3 nädal kurguvaluga kodus. Vahepeal oli päris hea, kuid pühapäeval viskas jälle kurgu paiste ja neelata ei saa. Esmaspäevast saadik jooksnud mööda Meremeeste- ja Nakkushaiglat Paldiski maanteel ja analüüse andnud ning siis suunati Meremeeste juurest Mustamäele EMO-sse. Hetkel angiinist asi kaugel, välistatud sai ka mononukleoos. Tõenäoliselt on abstsess ( ei tea täpset kirjapilti), kuid kuradima nõme asi on see. 3 tundi Mustamäel ja selle aja jooksul kohalik tuimestus mingi sprei näol ja siis lükati korduvalt pikk nõel kurku, kuid siis mäda välja ei tulnud ja lõigati skalpelliga lahti ja mingite tangidega väänati, kuid ei andnud ka see tulemust. Lõpuks visati tilguti alla ja 2 kotti glükoosi kuna 3 päeva jooksul olen söönud 1 joogijogurti ja peaaegu terve topsi suurt jogurtit. See pidi siis energiat andma. Kuna vereanalüüsid ei olnud väga hullud, siis haiglasse ei jäetud, vaid sain süsti tuharasse ja lasti koju. Aga homme tagasi ja hakkavad taaskord kurgus surkima skalpelliga ja tangidega kuna seal taga on mäda ja see vaja kätte saada. Tõenäoliselt ei piirdu see vaid ühe päevaga ning kui hiljem minna, siis kasvab haav kinni ja taaskord hunnik tegemist. Üldiselt on jube vastik olla, neelata valus ja sülitades tuleb tänu haavale ka verd ja muud möksi.
Soovitan soojalt kurgud soojas hoida ja sallid kaela panna, sest see on lihtsalt piin
Ja lõppude lõpuks jään mandlite lõikuse järjekorda ka.
Huhh, sai välja elatud. Kuna rääkimine raskendatud, siis kirjutada vähemalt saab
