ädakaitse piiri tunnetamine on niivõrd hägune ja keeruline, et vale otsuse tegemisel võib enda kaitsjat oodata hoopis kriminaalkaristus.
Keskkriminaalpolitsei vaneminspektor Marko Matvei selgitab, et ennast kaitstes tuleb reeglina valida kaitsevahend, mis poleks ohtlikum ründaja omast.
Hädakaitse esmane põhimõte on, et rünnatavale tuleb anda õigus ennast efektiivselt kaitsta. See tähendab, et kui inimest rünnatakse paljaste kätega, kuid ründaja on temast tugevam, siis võib rünnatav kasutada enesekaitseks nuga või isegi tulirelva. Selline kaitse vastab ründe iseloomule ja ohtlikkusele, sest paljakäsi rünnatav ründajale vastu ei saaks.
Matvei sõnul ei tohi relva kasutada siis, kui ründaja on selgelt nõrgem ja rünnatav võiks ta lihtsalt eemale tõugata. Kuid iga kord need reeglid ei kehti.
Marko Matvei toob näite hiljuti juhtunu põhjal. Mees otsustas ühel peol naise n-ö ära rääkida ja muutus pealetükkivaks. Intsident lõppes sellega, et naine, tundes ohtu oma tervisele, lõi meest rusikaga näkku, mille tagajärjel murdus mehel hammas. Mees pöördus politsei poole avaldusega, et temale tekitati kallaletungiga kehavigastus (väljalöödud hammas). Naine väidab aga, et löök oli tehtud enesekaitseks ja ta oli hädakaitse seisundis. See juhtum on jõudnud tänaseks kohtusse, kus käib vaidlus selle üle, kas naine käitus vastavalt hädakaitse piiridele või ründas kavatsetult ning otsese tahtlusega meest vigastada.
Siin ongi Matvei sõnul hädakaitse nõrgim lüli – provokatsioonioht. Mees provotseeris oma käitumisega naist, sundides teda esimesena lööma. Kas naine oleks pidanud ootama, kuni teda vägistatakse või muul viisil alandatakse? Samas on mehel varuks tugev argument, et tema poolt pole naiste suhtes mitte mingisugust agressiooni toimunud. Sellised konfliktolukorrad tekitavad küsimuse rünnaku alustajast ja võivad kannatanust teha mõne hetkega kurjategija.
Hädakaitse seisundis peab valima vahendeid enda kaitseks nii, et nende toime arvestaks ründe ohtlikkust. Kui keegi varastab trammis taskust mobiiltelefoni, siis pole tema vastu relva kasutamine põhjendatud. Kuid kui inimene tunneb reaalset ohtu oma elule, ei pea ta ootama jääma, millal kurjategija tema eluküünla kustutab, vaid võib kohe enda kaitseks midagi ette võtta.
Kindlasti on suur osa selliste juhtumite ärahoidmisel ohusituatsiooni hindamisel, kuid reaalne elu näitab, et kui keegi on nõuks võtnud sooritada õigusvastase ründe, siis seda ta ka teeb. Loomulikult on targem vältida pimedatel tänavatel liikumist ja kahtlaste inimestega suhtlemist, kuid ohusituatsioone sellega täielikult ennetada ei õnnestu.
Matvei arvab, et lause “parim kaitse on rünnak” ei ole hädakaitse teemal rääkides kohane.
Kõige otstarbekam enesekaitseks on igasuguse agressiooni vältimine ning vajadusel minemajooksmine ja politsei või möödujate abi kutsumine. Agressiooniga kaasaminek muudab olukorra lahendamise tavaliselt ainult raskemaks.
Kaitse peab vastama ründe ohtlikkusele § 28. Hädakaitse
(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. (3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.
Allikas: karistusseadustik
Targem on ohtlikku olukorda vältida
* Parim tee hädakaitset nõudva olukorra vältimiseks on agressiivselt käituvatest inimestest eemale hoida. * Rünnaku puhul tasub arvestada, et see võib muutuda veelgi agressiivsemaks, kui rünnatav näitab omapoolset agressiivsust. * Kui rünne on lõppenud, lõpeb ka hädakaitseseisund. Seega ei tohi ründaja taandudes teda omakorda rünnata. * Tulirelvast on kasu vaid neil, kes on seda hästi käsitsema õppinud. Relva omanikku võidakse rünnata ka sooviga relv omastada. * End sageli ohustatuna tundval inimesel tasub hankida pisargaasiballoon või tugevat helisignaali andev taskualarm. * Parim abivahend hädakaitsel on see, mida ründaja enesekaitsevahendiks pidada ei oska. * Hädakaitseõiguse tekkimine on välistatud ründe tõttu, mis rikub mõnda sotsiaalset käitumisreeglit (viisakus- või moraalinorm), kuid ei ole vastuolus õiguskorraga.
Allikas: Andres Palm Äripäev
Märge: Kuid kui inimene tunneb reaalset ohtu oma elule, ei pea ta ootama jääma, millal kurjategija tema eluküünla kustutab, vaid võib kohe enda kaitseks midagi ette võtta.
Pikk postitus, aga peaks teile suht selgeks tegema, mis on mis. Neile, kes lugeda oskavad muidugi.
Ja selle eelneva jutu järgi võiks siis arvata, et politseile võib normaalselt kaikaga turpa anda, ja nad ei tohi mind relvaga ähvardada, sest mul on ju ainult kaigas käes.
|