Kas Saksamaal elamine tähendab seda, et kõik siis käivad 100-200 km kaugusel tööl? Mingi seadus keelab lähemal tööl käia? Loomulikult saadakse kõige parema kasumiga kätte suure läbisõiduga hea välimusega autod, samas elu seal suurlinnades on ikka midagi muud kui Tallinnas näiteks. Kui elanikule on ettenähtud üks parkimiskoht, siis teise auto ostmisel tuleb võimalikult kiiresti vana realisseerida. Autot siiski vahetatakse enamasti vanuse, mitte läbisõidu pärast. Tarbimisühiskond siiski!
Mina ostsin endale auto, mille ajalugu ulatus Saksamaal 150tuh peale ehk. Arvutasin siis nende aastate järgi, et reaalne läbisõit peaks jääma 500-600tuh piirdesse. Kuid ei, reaalne kontrollitud läbisõit 300-tuh.

See läbisõidu jutu teooria Saksamaal viskab ikka jah päris tihti välja. Mul elab ka mitu tuttavat Saksamaal ja ei uha keegi iga päev mitusada km. Üks tuttavatest käis tööl umbes 100km kaugusel, aga ei ta ei sõitnud sinna iga päev, vaid üüris sinna korteri ja sõitis tööle esmaspäeva hommikul ja sõitis päris koju reede õhtul. Nii oli majanduslikult mõtekam, mis siis et naine kodus ootamas.
Loomulikult on seal tõesti ka neid, kes igapäev uhavad, aga ilmselgelt ei ole see suurem osa elanikkonnast, majanduslikult tasub ka asja ikka vaadata, mitte ainult oletada. Kui võtta, et peaks käima iga päev näiteks 150km kaugusel tööl. OK Autobahn hakkab kodu juurest ja viib ilusti tööle välja, seega noh tunniga või alla selle oleks ilusti tööl. Nüüd aga tuleb sisse kohe esimene aga, mida ilmselt 99% Eestlasi ei oska arvestada. Kiirusel 150 km/h ei võta auto mitte samapalju kui sama auto rahulikult 90ga tõristades nagu meil. Näiteks Passat mille just sõbrale tõime võttis 140ga tulles kuskil 8 kanti äkki, ilmselt 90ga sõites saab 5 kanti hakkama. Seega kui võtame, et 150-160 peaks koguaeg rauas olema (mida kiiremini sõita, seda rohkem jääb mõkutisi jalgu ja peab pidurdama ja kiirendama jälle) võiks kulu olla isegi 10/100-le. Seega kui võtta tänane hind siis kuluks igapäev tööle ja koju sõiduks juba tubli 30+ eurot, panna see nüüd kuu arvestusse, siis mingi lähes 700 eurot sõidaks juba ainult tööl käimisele maha. Iga ratsionaalselt arvestav inimene saab aru, et see ei paista väga mõistlik. See arvestus on tehtud tänase hinnaga, veel nii pool aastakest tagasi oli ju hind oma 30 senti kallim, seega isegi oma 850 võiks võtta. See arvutus on ökodiisli baasil, bensukaga võib ilmselt rahulikult summa 2ga korrutada sellise kiirusega tulistades, arvestamata et bens on seal oma 30 senti kallim kui diisel. Loomulikult võib ju 90ga rahulikult rekka tuules ka tiksuda, aga üle 3h päevas ainult töölesõidule kulutada, no ma ei tea.

Ärge ka seda unustage, et diiselautot ei osteta selleks, et aastas 10-15 tuhat sõita.

Miks? Mina sõidan aastas 15000 ja viimased 5-6a on olnud igapäevasõiduk diisel, viimane aasta küll CNG gaasikas, aga läbisõit pole muutunud. OK see kord vist saan 20 000 täis, aasta alguses oli üks mitteplaneeritud sõitmine pea iga nädalavahetus.
Kunagi arvutasin välja, et samavõimsa bensukaga oleks võit diisli kasuks 6-700 eurot aastas, see ka raha ju.

Need diislid, mis odavalt Saksast kätte saadakse, on tihti ka näiteks mingid firma autod olnud ja nende läbisõit ongi reaalselt sinna 500k km + kanti.
Samas on mul endal Saksas üks tuttav, kes uhab igapäevaselt 170km tööle ja õhtul tagasi. Tal midugi ka keskmisest suurem palk ja saab seda endale lubada. Ja nii 5 päeva nädalas.

Iga päev vähemalt 3h kulutada tööle ja koju sõidule? Tundub päris mõistlik plaan

Ju siis tundub tema jaoks mõistlikum, kui korteri üürimine teises linnas.

Sest see ei tasu ära. Uue auto ostjal on diisel uuena kallim kui bensukas ja tihti on diisli hooldused ka kulukamad. Vanal autol võib minna diisli remont ja hooldus kallimaks kui bensukal. Auto omamine ei koosne ainult küttekulust, diislitel on probleemseid ja kulukaid kohti rohkem kui bensukatel.

Diisel on ka müües kallim, nii et suht loll argument. Aga jah ei tea, kahemassilised hoorattad on juba mõlematel jne.

Kunagi kuskil foorumis üritasin ka teada saada, et miks sakslane ikka tahab nii väga uhada mitmesaja kilomeetri kaugusele tööle ja koju igapäev, aga vastust kui sellist ei saanudki. Põhi argument oli, et neil on lihtsalt nii head kiirteed, pohh kus tööl käid ja diisel autot ei ostetagi kahekümne km kaugusel tööle käimiseks. Ju siis nii on

Bensukaga kohe kindlasti ei ole see 2x. Diislitel see ökonoomne vahemik lihtsalt lõppeb ära mingilt maalt ja siis sama kulu nagu bensukal... enda autoga saksas 170 pysikaga+ siis need kiirendused ja pidurdused oli 12 sajale...

Uuemate disladega on täielik loterii ja hoiad igal hommikul hinge kinni, et mootor ühtlaselt käiks, minek ok, suitsu tagant ei lendaks jne. Osadel mootoritel ka tore ketiklõbin. Iga liigutus pm 1000eurot. Kui Sul ei joppa nagu endisel töökaaslasel kes sai 5000eurot 3 kuuga sisse laduda(mitte ükski jubin ei hoiata ette pekki minemisest) siis palju õnne. Diisli kasuks räägib muidugi vääne.

Küsimus seuke, ostsin mõnipääv tagasi pealinnast auto, ega sitt midagi väga maksnudki, kuid asi põhimõttes.

Saime pealinnas kokku, vaatasin auto üle, enamvähem sobis, igatahes tegime kaupa. Sõitsin 130km koju, järgmine hommik mõtlesin et ajan auto tõstukipeale ja parandan löriseva sumbutaja ning uurin kuskohast õli välja ajab.

Sumbutaja, sitt sellega, õli ajas välja õlifiltri vahelt, keerasin kinni ning avastasin et peale seda toimingut lõi surve radikasse, ilmselget arvasin kohe , et kas tihend või kaan ise ära, sest tagant ajab valget ka.
Helistasin kohe omanikule, rääkisin loo ära.
Ega ta sellest midagi ei arvanudgi, aga arvas et ma võiks seda 2 nädalat müüa, ning siis ostab tagasi kui keegi ei taha.

Kuidas käituda? Ostumüügi lepingupeal olemas, koht, kellaeg ning kuupäev. Umbes 4 inimest teavad veel rääkida, mida see vend mulle autojuures rääkis ja mida mitte.
Et kuidas pean talitama? Sõidan auto sinna majaette tagasi ja nõuan raha, või pean kusagile pöörduma ja mingite avalduste asjadega jaurama?

oma viga kõik, sa ei saa mitte kedagi süüdistada ku iseennast.

Eks see olegi oma viga aga ega seda poleks osanud ette ka näha. Pane see õnnetus siis müüki ja looda, et ta sult selle tagasi ostab. Muidugi hea mees kes lubabki.