba pehmelt öeldes ette jääma koguaeg, siis muidugi saatis auto minema, et üks jääb alles ja teine müüki. Suure suuga mees läks ja jäi... 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat. Siis nagu tekkis juba Huvi, et mis siis autost saanud on... Äravedaja vennike siis mainis, et ah kuule mul läks siin suhteliselt alguses kohe see tegemistuhin üle, et tekkis huvi hoopis bike'ide vastu... jaaaaaaaa, et see on siin kolm aastat ja natuke peale mul sõbra juures garaažis seisnud... Okei, no Alo hea südamega mees, mis seal ikka.'' me tuleme siis järele sellele ja võtame ära''. Selleks hetkeks oli Alo minuga juba rääkinud, et äkki mind huvitab selline masin, ja et annab täitsa ilma millegita ära ja kui kannatab ehitage, kui ei, siis vanarauda... aaaaa väike tagasipõige... point miks suurel autoehitajal asi seisma jäi oli see, et esisilda oli vaja natukene tugevdada ja seee käis liiiga üle mõistuse mehele vist... see bike huvi veel suurem muinasjutt, kui see, et tema teeb auto korda... Okei las see jääda, hakkan vist veidike isiklikuks minema siiin, ning suure tõenäosusega see kedagi ei koti... Ühel kenal päeval läksime siis treileriga Keilasse ja Vaatepilt, mis avanes, oli meeletu. Kurbus.... Mida on ühe masinaga tehtud... Jutt, et auto oli 3 aastat garaažis, on sulaselge vale… Auto nägi välja kohutav, see oli maksimaalselt 2 nädalat võib olla seisnud garaažs. Auto peal kasvas sammal, põhi oli täiesti läbi roostetanud, palju palju muid asju ning tagatipuks korralik sipelga pesa autos… No mis siis ikka kiskusime kohe esimesel päeval lahti, sisu välja , polstrid maha , ning uurisime sildasid. Väidetavalt ei pidanud auto mootor töötama, sest midagi on katki ja ei saa bensupaagist bensu kätte... kiire puhastus ( kompressoriga ) mootorile, kõiksugu pask mootoriruumist minema ja puhusime torud ja voolikud läbi, pesime paagi ära panime törtsu bensiini sisse ühendasime rippuva starteri juhtme ära ja nagu kella värk läks käima peale 3 aastat seismist. Mootor jumala tip-top korras.( kindlasti vahetame ka seal palju asju kindluse mõttes uuemate juppide vastu, ning seisab ees suur mootori puhastus ) aga siiski. Mootor ju ei pidavat töötama… Kui enne käima panemist olid veel vastakad tunded, et ei tea kas viitsib jaurata, siis peale käivitamist läks nägu naeru täis ja tunded muutusid. Okei JAH… väga palju muid asju vaja teha aga las ta olla … hakkasime siis uurima sildasid lähemalt. Kiskusime koopad maha. Jah… Tal oli õigus, esisild oli tõesti läbi, ning vajas tugevdamist.. veel peksime autolt värvi lahti ja otsisime suuremaid rooste aukusid. Palju leidsime üles.. veel enne seda sai kirja pandud kõik jupid mida kiiremas korras on vaja tellida. Väga hull ei olegi, sest Hitler ehitas küllaltki lihtsa auto…
Sarniirid: ülemised ja alumised mõlemale poole
Rooliamort, rooliotsad
4 amorti. esimesed, tagumised
4 pidurisilindrit
Esimesed trummlite tagaseinad
Õlisõel
Ette amortidele kinnitused koos puksidega
Piduriklotsid 8tk
Kõik piduritorud ning bensutoru ( need sai võetud hiljem fixusest )
Stabikavarda kinnitused mõlemale poole
Taha stabika varda puksid
Trumlid pidi seest ära lihvima, vanad trumlid puhastasime ära ja väga korralik kõik vana rooste all, krunt ja värv peale ja kõik ju…
Jupid tellitud, hakkasime puhastama roostest. Käisime masina traatharjadega üle jne. Puhastasime kõik võimaliku.. hiljem küll kuulsime Värvimistööde tegijalt, et ta teeb kindlasti ise üle korrosiooni kaitse, oma vahendite ja omamoodi, sest vastasel juhul ta ei saa anda meile garantiid, et äkki oleme me ise midagi kuskilt tegemata jätnud ja hakkab sealt rooste uuesti tulema ning siis hiljem nt 1,5 a. pärast näitaksime me näpuga tema suunas ja otsiks süüdlast. Iseenesest loogiline…
Ühesõnaga auto läks keevitusse. Mitte kuhugi spetsialiseerunud keevitaja kätte vaid tavalise raua keevitaja juurde, põhjuseid pikemalt ei ole motet selgitada aga lihtsalt nii oli. Tegi ära, keevitas uue põhja, tegi silla tugevdust, veeel keevitas koopaid ja muid asju.
Aga lohakalt, jättis mõnesse kohta augud sisse, kust võib hakata roostetama, õnneks värvitööde tegija mõistlik mees ja ütles et käib üle siis need kohad…
Eile tulid kõik jupid kohale, mis telitud sai, ning hetkel käib kokku lappimine, et esmaspäeval 23.08.10 saaks saaata auto keretööde tegemisse ning värvimisse ja korrosiooni kaitsesse…
Kohati võiks auto kohta käia sõnad Cool D repertuaarist . ‘’Auto pole mingi 206, vaid mul on põrnikas,mis tehtud on pahtlist pea lükkan läbi kui tarvis on lahtist’’
Pahtlit on ikka meeltus koguses sel autol….
Antud hetkeks oleme ehitanud seda masinat umbes kuu ja 1 nädal… sest koguaeg ka aega ei ole ning tuhtilugu ainult peale tööd… asjaga on kiire… kerge kihlvedu jai se tahaks teha mõned sõidud ka see sügis…
NB! Ise ei ole mingi autoteadlane… midagi tean.. selllega asjad piirduvad… aitavad ehitada kaks sõpra, ning lõpuks tuleb nii välja, et kui üks ega teine ei tea, siis kolmas ikka seda asja teab

, et kolme peale peaks nagu Hitlerile koha kätte näitama… Nagu eile öeldud sai : ‘’ Isegi Hitler mõtles tollal vist, et mõningaid parandustöid peab ikka esindusse saatma tegema ‘’ . sest no ei saaand hakkama ühe asjaga mõnda aega, kuni lõpuks see ikkagi lahenes aga jah…
IGATAHES: Suured Tänud Suusabaasile ning Zollile!!!
Nüüd oleks vist õige teha mingi pildivoor… mis seisus masin hetkel on…
(seest ma praegu ei hakka pilte lisama kuna seal täielik tühjus, ning kahjuks ma ei teinud pilti sellest seisust mis ta oli siis kui me kätte saime…)



Kurat..mul pole palju pilte praegu panna, ma isegi ei tea kui palju ja kus mu pildid on, uuemad on on alles fotokas,need lisan millalgi hiljem... aga seal piltidel pigem ikka asja esimesed päevad...
Natuke veel...Sel ajal kui minu praegune iludus seisis ja mädanes kuskil, tegelesime meie teise põrnikaga.. sellega mille Alo endale alles jättis. Nokitsesime kergemaid asju, elektritöid jne et auto oleks korras, kena ja sõidaks. Üks suvi (täpsemalt eelmine suvi) jäi vahele aga selle eest, see suvi enne minu põrnika kätte saamist möllasime sellega korralikult ja oleme sõitnud ja niisama ''kõvatanud'' selle masinaga. vahepeal vahetasime ära sarniirid ja tegime elektritöid ja muusika korda..




Ning ühel ilusal päeval veresugulased kohtusid taas. üks natuke rõõmsam, teine väheke kurvem...

