Sr.orgia ju. Üks on tark , teine on targem.

peaks hakkama autot vahetama...

Mulle küll ei meeldiks sõna võtta kuskil foorumis, teades, et mingil vennal on juhuslikult püstol põuetaskus. Kurat teab, mis võib juhtuda.

Piiiiiiss ja näeb

ma olin sellisel peol kunagi ammu ammu, kus "host" võttis pumba välja ja lubas ükshaaval ette võtta mingi olematu põhjuse pärast. väga "fun" oli..

ah, mai tea kas läbi käind teil vahepeal aga võrus kunagi ühel tüübil oli mingi tulirelv kaasas läbu peal ja mis te arvate mis edasi sai... muidugi lasti üks inimene maha.

olengi mina satunud majapeole kus ühel tüübil oli relv kaasas, long story short, tema oli see kes vajas õhtu lõpuks meditsiinilist abi.

Trr 2 päeva hammas valutas, täna oli lõug paistes ja kerge troll face Läksin siis erakorralisse, 43e 1ks süst ja lõigati ige lahti +6e antibiootikumid

Holli ringil mõtlesin, et proovin äge olla ja tõmban ühes kurvis veidike oma pooletoobist kässarit..aga ei pannud tähele, et vasta sõitis politsei auto.
Eks muidugi peatas ta mu kinni.. ja jäime kõrvuti hetkeks seisma...lasime aknad alla ja siis küsis roolis olnud politseinik, et millega me siis tegeleme ka.
Ütlesin, et tulin linnaringile, vaatama mis toimub ja kurvis läks jah natuke libedaks.
Selle peale küsiti, et mismoodi libedaks, kas su opel on tagaveoline või ei vasta rehvid nõuetele?
Selle peale ütlesin, et kuni 1dets. on suvekad ju lubatud...siis vaadati mulle pool kurja näoga otsa mille peale pidasin vajalikuks talle öelda, et mul ikka tegelt korralikud talvekad all juba.
Sellepeale öeldi, et selge, aga edasi sõida ikka esiveolisega, mitte tagaveolisega..

Mingi taoline keiss V?

http://statoil.ee/neljapaeva-oosel-on-s ... kordne-oo/

Selline huvitav postitus just ilmus mul facebooki

Päris kobe diskussioon on selle relvakandmise teemal lahti läinud. Alguses oli jutt, et üks mees võtab kohe alumiiniumpulga 34 tollise, kui keegi tema naist peaks näperdama kusagil peol vms muus kohas. See on minu arvates veel haigem inimene, kui see relvaloaga inimene, kes avalikus kohas relva kaasas kannab. Selle jaoks ju see relvaluba hangitaksegi, et olla kaitstud teatud olukordades. Või on sul ison.ts see 15 aastat kõvatamise pärast olnud? Või sul oli politseiauto pilt kunagi avatariks, sel juhul on arusaadav. Aga ma siis räägin tavainimestest. Point oli selles, et mis seal vahet on, kus ma seda relva kaasas kannan, lähen korraks kellegi korteriläbule, olen seal kaine ja siis tuleb mingi tont mulle raudkangiga kallale, selle eest, et ta naist kallistasin või puudutasin. Võtangi ohuolukorras oma muidu peidus olnud tuki välja ja ähvardan, kui ähvardus ei mõju ja oht muutub suuremaks, siis tuleb relva kasutada. selle jaoks see on hangitud. Ja te kõvad mehed, kes te siin kellelegi peol lõuga andsite, et sel relv kaasas oli- siis oli valel mehel relv kaasas. Kui on relvaloaga inimene kes vastavad koolitused-treeningud läbinud jne, siis ma olen täiesti kindel, et 99 protsenti teist kõvatajatest lihtsalt istuks vaikselt ja tilk libiseks säärest allapoole.

Loomulikult, nii kuseks minagi. Relva ees väriseb iga normaalne mees. Ma pole rääkinudki, et keegi ähvardas mind relvaga ja pärast vajas arstiabi.
E: Ja need teie näited ongi kõik ju mingitelt debiilikute koosviibimiselt. Üks laseb teise maha ja host võtab pumba välja jne. Sellistel pidudel viibijad on tavaliselt sellise taustaga, et ei saagi omale ametlikult relva ega relvaluba. Jutt käis siiski koolitatud ja loaga inimesest, keda armukade sugumürsk raudkaikaga ähvardama tuleb.

Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta planeeritult:
*teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikusele
*isik ei pea hädakaitse asemel taanduma või otsima abi mujalt

Relva ei tohi kasutada siis, kui võimalik on taanduda.
Ei tohi kasutada juhul, vastasel ei ole relva.

Tallinna kesklinnas oli aaaaastaid tagasi juhtum, kus vanem meesterahvas tulistas "ohuallikat" jalga. Relvaloast jäi ilma ja istus isegi vist mõned kuud vangis või sai tingimisi.... Igatahes hästi see asi ei lõppenud.
Seega, kui on selge, et kiired jalad aitavad, siis ei ole relva kasutamine õigustatud.( vastane ilma relvata)

Sellepärast tasub tunnistusi andes öelda, et mulle tundus, et nägin relvataolist eset. Ja ongi muretu.
Kuigi relvakandjate põhireegel on üldjuhul see, et kui kasutad, siis nii, et oleksid ainus tunnistaja.

ädakaitse piiri tunnetamine on niivõrd hägune ja keeruline, et vale otsuse tegemisel võib enda kaitsjat oodata hoopis kriminaalkaristus.

Keskkriminaalpolitsei vaneminspektor Marko Matvei selgitab, et ennast kaitstes tuleb reeglina valida kaitsevahend, mis poleks ohtlikum ründaja omast.

Hädakaitse esmane põhimõte on, et rünnatavale tuleb anda õigus ennast efektiivselt kaitsta. See tähendab, et kui inimest rünnatakse paljaste kätega, kuid ründaja on temast tugevam, siis võib rünnatav kasutada enesekaitseks nuga või isegi tulirelva. Selline kaitse vastab ründe iseloomule ja ohtlikkusele, sest palja­käsi rünnatav ründajale vastu ei saaks.

Matvei sõnul ei tohi relva kasutada siis, kui ründaja on selgelt nõrgem ja rünnatav võiks ta lihtsalt eemale tõugata. Kuid iga kord need reeglid ei kehti.

Marko Matvei toob näite hiljuti juhtunu põhjal. Mees otsustas ühel peol naise n-ö ära rääkida ja muutus pealetükkivaks. Intsident lõppes sellega, et naine, tundes ohtu oma tervisele, lõi meest rusikaga näkku, mille tagajärjel murdus mehel hammas. Mees pöördus politsei poole avaldusega, et temale tekitati kallaletungiga kehavigastus (väljalöödud hammas). Naine väidab aga, et löök oli tehtud enesekaitseks ja ta oli hädakaitse seisundis. See juhtum on jõudnud tänaseks kohtusse, kus käib vaidlus selle üle, kas naine käitus vastavalt hädakaitse piiridele või ründas kavatsetult ning otsese tahtlusega meest vigastada.

Siin ongi Matvei sõnul hädakaitse nõrgim lüli – provokatsioonioht. Mees provotseeris oma käitumisega naist, sundides teda esimesena lööma. Kas naine oleks pidanud ootama, kuni teda vägistatakse või muul viisil alandatakse? Samas on mehel varuks tugev argument, et tema poolt pole naiste suhtes mitte mingisugust agressiooni toimunud. Sellised konfliktolukorrad tekitavad küsimuse rünnaku alustajast ja võivad kannatanust teha mõne hetkega kurjategija.

Hädakaitse seisundis peab valima vahendeid enda kaitseks nii, et nende toime arvestaks ründe ohtlikkust. Kui keegi varastab trammis taskust mobiiltelefoni, siis pole tema vastu relva kasutamine põhjendatud. Kuid kui inimene tunneb reaalset ohtu oma elule, ei pea ta ootama jääma, millal kurjategija tema eluküünla kustutab, vaid võib kohe enda kaitseks midagi ette võtta.

Kindlasti on suur osa selliste juhtumite ärahoidmisel ohusituatsiooni hindamisel, kuid reaalne elu näitab, et kui keegi on nõuks võtnud sooritada õigusvastase ründe, siis seda ta ka teeb. Loomulikult on targem vältida pimedatel tänavatel liikumist ja kahtlaste inimestega suhtlemist, kuid ohusituatsioone sellega täielikult ennetada ei õnnestu.

Matvei arvab, et lause “parim kaitse on rünnak” ei ole hädakaitse teemal rääkides kohane.

Kõige otstarbekam enesekaitseks on igasuguse agressiooni vältimine ning vajadusel minemajooksmine ja politsei või möödujate abi kutsumine. Agressiooniga kaasaminek muudab olukorra lahendamise tavaliselt ainult raskemaks.

Kaitse peab vastama ründe ohtlikkusele
§ 28. Hädakaitse

(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

Allikas: karistusseadustik

Targem on ohtlikku olukorda vältida

* Parim tee hädakaitset nõudva olukorra vältimiseks on agressiivselt käituvatest inimestest eemale hoida.
* Rünnaku puhul tasub arvestada, et see võib muutuda veelgi agressiivsemaks, kui rünnatav näitab omapoolset agressiivsust.
* Kui rünne on lõppenud, lõpeb ka hädakaitseseisund. Seega ei tohi ründaja taandudes teda omakorda rünnata.
* Tulirelvast on kasu vaid neil, kes on seda hästi käsitsema õppinud. Relva omanikku võidakse rünnata ka sooviga relv omastada.
* End sageli ohustatuna tundval inimesel tasub hankida pisargaasiballoon või tugevat helisignaali andev taskualarm.
* Parim abivahend hädakaitsel on see, mida ründaja enesekaitsevahendiks pidada ei oska.
* Hädakaitseõiguse tekkimine on välistatud ründe tõttu, mis rikub mõnda sotsiaalset käitumisreeglit (viisakus- või moraalinorm), kuid ei ole vastuolus õigus­korraga.

Allikas: Andres Palm
Äripäev

Märge: Kuid kui inimene tunneb reaalset ohtu oma elule, ei pea ta ootama jääma, millal kurjategija tema eluküünla kustutab, vaid võib kohe enda kaitseks midagi ette võtta.


Pikk postitus, aga peaks teile suht selgeks tegema, mis on mis. Neile, kes lugeda oskavad muidugi.

Ja selle eelneva jutu järgi võiks siis arvata, et politseile võib normaalselt kaikaga turpa anda, ja nad ei tohi mind relvaga ähvardada, sest mul on ju ainult kaigas käes.