Väike surin sees otsustasin Tallinna peale trippima minna, ei viitsi ühikas passida. Mõtlesin et astuks Liidu raua Mekast läbi- kauplus Volga. Sai siis peatus.ee'st uuritud ja puuritud pikalt, et kuidas ligi saab; sai isegi paar pilti tehtud kaardist.
Trammi pealt maha minnes ei tajunud ikka mitte kui midagi. Zoomisin telefonis ringi ja pöörasin kaarti igatepidi ja mõistsin et olen eksinud. Kõnnin tänavatel ringi, risti põiki- no ei leia vigurit. Lõpuks küsisin teed ja sain suht 2 minutiga kohale

Sisse astudes tahtis pilt eest ära kaduda ja erektsioon püksid lõhki rebida- olin Litool-24 ja transpordikrundi lõhalises hämaras paradiisis. Otsisin ajusopist vajalikud tükid üles ja asusin neid nõudma. Nähes mu haavatavat olekut, määris müüa mulle veel pähe moderniseeritud klapisääretihendid
Tagasiteel trollis, mõtisklen endamisi ja märkan et minu vastas istuv neiu põrnitseb mu vingeid vuntse. Küsisin: "Kas meeldivad? Tahad endale samasuguseid?" ning kukkusin pikemalt mõtlemata irvama. Neiu purskas samuti naerma ja hetk hiljem hakkasime juba vaikselt tutvust sobitama. Siis tuli mu peatus, astusin (vastumeelselt ja kõhklevalt) maha ja mis mul meenus? Ta number jäi küsimata
Ühistransport ruulib.