Pole just palju kokkupuuteid politseiga, ainuke tõsisem mahatõmbamine oli eelmise aasta märtsis.
Autoks oli siis päevinäinud Volvo 460, mille suht värskelt ostnud. Pool üks öösel väikeselt kokkusaamiselt autotäit sõpru mööda Tartu linna koju vedamas (kõik kained!), tulin Tammelinnast mööda Aardlat Võru tn poole, siis seal mööblipoe ees just auto maha võetud, ei mäleta mis sõiduauto sinivalge oli, aga VW buss seisis veel selle taga. Kruiisisin seal rahulikult, üle Võru ja paremale, Jalakasse. Muidugi ilma suunata, jõudsin vast kuskil bussipeatuseni (150m äkki?), nägin et buss keerab järgi ja laseb disko käima. Jäin seal siis seisma, suretasin mootori välja ja jätsin käigu sisse, kuna kässer kippus külmaga kõvasti peale jääma. Auto polnud veel minu nimel, omanikuga olime kokku leppinud, et pole midagi, kui võimalik siis kirjutan ümber, a kiiret pole. Tagastange oli hiljuti ära kukkunud, kuna tala mädanes läbi. Tagumised tiivakaared olid sõelapõhjad. Ostu-müügilepingul kuupäeva all polnud, politsei silmis enam ei kehtinud seega. Pluss, dokumente ka ähmiga üles ei leidnud, juhiluba oli ainult käepärast.
Noorem politseinik, võttis siis minu kesise müügilepingu ja load, läks bussi, oli seal 10 min, tuli tagasi. Mõtlesin kah juba, et kas kuusakoskist saab auto eest niipalju, et trahv ära maksta...
Jutt oli lühike- esiteks puhuma, kõik korras. Küsis, et miks stanget küljes pole? Vastasin et kuna ülevaatus kahe nädala pärast, siis tahtsin kõik remondi korraga teha, et raha kokku hoida. Mainis siis, et eks ta mõistlik ole jah.. Ütles siis veel, et tehke ikka auto tehniliselt kiiresti korda, et nii ei ole hea sõita ringi, ajage paberid korda ning ärge enam dokke koju unustage ja soovis kena kojujõudmist.
Igati positiivne minu jaoks.
Nüüd üle poole aasta E34ga ringi ajanud, peaks nagu politsei huviorbiidis olema, aga pole nagu maha võetud, korra kiire puhumisreid olnud ainult. Samas autol olid mingiaeg lakitud tagatuled (punased suunad, mitte mingi süsi, mis välja ei paista), nüüd ees parkides valged LEDid ja sõidustiil suhteliselt äkiline ja pole keegi huvi tundnud, kuigi korduvalt patrullidest nina alt möödunud, nii Tartus, Tallinnas, Pärnus kui ka väiksemates kohtades. Ise muidugi politsei nähes päris tüli ei nori ka, aga ükskord valgusfoori alt kuni 5000rpm kiirenduse peale uimerdas patrull minust ülejärgmise autona rahulikult järele, erilist huvi üles näitamata.
Samas üks äärmine vedamine Pärnus sel suvel. Olime kambaga Pärnust Võhmasse sõbra pulma minemas ja nagu ikka, läks asi kiireks. Ise startisin Maist, naine jäi veel koju sättima, võtsin Karjast ühe sõbra peale, kellel läks tiba aega- siis oli kell juba kuri. Täie rauaga sai Vana-Pärnusse ajada, et teine sõber peale korjata. Tagasiteel kesklinna taipas naine helistada, et kaugel ma olen. Silla peal 40 piirang, üle sai ajada ca 55ga, telefon näpus ja otseloomulikult kesklinna pool silda paremat kätt politsei. Lausa kaks sinivalget škodat. Telefon lendas kus seda ja teist, pidurit ei näinud enam mõtet tallama hakata, lasin külma kõhuga mööda. Ei tea, mis see päev oli, aga järgi ei tuldud. Lõpuks rahvas autosse korjatud sai tripp Võhma poole alata. Kuna maru kiire juba oli, siis 130-140ga minekit, kuna keskpäev ja teed suht tühjad. Kuskil enne Vändrat tulid juhuslikult kaks autot vastu, mõlemad vilgutasid-automaatselt jalg pidurile. Täpselt momendiks, kui kiirus alla 100 kukkunud nägime sinist vormi tee ääres kõrgepingeliini all maasikaid näost sisse ajamas

Samas saja meetri pärast metsa all teine mõõtis ka, niiet asja ette ikkagi. Teine vedamine päeva jooksul. Samas kolmas vedamine oli mingi 70 ala enne Türit Võhma poole keerate paar kilti sealt asulast läbi sõites. Suht ainuke koht, kus otsustasin kiirust piirata märgi järgi ja just seal oli eravärvides teeääres. Igati kordaläinud päev.
Peab mainima, et kiirust nii hullult pärast seda ületanud ei ole ka, kuni +15 saab üldjuhul otsa keevitada, aga praegu mingit möödapääsmatut trahvivajadust rahuldada pole, niiet kontakti politseiga ei otsi ka eriti...