Tahan rääkida teile oma kohutavast elust ja palun nõunadeid.
Nimelt mu naine on füüsiliselt ja vaimselt vägivaldne ning ma arvan et ka mitte monogaamne.
Siin võtan lühidalt kokku oma traagilise kooselu asjaolud.
1) Tutvus.
Me tutvusime puiduettevõttes, tema ,- vanemas eas karjääri teinud puudelõhkuja, mina noor ja lootust andev puudelappimise talent kolkakülast. See oli armastust esimesest silmapilgust.
Käisime tihti kohaliku kanafarmi puhkeruumis aset leidnud diskodel, osalesime koos külasimmani seapüüdmise võistlustel,remontisime üheskoos viljapeksu masinat ning sõitsime jalgratastega kruusateel võidu. Just see ühiselt veedetud kvaliteet-aeg ja toredad mälestused panid mind temasse armuma.
2) Rünkpilved peakohal.
Meie alguse aastad olid head ja paljulubavad kus halbu aegu vähe. Ikka kostis meie päikeselisest aknast naeru, rõõmu ja Ü.jörgbergi loomingut. Naabrite arust olime ideaalne paar.Ka oli meile sündinud poeg.
Kõik algas kui mu kaasa puiduettevõttest koondadti ja ta hakkas jooma.
Esimest korda peksis ta mind kui viibisime minu onu päranduse eest soetatud Kihnu tuusikul. Keset laevasõitu Kihnu poole hakkas mul halb ja ma oksendasin kogemata tema uutele liibu-pükstele. Ta on tugev naine kellel jalad nagu tamme sarikad ning rusikad suured ja kõvad kui kaalikad. Sain nii hirmsa keretäie et ülesse ärkasin haiglas. Silmad olid potisinised, ribid sees ja ta oli mulle pähe tõmbanud ka minu enda kummiku väljendamaks milline saabas ma tema arvates olen.Kummik eemaldati hiljem kirurgiliselt.
Sellest ajast alates sai vägivald igapäevaseks ja pereidüll oli kadunud. See mõjus ka meie pojale, kes enam erikoolist nädalalõppudeks koju ei tulnudki.
3) Petmine ja valed
Niigi füüsilisest ja vaimsest vägivallast koormatuna leids ta uusi viise kuidas mulle haiget teha. Jätkus ka alkoholilembus mis süvenes veelgi kui olude sunnil kolis meile elame minu invaliidist vanaisa.
Algas suur joomine kuna ka minu vanaisa oli alkohoolik. Töölt naastes leidisn tihti meie abieluvoodist vanaisa jalaproteesi. Harvad polnud ka korrad kus pesumasinasse unustatud pesu väljapannes leidsin naise rinnahoidja külge kinnitunud kunsthambad. Asja kohta küsides süüdistati mind rumaluses ja kästi ennast põlema panna kuid kahtlused jäid. Tihtipeale sain ka naise käest peksa...Peksuga liitus ka vanaisa kes mind oma jalutus kepiga ribidesse togis samas ajal kui naine mulle kuumavee boileriga pähe virutas.
Selline on minu elu ja ma läheksin minema kui ei kardaks et naine mind maha ei löö. Ta ütles et kui ma peaks lahkuma võtab ta mul munad maha ja teeb neist tuulekellad nii et terve küla neid näha võib. Füüsilise ja vaimse terrori all kannatav mees vajab abi, kas kellelgi on sarnaseid kogemusi või oskab keegi öelda kus ma peaksin alustama?
Allikas:
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?15,11470811geniaalne