M ei esitanud siin argumente kellegi veenmiseks. Inimesed on erinevad. Mulle meeldis- oleks seal sektoris palka teeniks praegugi

Loomulikult on - aga on ka loogiline lähenemine asjale - paratamatult on võrdeline seos hariduse/palga ning ajateenistusse minemise soovidel.

Hiljuti oli sellel teemal ka artikkel mis kajastas kõrgharidusega kohustuslikku ajateenistust läbivate- ja keskkooliealiste soovi ajateenistusse vabatahtlikult astuda. Kui ma õigesti mäletan, siis ca pooled keskkooliealised ei olnud selle vastu, ja 15% kõrgharidusega inimesi oli sellega nõus.

Kogu point ongi selles, et suure hulga inimeste jaoks on see 8-11 kuud elust (mis arvestades keskmist meeste eluiga ei olegi nii väike osa..) riigi poolt peale sunnitud ajaraiskamine millega kaasneb hulk teisi komplikatsioone.

ofc- laenud, pere, haridus(e) omandamine. Kui see kõik on pooleli, siis ongi raske.
Loogiline, et keska omad ja nooremad lähevad parema meelega kui vanemad- neil on neid takistavamaid tegureid vähem. Mida vanus ülespoole, seda enam neid tekib.
Aga see ei tule ju välguna selgest taevast. Riigi ees on kohustus ja nutikamad mõtlevad sellele ja käivadki varem ära. Kes valib teise tee peab ka arvestama muude teguritega.

kv on ühe mõttega- anda väljaõpe keskmisest ekstreemsemaks olukorraks. (ei hakka siin lahkama väljaõppe kvaliteeti) Aga kui see olukord aset leiab (taaskkord ei hakka lahkama kas ja kuidas ee võimalik on jne, see on mõtetu vaidlus) on Sul neid oskusi kusagilt maalt vaja, et kaitsta esimesi väärtusi. oma pere ja oma elu (haridust mida oled omandanud jne)

Pole see kv ainult raha ja aja raiskamine. Sa saad sealt küll õppe väga kitsa eluvaldkonna kohta, mis loodame väga, kunagi aset ei leia. Aga kui Sul seda väljaõpet pole, siis kahe nädalaga seda selgeks ka ei tee.

Nutikas inimene (püüab) leida viisi sellest kõrvale hoida sest tema jaoks on see raiskamine arvestades seda vähest aega mis meile üldse antud on.

Kui võtta nii, et keskkooliealise eelistused ja arvamused on "nutikad" ja statistika sellest on mõjutatud.. siis sealt võiks järeldada, et kõrgemalt haritud inimesed muutuvad lollimaks. Vajalikkuse on ammuilma ära tõendanud praktiliselt (mitte vaid teoreetiliselt) arenenud riigid oma otsuste ja nende taga peituvate ajenditega.

Ma küll antud juhul mõtlen pigem oma mätta otsast, aga kindlasti pole ma ainuke samas situatsioonis - kui ülalpeetavaid on olnud juba ennem täisealiseks saamise hetke. Seadus seab väga konkreetsed piirid mõistele "ülalpeetav" (ma ei leia, et minu poolt ülalpeetav inimene meie riigi toimetulekupiiriks sätestatud summast toime tuleb). Seda enam ei ole ma nõus ühegi põhjendusega miks minu lähedane peaks toime tulema selle asemel, et elada, kuna riik tahab, et ma tema heaks midagi teeks, aga samas, ei ole hoolitsenud selle eest, et minust sõltuvad inimesed selle tõttu ei kannataks.

Keskkooliealisemad ei ole nutikamad. Ma pole seda väitnud. Neil on lihtsalt vähem kohustusi.
Nutikamad on need, kes näevad ette, et sinna tuleb nagunii minna ja et paari aasta pärast on see palju raskem ning lähevad kohe.

Ma ei viitsi siin vägikaigast vedada- iga üks veab ikka oma atra.
praegusel riigil ei ole enivei niipalju raha, et effektiivset palgaarmeed üleval pidada. Kaitseväe seisukohalt on parem 40 000 kes teavad natuke, kui 1000 kes vaid sellest elatuvad. Minupoolt end of ot

Ja tekib kohe küsimus, et mis kasu sellest 40 000-st on suurima hirmu Venemaa ees kui vastu pannakse 1.2M aktiivset väelast ja lisaks 750 000 reservväelast .

Seda enam, et kasu on ikkagi nendest, kes on asjast huvitatud! Kui inimene kübemetki huvi ei oma isegi kriisiolukorras oma elu niisama etturina anda, siis sealt tõmbame veel rihma koomale, ja järgi jääb seltskond kes lihtsalt ei taju reaalsust, ja läheb põhimõtte pärast surma. Kui me nüüd konkreetsest "jõust" räägime, ja kui "jõust" rääkida siis see on määrav faktor vaid praktilises rakenduses sellise dissonantsi puhul.

Mis kasu on sellest, et sul on ülikooliharidus aga pole aimugi kuidas relvast pauk kätte saada. Rääkimata mingist aimdusest, kuidas seda teha koos kaasvõitlejaga ilma et kumbki oma ära ei tapaks

ei midagi isiklikku. mõistan isegi, et see kv leiba lauale ei too ja sinu pereliikmet eest ei hoolitse. Pigem vaid pärsib rahulikku elu

Vot see on reaalne ja arvestatav põhjus!

Ära mõista mind valesti, ma ei ütle, et kaotage sõjavägi ja siis on kõik perfecto. Antud juhul ju ideaalne näide - Sul on teatud huvi selle vastu, aga suur hulk on inimesi, kellel ka see puudub, huvi on kasvõi Maxima miski tiimi juhatajana oma elu ära elada, tema jaoks annab see ikkagi korraliku tagasilöögi. Minu arvamus on see, et kui inimesel ei ole ainsatki huvi selle vastu, siis esiteks ei saa sealt mingit "head nahka", ja teiseks tõmmatakse sunniviisiliselt sellele samale inimesele vesi ka peale. See, keda ämbritäis vett rohkem kõigutab on eraldi teema.

Piisavalt teadmisi, et enda pere kaitsta, ja volitatult Eesti Riigi poolt relva kasutada on minul näiteks olemas. Seda eeldusel, et kannatab nimetada "teadmisteks" enesekaitseks omandatud relvaloaga kaasnevaid koolitusi/vajalikke teadmisi (jällegi igaühe jaoks subjektiivselt hinnatav).

Tõepoolest, kui sõjaks läheks, siis brigaadis oleks minust vähe kasu, tõesti ei tea erinevaid taktikaid jms. Jätkuks sellele, ma ei huvitu kuigi palju sümboolselt surema (olgem realistid, ole sa kui hea tahes, siis numbrite dissonants paneb teatud piiri ületades asjad paika). Oma lähedasi kaitsen nii palju kui võimalik, aga mingisuguse poliitskandaali pärast puhkenud sõtta ma küll ei roni (nt kurikuulus pronkssõduri teisaldamine).

ja olemegi sealmaal, et kes ei lähe, ei lähe nagunii.

kes läheb, käib ära ja pole ka hullu.

kõigi elu läheb vaikselt edasi ja asi ants

Nõus - kui lihtsalt ei viitsi ja emme rahakoti otsa nisa oled paigaldanud, et virus (või nüüd vist solarises) tšillida, ei näe põhjust hädaldada. Kasutegur suurem kui virutšillist.

Pere ülalpidamine on üks asi, see on pigem erandjuht, aga kui sul on näiteks tagasihoidlik kahetoaline korter Lasnamäel, kus isegi kui keegi sees ei ela, on talveperioodil kulud 120€-200€+ kuu kohta, siis vangistamine 60€ eest kuus on ju konkreetne sigadus. Tutvusringkonnast (antud juhul tegelikult pereliige), oskan kõige ekstreemsema näitena tuua inimest, kes ladus oma elu ilusti kokku, liisingud ja muud naljad nagu ikka auto ja korteri jaoks (palk lubas seda). Tehti "ajateenistusse ajutiselt mittekõlbulik" otsus 12 kuuks, ehk siis iga aasta kuni 26. a täitumiseni - tolleks hetkeks oli vastav dokument mis kõik haigused ja otsused sätestab muutunud, ja sai ühe korraliku ajateenija juurde. Teenis ära (kuna vastasel juhul ähvardati vanglakaristusega), ja peale ajateenistust suundus peaaegu koheselt teise riiki elama, kuna siin olid võlad tolleks hetkeks kaelas, tööd enam ei olnud, ja elu rikutud (see jutt, et tööandja peab töökoha säilitama jms pläma võite endale jätta, teoorias on praktika, sünonüüm teooriale, aga praktikas mitte).

Hakkab jälle see jura pihta KV-s saad aru mis kasu sellest on.
Ajuvaba vaielda kas seda KV vaja on või mitte. Seaduses on ta sees, nagu kiiruspiirangud, omasoolistega abiellumiste keelud jms. Mingeid tegelasi on ikka kes hiilivad neist mööda ja teevad ikka nagu nii tahavad. Aga enamus peab siiski minema ja arvestagem selle enamusega siis

Hea üldistus. Tõenäoliselt, on sama mõtet arvesse võttes jäetud ka kohustuslik ajateenistus. See, et karjäär, ülalpeetavad kes ei kvalifitseeru ülalpeetavateks (kuna ära ei sure, arvestades pensionit ja toimetuleku piirmäära), mõnel inimesel haridustee, kõigele korralik vesi peale tõmmatakse, ei ole argument - elab ju pärast edasi ikka, pohui, et inseneriks õppiv kutt on sunnitud pärast 12h tööpäevi tegema rehvivahetuspunktis näiteks.


Suuri silmi tehti vaid selle peale, et eriarstid olid arvamusel, et antud seljavigastust ei saa operatsiooniga ravida, kaitsevägi seevastu, et proovida võiks ikkagi. Lõpuks kui antud diagnoos vastavas dokumendis sai teatud tingimuste puhul "kõlbulik" staatuse, mindi teenima - korra kuus tuli laatsaretis "taastuda" 5-12 päeva. Seda selle tõttu, et voodist ei saanud isegi põrandate pesemiseks (püha graal) tõusta.

ahhh, ära pläma...