Eelmine suvi läksin Tallinnast Tartusse ühte vana käigukastirikkega a8-sat vaatama. Poolel teel sain muidugi E-kati puudumise eest normaalse trahvi, pluss pidin käru Mäo risti jätma ja minema tutvusringkonnast kärulubadega inimest otsima.

Järgmine päev leidsin siis ühe lahke naise, kellel E-kat olemas (eluaeg hobuseid ringi vedanud vms). Sai siis peale pikka äparduste jada tagasiteele Tartust Tallinna poole asutud [a8 ilusti treileri peal ]. 5km peale Tartut oli õrn lauge kurv ja vihma oli just sadanud, + rööpad teepeal.

Ühesõnaga ei hakka pikalt kirjutama . Juhtus siis laupkokkupõrge, mahakandmisele läks isalt laenatud 15tkm sõitnud uus Navara, tuttavalt laenatud auto käru ja tund aega minu käes olnud 95a A8 + siis otsasõitnud auto.

Suht äpardunud autoost

Päris valus laks ikka

hmm..kusjuures selle jutuga tuleb mul meelde 1 tüüp,mingi
3 aastat tagasi müüsin ühele tüübile sigulli,selline ilus sinine värv peal ja tuuning jne....ja siis hinnaks oli pandud mul 5 kilo,vend tuli kuusalust bussiga kohale,harjumaale siis,keila ligidale.tüüp andis pool raha ja ütles et sõidab autoga minema,leppisime siis nii kokku et jätan dokud enda kätte nii kauaks kuni teine pool summast on makstud.endal tal lube polnud,autol polnud ülevaatust ega ka kindlustust ja siis dokumendid jäid ka veel minu kätte,aga ise ta tahtis ikka nii väga minna ja ütles samamoodi et tal mendis tutvus sees ja värki.noh ok...siis seletasin ära kus lähim bensujaam on ja minema ta läkski,lasin paberi peale igaks juhuks andmed ka kirjutada,kes teab mis juhtub.minema ta läkski.helistasin siis talle mingi paari tunni pärast ja vend räägib et jah jõudis ilusti kohale ja et nädala pärast siis maksab ülejäänud summa ja et kõik ok..noh jäingi siis teda nii uskuma ja siis hakkas pihta nii...helistasin talle iga nädal,tema räägib et teeb metsas puid ja et suur koorem kohe minemas et peaks raha ikka saama ja maksab ära,noh siis lõpuks läks mingi poolteist kuud mööda siis sõitsin sõpradega talle "külla".sinna kirjeldatud kohta kus ta elas,täpsemalt loksal siis.sain ta selle sama sigulliga sealt ühest bensukast kätte ja siis seletas et ta viib metalli emeksisse siis ikka saab raha et see puude värk läks tall p....e ühesõnaga ja et maksab kindlalt,teistel polnud lube ka et oleks sigulli sappa võtnud köiega.niisiis jäi masin tema kätte,näitas veel mingeid autoromusid et milled ta emeksisse viib(siis läksime ka kuskile vanaeide maja taha,kes karjudes välja tuli et mida te siin hiilite,et vargile tulite vms).siis tundus ka asi juba kahtlane,et ei teagi kas on need tema romud ültse. noh lõpuks tulime tulema ja nüüd on mõni aasta juba möödas ja pole viitsinud asjaga tegeleda,tegelikult peaks selle tüübi siiski üles otsima ja midagi temaga ette võtma. peale seda külaskäiku igal juhul umbes kuu pärast oli telefon ka kogu aeg väljas.nii et jah,siia maani need sigulli dokumendid minu käes,aga noh selle pilliga ta ikka kaua ei saanud sõita,teise venna nimel oli ültse..
eks see sigull lõpuks mahakandmisele läks ma arvan...

Mõned aastat tagasi sai siis 1 Ford Taunus ostetud. Sõitsin mõned nädalad ja siis hakkas sõber selle vastu huvi tundma, mõeldud-tehtud, ostis sulas ära(ei hakanud ümber vormistama minu nimelt temale, kuna ta müüb suht kiiresti need tavaliselt maha).
Läks aega mõõda ja tuli temalegi müügimõte pähe. Käisime siis igasugustele näitamas, esimesena siis Tondile, tuli mingi kolmekümnendates jorss vaatama, et tal ongi odavat igapäeva sõidukit vaja. Üritasin küll seletada, et tegemist rohkem uunikumiga( -76a kupee), kui tööl käimis autoga aga ei, läks proovisõidule.
Tuli siis tagasi ja imestus oli suur, tüübil oli käigukang käes ja rõõkis, et me teda petta tahame...nii sitt auto, tema ei osta(et nagu wtf).
Auto tehti siis korda ja taas mindi autot näitama, kohale tulid a`la 13a poisikesed, kel polnud raha ega midagi, tahtsid järelmaksu peale, mingi 300.- kuu

Aga siis lõpuks sai ikka auto müüdud.
Paar päeva mõõdus ja helistati mulle politseist pühapäeva õhtul kella ~21 aeg. Et miks ma neil eest ära sõitsin ja minema jooksin Rakveres. Selgitasin, et ma siiski kodus ja, et auto müüdud ammu jne.
Järgmine päev läksin Rakverre tasulisse parklasse, maksin arve kinni ja autot uudistama. Oh imet, Pioneer cd-makk sisse pandud ja muidki vidinaid, samuti dokumendid kindalaekas ja võtmed ka ....sõitsin koju ja panin selle masina taas müüki. Suht kiirelt läks jälle minema siinse kasutaja kätte(ulme ärikas oma arust aga sõnade taga meest pole). Tegime ostu-müügi lepingu ja nägemist.
Läks paar kuud, kui politseist helistati: "Tere, olete teadlikud, et teie Ford Taunusega mingid nagad ringi kärutavad...tulge siia(Kopli)".
Minek, kohale jõudes oli see "ärikas ka platsis", sai õeldud, et panen auto uuesti müüki(3. korda )ning võtan kohe praegu käest ära...minu nimel siiski ju.
Tulid kerged ähvardused jms...ei kõigutanud eriti aga saime kokkuleppele, et auto kirjutatakse ringi koheselt või lähen võtan arvelt maha.
Kuu aja pärast käisin ARK`s ja arvelt maas ta nüüdseks ongi...ei teagi kus see isend mädaneb nüüd.

Mitu korda võib ühte autot müüa ....rahalises mõttes tulus bisnes, vb ongi parem, kui autosid minu nimelt ära ei kirjutata :p

vot see oli hea...

Meenub situatsioon, kui käisime sõbrale Tallinnast E36 ostmas. Algul läksime Jõgevalt Tartusse, et pilk peale visata ühele seal müügis olevale masinale. Leidsime, et paras ront ning tahaks miskit muud, leidsime auto24-st teise masina, mis asus Tallinnas. Paaki kütust juurde ja tuld, jõudsime kunagi märtsis kümnepaiku õhtul kohale ning lambi valguses vaatasime auto üle. Esmapilgul ning hämaras tundus talutav, ainult katus oli jää ja lume all. Küsisime üle, kas katusega on kõik korras, "jaajaa, katus on ilus", tegelikult oli tagant laines.

Igatahes müüja ütles, et ülevaatus on olemas ning kindlustuse poliis ununes tal koju(läksime tema töö juurde seda vaatama), järgmine päev sõber avastas, et müüja oli kirjutanud ülevaatuse ise ning kindlustust polnud tegelikult . Õnneks politseile vahele ei jäänud.