Alati kui kuulen mingit hala et „Venemaa võtab Eesti poole päevaga ära“, siis tahaks rääkijalt küsida, kelle heaks sa töötad? Kelle huvides on eestlastes käegalöömise-meeleolu tekitamine? Millistel kogemustel või teadmistel selline arvamus põhineb?
Esitan sellise väikese kolmanda klassi tasemel mõttekäigu, mis peaks andma mõningase indikatsiooni:
1.Sõjad ei alga (reeglina) üleöö, seega on meil aega end valmis panna, mistõttu ei tule rünnak meile üllatusena. Vaadake kasvõi Gruusiat, kas seal algas konflikt üleöö?
2.Vastane ei pane meie vastu kogu oma jõudu, sest Eesti lahingruumi väiksus ja sada muud faktorit mängivad siin rolli.
3.Oletame et vastase peajõud sisenevad Narvast – mitme tunniga sõidab sealt soomukiga Tallinnasse? Võtame aluseks selle, et:
Soomukid on pikas kolonnis sõites väga aeglased ja haavatavad,
Soomukeid tuleb tankida ja hooldada,
Isikkoosseis tahab vahel puhata,
Kaitseliit korraldab kogu üritusele varitsusi,
Meie jalaväebrigaad ei vaata ka käed rüpes pealt...
4.Kas Afganistaanis või Tšetšeenias vallutati ka kõik poole päevaga ära? Well, tuletame meelde et afgaanid ja tšetšeenid olid meie meestest palju kehvemini välja õpetatud ja varustatud...
Muide, mis paneb teid arvama et sõjaseisukorras on piirid avatud, et te saaks „laudauksega“ Rootsi poole purjetada?
