V6ibolla peaks sebima yldse w124 mootori , nood on vähe parema minekuga ja käivad veidi mahedama häälega.

W124 mootor pidi tegelikult ilusti vahele istuma küll, kui W124 originaal kkastil ära vahetada gardaani kinnitus kolme oma vastu, mis pidi ka istuma ilusti, siis mootor vahele visata, paika ajada ja uued käpad keevitada. See oleks aga liiga pikaajaline töö hetkel, mootor otsida, vahele sobitada jne.

Tead , et toidu6liga enam s6ita ei tohi niisama , peab olema kaasas t6end aktsiisi maksmise kohta.

Juhi pool sisust välja visatud ja pilt polnud just kõige huvitavam. Pole veel sees olnud autot, mis tuletaks rohkem meelde seda kuidas oma mersut sai kunagi tehtud, nüüd tuli jälle see tunne tagasi.
Igatahes vasak pool põhjavanni on täielikult kere küljest irdunud, kuna karbis oli ligi 2cm muda mis oli siiamaani märg ja usun et sealt jooksis ka sisse vesi. Põhiprobleem on see, et tagarattakoopas pole ühte punni ette pandud vältimaks sodi sisse jooksmist. Karbi enda põhjapunne on ka väga palju, iga 30cm tagant umbes.
Lasin selle keevitustöö tarbeks omale Ford Sierra kapoti tuua ja hakkasin aga paiku keevitama. Kui esiistme kinnitusi ja taga lahtikäiva istme tala olnud, siis ütleks et põhi oleks juba kummis ja ilmselt ka välja veninud.
Mootor on ka olukorras kus nöörid külge ja tuleb maha. Enne ei saa aga midagi teha kui auto uuesti ratastele saab. Kasti polte lahti võttes nägime, et kastist tilgub õli põhjavanni tihendi vahelt.

väga hea kui gogreeni mersu saab tagasi aastasse 1981

Eile sain karbi viimaks külge. Jube aretamine on selle limusiini karbi ise tegemine kahest sedaani karbist. Vähemalt sain hakkama ja päris sirge ka jäi. Keevitasin karbi maas kokku, lihvisin liited tasaseks ja kruntisin epokrundiga (hall). Vastusplekid said nii täpselt tehtud et täpselt painde koht ja karbi alaserv said kokku kui karp hakkasin alt kinni keevitama. Uksepakust oli ka üks jupp päris mäda, lõikasin ka selle välja ja paikasin ära, vähemalt oli jupp olemas, ei pidanud ise painutama hakkama.
Tagatiib sai ka sirge, vaatan veel üle kui krunt ära kuivab ja kui vaja siis saab veel pahteldatud. Karbi pahteldasin ka ära ja nüüd on asi nii kaugel, et kui tiivaga midagi viga enam ei ole, siis läheb selga kivikaitse - lihvin selle randid sirgeks, tuleb ülejäänule vesilihv ja värv selga. Nüüd on ainult mootorit ootama vaja jääda.
Gaasipedaali panin ka uuesti tagasi, mis oli põhja küljest ära kadunud. Enam ei pea vardaga gaasi vajutama.

See nädalavahetus sai puhtalt tegeletud mootori ja selle tööga. Kuna uut mootorit oli vaja, siis reedel võtsin kätte ja küsisin vanaisa käest universaal kerega Opelit ning kütsin Tallinna poole. Mõningate vahepeatustega jõudsime kuskil 23.00 ajal Tallinna, saime mootori peale ja jälle mõningate vahedega, mis hõlmas endas ka kell kolm öösel Audi 80 generaatori rihma vahetamist ning Politseiga kohtumist ("Loodan et see mootor on ikka legaalsel teel saadud"). Koju jõudsin kuskil 6 ajal.
Igatahes, seiklus missugune, nüüd tegudele. Kivikaitsesin ära karbi ja tiivaserva, lasin auto ratastele ja tõukasin välja. Kolm meest oli garaažis kahte mootorit lammutamas, võeti ühelt jupp, teisele külge jne. Lõpuks tuli aga välja, et plokikaan on vaja ka vist "uuel" maha võtta ja teisega asendada, kuna seal pole nivoosüsteemi pumba kinnitust. Samamoodi ei käi mootor ka korralikult ringi. Tuleb ilmselt karter maha võtta, vaadata mis elu seal keerleb ja kolviosa jälle paljaks tõmmata. Me oleks mootorit muidu maas käima proovinud, aga huvitaval kombel ei jõudnud täis laetud aku seda parajal kiirusel edasi liigutada. Eks läheb jälle parajalt pikk aeg vea leidmiseks. Ma seekord loodan tõesti et midagi trastilist ei ole. Lasime natukene ka mootoriõli kolvide peale, juhuks kui nendega midagi lahti on.

Uus mootor:

Lugesin teema huviga läbi,jäi märkamata kas tiivale mis oli punktitud,läks otse pahtel peale või keevitasid ikka nn pidevalt kinni?Tegeledes ise autode keevitamisega,pole ma ühelgi kliendil mitte üht detaili punktidega kinni jätnud,kõik tiivad,karbid jne jne olen korralikult kinni keevitanud.

Pole vajadust nii suureks keevituseks, kui keevituspunkt on ala iga 1,5cm tagant. Kuna keevitamisel tekivad tahest tahtmata termiliste jõudude poolt tekitatud pinged, siis pidev keevitus on sellele tiivale täielik surm ja kui veel karp ka pikalt kinni lasta, siis hakkaks juba asi kere peale mõjuma, uksed ei käi enam nii nagu peaks, vahed lähevad paigast ära jne. Kui originaalis on auto üksipulgi punktitud, siis punktin ka mina. Pidevkeevitus on juba serv/servaga teema kus lainesse tõmbamine nii pika pleki puhul on vägagi tõenäoline.

Sellest mis metall kuuma saades teeb ei pea sa mulle rääkima.1,5 cm vahedega punktides hakkab nii suure tiiva puhul punktide vahelt korrosioon tekkima ja tekivad värvi alla mullid.
Tehasest välja tulles pole autol nüüd küll tiib poole pealt punktitud.
Aga edu,tee nii kuidas tahad,lihtsalt kogemused õpetavad.

Öhuga jahutades punkt haaval keevitad köik ära

ei saa ka mina aru, selline töö ei kesta üle paari meie talve. ja no see sisemise koopa serva keevitamine 1cm teise pleki peale, ja siis mingi keevitustöödest mittemidagi teadvad inimesed ütlevad et wow kui vägev:D Paraku see pole vanatehnika tegemine, meie talved sellisele tööle vastu ei pea kohe teps mitte.

Ei tea kuidas teised, aga mina olen küll nii teinud, et lasen punkti ära jahutan läbimärja kaltsuga ning ei tõmba ta kuskile lainesse.
Ja kui pahtli alla saab korralik krunt, ja seestpoole saab korrosiooni tõrje siis ei hakka ta midagi peale ühte talve roostetama nagu inimesed siin väidavad.

Pole meil veel ükski auto ära ussitanud peale sellist tööd, plekkide vahele sai epokrunt, teisele poole vastu panen ML kereõli. Koopaservad on mõlemad nii tehtud nagu praegu teen, ära kukkunud veel ei ole, ega pole näha ka roostet. Serv-servalist tööd ei taha lihtsalt keegi teha, kuna see on aeganõudev tegevus ja pärast ei jõuta asja kinni maksta. Aarne Märti päris jäljendama ei hakka, vastasel juhul jääks see limusiin lihtsalt minule.

Kolhoosis kuseti ka traktori adra peale, et kiirelt edasi tööd saaks teha, mitte ei lastud rahulikult maha jahtuda. Seda protsessi korrati iga hommik...