Lendleb jõe kohal kärbes. Jões ujub näljane forell, vaatab, krt lendaks see kärbes veidi madalamalt, saaksin veest hüpates ta ilusti kätte, oleks kõht täis. Eemalt jälgib mängu näljane karu - kurat lendaks see kärbes veidi madalamalt, hüppaks forell veest välja mina mina samal ajal käpaga šahh püüaksin forelli kinni, oleks kõht täis. Teiselpool kallast jälgib mängu jahimees - kurat lendaks see kärbes veidi madalamalt, hüppaks forell kärbse järgi, tõmbaks karu šahh forelli kinni ja mina pauhti saaksin omale karust pidulaua. Põõsa taga jälgib jahimeest hiir, kes samamoodi saab juba asjade käigule pihta ja mõtleb - kurat lendaks see kärbes veidi madalamalt, tuleks forell välja, paneks karu käpaga, jahimees laseks ja näe, kukuks tal taskust võileib välja, oi saaks kõhu täis. Järgmise puu tagant jälgib kogu komejanti näljane kass, mõtleb - kurat lendaks kärbes, hüppaks forell, tuleks karu, jahimees laseks, hiir hüppaks põõsast välja ja mina hüppaks hiire kallale.. ja järsku lähebki kogu tegevus käima : kärbes võtab madalama lennusuuna, hüppab forell õhku, samal ajal tuleb karu, paneb käpaga, teiselt poolt jõge laseb jahimees, kukub tal võileib taskust välja, tuleb hiir, ja kass hüppab ...liiga kõrgelt ja kogemata hoopis jõkke. Loo moraal: selleks, et kiisut märjaks saada on vaja pikka eelmängu
|