Selle koha peal töötab üsna hästi vaigu-liiva segu.
Tekib mass mis on piisavalt paks, et läbi ei vaju aga samas teeb muidu kandilise sisenurga pisut sujuvamaks.
Liiv annab hiljem struktuuri, et asi koos püsiks ja tugev oleks. Massi ka muidugi omajagu.
Eriti lihvitav selline asi küll ei jää, seega peaasjalikult ainult seespool kasutamiseks.

See teema kisub ikka päris ajuvabaks kätte ära
Aga kui sellest tuleb mingi no.1 soundiga auto mis maailma mastaabis ka midagi korda saadab, siis müts maha muidugi.
Vastasel juhul tuleb tõdeda fakti et omaniku suurim sõber nooruspõlves oli vist lego, näpud koguaeg töös

ma proovisin vaigu ja saepuru segu ribi kinnitamiseks. see küll väga hästi ei toiminud - vaik oli liiga vedel ja valgus saepuru seest välja. alles jäi võrdlemisi poorne kraam.
liiv on võibolla tõesti parem kuna on tihedam, ja sellest ehk vaik välja ei valgu. samas valjuka auk on nii pisike, et selt midagi sisse sudida oleks paras kunsttükk.

kõige ägedam oleks mingi selline materjal, mis oleks tihke ja kleepuv. pihustaks seda kasti sisse ja raputaks laiali - siis oleks garanteeritud et kast on õhukindel ja seest üleni kaetud. kas ei ole millegagi võimalik paksendada seda vaiku?

Raputades ei tea, mina olen kasutanud sedasama liiva-vaigu segu pisut vedelamal kujul ja siis sellega sein haaval paksust ja massi juurde lisanud.

Kuskilt telekast nägin saadet kaatrite valmistamisest. Seal kasutati suurte vormide klaasriidega täitmiseks kohati sellist meetodit et pritsiti mingist torust klaaskiudude ja vaigu segu. Põhimõtteliselt kui võtta see ristirästi kiuga klaasriide matt, lõigata see peenemaks puruks ja segada vaiguga peaksid saama suhteliselt hästi vormitava massi. See on muidugi teooria

Sellise asja jaoks on olemas spetsiaalne täitemass klaaskiu puruga. Peaks saama igast asjalikumast klaasplast toodetega tegelevast firmast: Efekt AS, Variant Eesti, GRPMS Grupp jne. Muidugi selle hilisem töötlemine on samahea, kui betooni lihvida. Samas siin tekib kohe suur probleem, kui teha ise vaigust täitemass - mida suurem on vaigu kogus, seda suurem oht on, et protsessi lõppfaasis liigse kõvendikoguse puhul läheb asi megakuumaks ja oht põlema minna on reaalne. Teine suur probleem on reaksiooni käigus tekkinud kahanemine, mis suurema massi juures võib tekitada kõverakstõmbumisi, pragusid jne. Selline oht tekib siis, kui paksus ületab ca. 15mm ja kõvendi kogus on üle 1,5% Sõltub suuresti ka õhutemperatuurist, niiskusest ja kas on tehtud varjus või päikese käes. Arukam oleks täita vahuga ja üle lamineerida 2-3 kihti. Tulemus jääb kergem, tugevam, parem, soliidsem ja paremini töödeldav. Soovitan kasutada spetsiaalset kahekomponentset vahtu "PUR", mida saab eelpool loetletud ettevõtetest.

tegin väikese seeria mõõtmisi. kõik kõlarid koos ja seejärel igale kõlarile eraldi. mikrofon asus juhi kohal, 10 cm peatoest eemal.




mida ma oskan järeldada:
1) auto ruumiresonantsid tunduvad olevat:
30,48,87,120,246
sest need esinevad nii midbassi kui ka midrange sumbumisgraafikutel (nii nagu ka summaarsel sumbumisgraafikul)
võiks proovida ruumimoode välja ekvalaisida.
2) kuigi mul on on midrange lõigatud -12dB/oct sagedustega 3,15kHz ja 4kHz siis ikkagi on nende liitumisel väike muhk sees. kuna tviiter tundub hästi mängivat, siis tuleks keskriba lõiget alandada.
3) vasakul keskribal on lai platoo 500 Hz alla poole, parempoolsel kaks kühmu, 500 ja 200 Hz juures. ma usun et need platoo moodi asjad on tingitud klaasi-armatuuri nurgast tekkivast ruupori efekti.
4) parempoolsel kõlari graafikul on eelmises punktis toodud platoo sees lohk (keskpunktiga 370 Hz)- see on tingitud arvatavasti juhipoolse uksekpaasi peegeldusest. samas tähendab see et peegelduv pind peab olema 23 cm kaugusel. tegelikult on klaas kaugemal.
(seda saab kinnitada testiga, kus mikker on kõrvalistuja peatoel, siis peaks sama lohk tekkiima vasakpoolse kõlari graafikusse)
4)klaasipõrkest on helilaine teekond olema 10 cm pikem, seega tekib otselaine ja põrkelaine liitumisel miinimum 1500 Hz juurde
5) midbasside graafikud näitavad, et tugev miinimum on 200 juures, ja samas kõrgemate sageduste juures jätkavad mängimist. kuna midrange tundub 200ni välja mängivat, siis tuleks midbassid lõigata madalamalt ja järsemalt.
6) olen koguaeg arvanud et "ruum toetab bassi +12dB/oct ja seetõttu kinnine kast, millel on -12 dB/oct, on ideaalne". sub-i graafikult seda küll ei paista. peab mõõtma supakat väljatõstetuna, et näha tegelikku ruumi efekti. võimalik põhjus on ka et mikrofoni karakteristik on madalatel sagedustel teine.

vahepeal on selgunud:
2) esialgne järeldus osutus valeks. muhk 3 kHz juures ei olnud pärit mitte keskriba ja kõrgete ülekattumisest vaid hoopiski peegeldus peatoest.kui mikker peatoest eemale tõstsin, siis muhk kadus.
4) järeldus osutus kontrollimisel õigeks - kui panna mikker parempoolse kuulaja kohale, siis muutus parempoolse valjuka graafik sirgeks, ja vasakpoolse valjuka graafik sai samasse kohta augu. kahjuks on tekkiv lohk nii imeliku koha peal, et lihtsalt kaugusega mikrofoni ja ukseklaasi vahel ei saa seda selgitada. mikri kaugus klaasist 40 cm peaks tekitama maksimumi 425Hz ja 850 Hz juurde, miinimumi 210 Hz ja 640 juurde). mõõdetud graafikult on nähtavad miinimuid on pigem lai lohk 320 Hz juures ja muhk 570 juures.

Niiöelda lühikese kiuga ja sprayga lastes on tehtud ka mitmed camaro/firebird kerepaneelid ja minu teada ka corvette omad, kuigi viimasel peaks olema ka suur osa päriselt lamineeritud juppe. Nimelt oli vaja aega ja raha kokku hoida ning prooviti kui palju jäikuses asi kannatab, mittekandvate detailide jaoks polnud asi üldse määrav, veidi raskem tuli ja kogu lugu.


Aga volvo teemat on alati lahe avada, ei tea kas vaatab vastu mõni teooria või praktika teemaline pilt

mõte on armatuur veel kord ümber teha, enne viimistlema asumist.



arvan et praegu on keskriba klaasile liiga lähedal (joonis 1). peaks veidi eemale tooma ja nurka klaasiga suurendama (joonis 2). see muidugi tähendab, et keskriba lähiümbrus ei ole enam päris tasane, vaid kumer. samuti ei oleks siis enam vasak ja parem pool päris sümmeetrilised.

ega vahepeal midagi selgunud pole

võtsin natukeseks aja maha. armatuuriga on ikka plaan variant 2 ära katsetada, siis kui uus tuhin peale tuleb.

jõudsin ära mõõta ruumi ülekandefunktsiooni:




60 Hz miinimum on nii tugev, ja see jääb ka midbassi ja sub-bassi lõikealasse. kui on selline lugu kus mängitakse ühtlasel tugevusel erinevaid bassinoote, siis on see ebaühtlus ka kuulda. ilmselt sellega ei saagi midagi teha.

kõige olulisem helimuutus toimus siis, kui tõmbasin julmalt maha -12 dB ekvalaiseri ribad mis vastasid resonantsidele (50,125,250). bass muutus kohe palju puhtamaks ja osades lugudes, kus "kuiv basstrumm", sellisena ka kostus. näiteks hu? plaadil. kui resonantsid on maha võtmata, siis see bassilöögid jäid helisema.

Mis sai lõpuks ?

kui inimene küsib mis sai SQ autost lõpuks, siis ta ei saa aru mis on SQ...

hetkel on seis selline, et tulevane autovõim mängib arvutist toakõlaritesse (DLS R60) ja treenib kõrvu.

armatuur on endiselt selline nagu ta oli (viimasel joonisel nr 1), heliga olen üsna rahul. kuri plaan on teha see uuesti ümber, tõsta keskriba klaasist eemale ja suurema nurga alla(joonisel nr 2). ma LOODAN sellega hakkama saada enne Raplat, aga see sõltub paljudest asjadest.

sain just akujuhtme peale ja tundub et kõikidest kõlaritest tuleb mingit heli vähemalt. muidugi on kõik viited ja faasid paigast ära. ühtegi tuunimisplaati ka hetkel kaasas ei ole, emma oma samuti mitte. seega tuleb toimetada kiirkruvimine muusika ja kõrva abil.

raplas näeme!