Mul on tunne, et tänapäeva noorte jaoks tähendab auto sootuks midagi muud kui minu põlvkonna jaoks. Samuti tundub, et autohobi on noorte seisukohalt üsna nõrkadel jalgadel. Näib isegi, et autodesse suhtutakse ükskõikselt... kuidagi praktiliselt. Emotsioonitult.
Kuidas sulle tundub?

Mul jumala pohhui.

Sina oledki ehe näide tänapäeva "autokultuurist"

Auto on suvaline tarbeese minumeelest.
Selle eesmärk on saada uksest ukseni liikuda ja olla varjus nii külma tuule kui vihma eest.
Suvel palavusega peab seal olema kliima, et oleks hea mõnus jahe autos istuda, kui seda niiöelda tarbida.

Midagi muud auto nagu ei ole, kui ta on vähe kiirem siis teinekord on tore sellega ennast välja ka elada, aga sellepärast ei pea iga jumala nädalavahetus ju autoall kummuli olema, et seda remontida või siis kapotti rooste ajama..

See on kõigest minu 2 piiska tõrva sinna meepotti.

no eks facebook ja hello kitty on oma missiooni saavutamas jah

Aga ometigi kirjutad autofoorumis...

Selle jaoks, et sul oleks "autohobi" on sul vaja garaazi kus seda harrastada. Mina isiklikult elan Pärnus mere äärses 5 kordsete kortermajade piirkonnas kus leidub garaaze, aga umbes iga 30-40 auto kohta üks. Ja suht nõme on esiteks majaees midagi nokitseda kui sinu poole vaatab mingi 200 akent ja vanamoorid ja vanamehed kellel pole muud teha, kui sind vahtida. Lisaks garaazi bokside kohapealt tihtipeale hoiavad vanahärrad seal oma kullakesi, seisavad tühjadega(kasutult) või on imuul põhjusel kättesaamatud nende jaoks isegi kellel oleks tahtmist "autohobi "harrastada, ning oleks ka raha see osta omale.

Loe linnastumine, kui muud pikka juttu ei viitsi lugeda!


Defineeri ka täpselt "autohobi" ja mis suhtes ollakse ükskõiksed. Terve see Eesti on imo täis noori hakkajaid kõiketeadjaid kes kritiseerivad ja laidavad maha teisi, sõidavad 7-stega ja A8tega, aga ise tegelikult elavad emme-issi juures ja käivad Soomes tööl. Lapsi, naist , oma elukohta pole siis jääbki sellistel raha ainult auto ja joomise jaoks.
Normaalse korteri üürimine on juba 200-450€ sõltuvalt linnast. Lisa sinna 100€ kommunaalid + 50€ muud kulud ja süüa/elada tahaks ka mingi 300€ ikka. Minimaalselt 650-900€ aka Eesti keskmine palk sõltuvalt linnast. Mingi autohobist on nii raske rääkida imo.

See on jah suht humoorikas, kui emme-issi annavad pojale raha ja siis lapsuke las möllab. Põnev on lugeda siis kui inimene siiski oma teenitud raha eest näeb vaeva ja leiab võimalusi. Just need väheste rahadega kuid tõsise hoolega tehtud aparaadid vast ongi silmale lust vaadata. Aga nagu juba öeldud, tänapäeva elu on läinud noortele juba absurdselt kallis, kes inimese moodi peab ise end majandama siis sellel väga niisama seda raha loopida ei ole. Esmalt ikka eluase, kellel pere siis see, ning eks see auto jääb sel redelil suht viimaseks (loe: hobi vms.)

Hämmastav kui depressiivne võib olla magalarajoonides elava inimese elu. Elada igapäevaselt murega millest keegi arusaada ei taha. Paraku peame pettuma, sest isegi pealkirjastades teemat, võin ma öelda, et väga suurel enamusel on järgmine teema hiirekliki kaugusel.

Selles probleemis, mida alguses kirjeldad, pole midagi uut. Kogu aeg kortermajades elatud. Autohobi ei defineeriks ma üldse käelise tegevuse ja autode omamise läbi, vaid huvi läbi. Ja mulle tundub, et probleem ei ole paljude jaoks eelkõige rahas, vaid just huvis.
Toon näite ka: nolgina sai pidevalt ilastatud suurte teede ääres ja jälitatud vägevaid autosid (mis nüüd on üsna mõttetud pannid). Muidugi ka autoajakirjade lugemine jms. Ma ei tea ühtegi tänapäeva noort, kes käituks samamoodi. Huvi autode vastu on väga leige.
Mis minu jaoks on kõige üllatavam - sõidad vägeva USAkaga ja tee ääres on noored mehepojad. Ja ei pöörata isegi pilku...
Olen viimasel ajal lastevanematelt laste vastava huvi kohta küsinud. Selgub, et kui miskit huvi on, siis ainult sõitmise vastu vms.
Mis siis asemele on tulnud, aru ma ei saa.

Kõik noored pole kadunud siiski.

Ise 21. Ema, isa pole kahjuks enam, maja on 100m2 koos 100m2 kuuriga ja 25m2 garagega.
Käin tööl autojuhina ja kuu sissetulek jääb sinna 400-800 Euro vahele (Tunnitöö lõbud ). Arved asjad maksta igakuu, aga vaatamata sellele leian raha ja aega et tegeleda asjaga. Hoovis seisab juba 4 autot mis järjekorras ootavad tegutsemist.

Kuur ja garage olid veel aasta tagasi nutuses seisus. Tänaseks on garage juba tööriistasid täis ja sai ka paar nädalat tagasi esimest korda elus sinna ka vool veetud. Kuurialusega sama teema. Alustasin 0'st. Teadmisi pole ollagi, tööriistadest rääkimata. Nüüd vaikselt õpin/arenen ja ka tegutsen. See aasta on plaan teha garage nii palju valmis, et saab seal autosi ehitama/remontima hakkata. Vaja veel betoon põrand valada, keevitus muretseda ja ka kompressor koos kõige vajalikuga. Huvi pole siiamaani kadunud, mis sest et probleeme ja hädasi on palju. Rahaga tõesti laiata pole aga mul pohh, elan kasvõi nädal aega näljas, peaasi et saaks garagesse mõne tööriista juurde või teadmiste pagasit täiendada.

Eks jah noori on vähemaks jäänud kuid siiski kadunud nad pole. Enamus noori tõesti autod ei huvita kuna lihtsalt pole elus näinud kuidas keegi autot putitab või ehitab. Siiski need noored kes juba varakult autodega kokku puutuvad, need ka enamasti selle alapeale tegutsema ka jäävad. Seega teie teha on, et oma lapsi kasvatate nii, et neist saaksid tulevikus noored autohuvilised!

Kahjuks jah kasvab peale pehmodest hipsterite ühiskond, kes sünnivad rattasadul persses, käed ümber puu ning ükski elementaarne tööriist käes ei püsi.

Smiley'ga täpselt sama probleem- ise elan Paikusel ja otsin garaazi pea aasta vahelduva eduga. Nüüd jäi Sinti midagi silma, äkki joppab. Autoremont on kõik maja ees parklas või avaliku estakaadi peal ära aetud, talvel hoidsin hinge kinni, et midagi alt ära ei hüppaks

Tea, küll kui nooreks-vanaks ma kahekümnendate keskel liigitun, aga minu jaoks on auto ikkagi rohkem nagu pereliige. Oleks seda va krabisevat vähe vabamalt käes, oleks kindlasti midagi rajaauto moodi projekti nokitsemas (korralik driftifänn koos naisega- päris drifti, mitte talvise küljetamise- kuigi ka seda tuleb ette ).
Auto minu jaoks peab eelkõige olema midagi, millel on sisu- midagi huvitavat, erilist, kiiksuga... Souli ühesõnaga. Hetkel sõidan elu teise E34'ga, mille peale ilmselt jään pikemaks ajaks, minu jaoks on E34 touring perfektne autohingega tööinimesele- veab mind tööriistadega metsa-tagasi, pärast tööd on viiene hea soliidne naisega teatris käia ja poole öö peal kodu poole liikudes on ikkagist paraja sportlikkusega bemm istumise all, millega Sindi risti banaan maha joonestada. See võtab minu jaoks auto kokku, kuna töö- ,igapäeva- ja lõbuauto peab olema rahakoti pärast kõik ühes.

Auto hooldamise poolest katsun sammu pidada 20-aastase vanakese nõudmistega, remondid aga saavad üldjuhul tehtud kunas vaja ja korralikult (näiteks esisillas läbi läinud paari puksi pärast ei hakka autot üles ajama- läks terve ring uued õõtsad, kondid, rooliotsad, stabikapuksid- ehk siis harrastan n.ö. komplektremonti).
Tuuningu poole pealt- kui raha veidi üle peaks jääma- olen paras purist. Ükspäev juhtusin lugema kellegi bemmiteemat, kus pandi E34 kapotimärgi alla mingi ledkärakas põlema, siis mingi aeg küsiti klubifoorumis, kuidas E34le E32 tuled ette pookida jne- selline asi mulle ei meeldi. Auto peab stiilne olema. Mitte ilmtingimata 100% OEM, aga mitte ka päris juudi jõulupuu. Tänapäeva noored (ehk siis minu seisukohast kuskil 16-19a esimest autot omavad sellid) teevad küll palju sellist porri nagu Meie Mees kunagist laulis- "Vihmaveetorust saab bemmile jumalast hea sumpsi teha, plastiliiniga alla ja nnnormmaaalne".

Pean ennast ise ka nooreks, aga suhtumisel pigem vanakooli striitreisser- üle 2000a masstoodangu autosid eriti ei tunnista ja alla 1990 autosid austan. Mis sinna vahepeale jääb, on juba natuke konkreetse juhtumi küsimus.

Siin näen ehedat vana kooli tehnikamehe vaimustust. Tubli!
Mõtlen, et viimase lõiguga võib-olla tabasid otse naelapea pihta. Vanasti ilmselt antigi seda huvi ja oskust vanaisalt/isalt pojale. Tänapäeval on isad Soomes ja kellelgi pole väga aega. Autojuttude asemel räägitakse mingeid teisi jutte (rahast võib-olla?)
Ehk siis tulebki välja, et osalt lasub süü vanemal põlvkonnal endal.

Hetkel viibin Rootisis komandeeringus, esmasp paluti kõrgemalt poolt 3mel tööautol õlivahetus teha, koos sinna juurde kuuluvaga, kaks kohalikku "seppa" otsustasid appi tulla. Üks siis püüdis suverattaid alla keerata, teine õlivahetust teha.
Esmalt aga ei leidnud filtrit üles, teiseks tuli ja küsis millisest august õli sisse valada.
Kutid a'la 20-22, ühel uhke Focus ST teisel mingi Astra OPC vms. Jutujärgi olid mõnemad tugevamad turbotajad.