Vb nüüd on ta töesti karmimaks hakanud. Endal oli temaga vähe kokkupuudet aga teiste kompaniide võllide kõrval oli ta ikka suht pehmo.

Mul on palve kõigile, kes on kaitseväes juba käinud - kust saada digitaalne käekell, mis sobiks väkke? Mul vend on seal 2. juulist, kuid on nüüd hädas - käekell on eluksvajalik, kuid varem ei taibanud mõelda sellele. Nüüd ütles, et digitaalne tundub olevat kõige mõistlikum. Ei näe mõtet ega vajadust maksta selle eest üle 15€, et Ta saaks metsas 11 kuud mütata ja siis nurka selle visata, seega üleskutse - kust leida odavat digitaalset käekella Tallinnast? Või kas keegi tahab enda kasutatud, ent korraliku käekella ära müüa?

plussüks. ilma väga hakkama ikka ei saa.

omaltpoolt soovitaks kindlasti kummirihma. digitaalne või mitte pole väga oluline (endal oli seieritega ice watch) küll aga taustavalgus või vägahästi valgust salvestav. kummirihm sp, et nahkrihma higistad täis või saab märjaks ja pärast püüa seda lebra sealt kätte saada.

Mul oli siuke, kõik vajalik olemas, vastupidav ka, vend käis sellega ajateenistuses ja ma ka, 2x11 kuud pidas kenasti vastu, praegugi terve, hind ca 25-30 euri.

Minul oli kell koguaeg kapis küll olemas aga terve ajateenistuse jooksul ei kandnud seda kordagi. Ei ole ka ilma hullu midagi. Peale SBK-d oli telefon kella asemel.

Sama Casio nüüd pakina teel Võrru, vennale.
Suur aitäh!

Ei ole see käekell midagi nii eluvajalik. Mina sain ilma kellata nii 11 kuud hakkama ja kordagi kella taga ei nutnud.

Postitan ka siis ärs. Sain jalaväkke, veel pole äga karmiks asi läinud aga ilmselt varsti läheb.

Veel pole läinud? The f, eriti leboks läind asi. Aga nojah, mu väeosas läks peale teatud juhtumeid ja rikaste vanemate uhkeid p*sakotte asi lebomaks. Õiguskantsler vist astus ka läbi.

tablet power

eriti julgelt näpitakse telefone uneajal

Kuna siis veel?

Mul 2 sõpra läksid Kuperjanovi aega teenima. Iga kord kui mina Facebooki satun, on ka nemad sees. Lust ja lillepidu ilmselt.

Ei tea, eelmine aasta läks ka tuttav kuperjanovi... esimesed päevad ainult telefonis passiski ja chattis ja jutustas jagas seal muljeid kus järjekorras istub ja mida teeb..

Ise juhtusin täpselt sel ajal väkke kui öeldi et telefone ei tohi enam ära korjata.. aga " meid ei koti ja kui näeme teid neid kasutamas siis alles saate " see oli siis SBK ajal, ära ei võetud aga kasutada ei lubatud.. hea käitumise korral nö. peale paari päeva peale sinna jõudmist lubati kodustele helistada ja öelda et oleme elus
aga Pioneeris oli omaette kaader ka .. õigemini kapten, kes meiega omast vabast ajast tegeles, meist pidid saama esimesed drillseerud ja kui õigesti mäletan siis olime viimased SBK jobud olema keda ta koolitama pidi... Esmapilgul tundus vastik jobukakk ja piinaja kuid tagantjärgi mõeldes ei lasknud meil lihtsalt memmekad olla.. tagantjärgi tarkus..

Siiinkohal mainin et kahjuks ise lõpuni ei teeninud - SBK ajal läks menisk mida nad alguses ei uskunud ja ravida ei tahtnud ( lõpmatud " vabastused jooksust " jne aga laatsa ei lasknud ennast panna - tunnid asjad tegin kõik kaasa ) kuid ajasin jonni ja sain lõpuks Tallinnasse arsti juurde - hea nali oli see et sinna sai korra nädalas neljapäeviti kui buss juba rahvast täis polnud... arst mind ei uskunud, pinnisin sealt siis MRI välja mis näitas siiski meniski rebendit (selleks ajaks kui ma MRI´sse sain olin juba enne üks neljapäev arsti veennud et ta mind sinna saadaks, järgmine nädal sain siis sinna torusse.. ja nädal peale seda alles uuesti arsti juurde kes pabereid vaatas ja õlgu kehitas .. seejärel tehti silmad suureks ja järgnes " aga meil on siin niipalju neid SBK ajal kes üritavad minema schlangitada "... no s*tt lugu
sellele eelnes muidugi umbes 2 kuud väekaaslaste kõveraid pilke kes samuti arvasid et schlangitan niisama kuid nö. diagnoosi kättesaades läks ka nende suhtumine paremaks.

Täpselt SBK lõpuks umbes 2,5 kuud siis väkke astumisest pandi mind Rapla lähedale Selisse kus sain mingisugust ravi umbes 3 nädalat kuna nad ei tahtnud mind minema lasta ilma ravi andmata - kartes mignit kohtu keissi ja jäi sõdurivanne andmata...
esimesele puhkusele mis pidi 10 päeva kestma jäi mul ära.. sain umbes 3ks päevaks kuna enamuse aja istusin selis ...

Linnas käigud olid kord nädalas siis see minu vabastamine venis... pandi peale SBK´d autojuhtide kursusele kaasa hängima et mul midagi teha oleks (sest komisjoni sai ju ainult korra nädalas, ning see pikk sõnaotseselt paberite vedamine ).. enne väljaminekut sain kõikide asjadega sõita, kõige meeldejäävam on ikkagi MAN.

Sisse läksin 3 jaanuar, esimese vabastuse sain vist paari päeva präast kui peale hommikust jooksu põlv peeti läks, nädal hiljem kui vabastus lõppes läks põlv totaalselt perse ning kammajaa nendega sõdimine algas.. Väravast välja astusin 17 aprill..

Siinkohal mainin et kõik tegin kaasa v.a. rännakud.. kõik -26 kraadiga neljapäevased laagrid asjad olin poistega metsas kaasas. Tol hetkel kui SBK läbi oli, sai linnalubadele ja hõljusin autojuhina hoovis ringi tekkis väike mõte et " no nahui ma ennast nüüd ära sebisin oleks saanud ju load " sest autojuhina oli elu tegelikult lill seal... jäi ju paar kati riigi kulul saamata...

Pikk jutt sai loodan et väga segane polnud

Martin

Edit: pika jutu mõte on see et SBK peabki karm olema.. peale seda kui tulevad linnaload läheb asi palju chillimaks ning iga pühapäev elad järgmise reedeni teades et saad suure tõenäosusega koju. palju lihtsam kui hakata lugema 10st nädalast madalamale

Edit2: mis seis praegu on ? Kas SBK ajal hoitakse ikka sees või lastakse juba ka neid välja? Sest kui mina välja sain siis juba sama suvi lasti SBK omad välja sest " riigil pole raha neid toita " ??

Ja iga kord kui kirjutan, et kuidas sealne olukord on vms. Alati saan vastuse. Kõige kauem pidin ootama ligi 4 minutit kui ta kirjutama lõpuks hakkas, muidu suht kohe kirjutab vastu... Mis vene sõjaväes siis toimuma pidi.

huvitaks ennastki kuidas reaalselt SBK ajal linnalubade ja külastuspäevadega on? Külastuspäeva lubati alles esimese kuu löpus ja linnaluba 11 nädala pärast. Peabki need 2.5 kuud vahtima lihtsalt nv-l kasarmus ja omakesigi näha es saa? Kuperjanovi Tagala kompaniis olen...