Nõges on toores ja leht, puu ikka loomulikult kuiv ja lisaks suitsule ka kütab, äärmisel juhul niisutatud.Eriti hea õnne korral leiab ka kadakat, mida peetakse parimaks üldse. See jäi täpsustamata jah, et 10 minutit intensiivset suitsu on lõppviimistlus e. siis toorest nõgest, õunalehte või mida leidub.

on keegi mööda sõitnud ja proovinud ?

koht on küll valitud imelik aga mine tea.

http://www.virumaateataja.ee/3269015/as ... -ameerikat

20 minutit peale ahjust võtmist. Üks restitäis, kus olid tooni jagu pruunimad, nendele aeti ahjust tulles juba hambad sisse.


Igaljuhul esialgu tundub, et sai kõige kümnesse pandud, täitsa pekkis kui head . Poest suitsukana ei osta küll mitte kunagi enam.

Mis tahes enda suitsutatud produkt on ikka alati maitsvam.

Käisin ka selles mägedepoja Apetiit Grillis mustakivi teel Prisma juures.
Ütleks, et see 2 ja kopikatega euri eest on kebab (ljulja) lavašis väga okei värgents. Lisaks mingi 3€ juustupallid (vb nats palju selle eest, et need lihtsalt fritüüri visata ja kuumaks lasta) ja sai väga okei kõhutäie. Maitsev oli ka.

Eile sai mustamäe pirosmanis käidud, väga hea.

Täna uulits, pihv oli minu arust täelik saast võrreldes eelnevate kordadega, way overdone

Minu maitse järgi on iga suvaline rakvere läga burx parem kui seal pakutavad.Ise võtsin sealt valikust deluxe burgeri, maksin viieka ja selle raha eest oli ainus hea asi see ,et pihv oli tehtud kohapeal hakklihast ,see küpsetati ka nii kuivaks ,et käis suus ringi ,salatit oli tõsine näputäis ja kaste vähe sellest ,et see oli suvaline poe burxi kaste oli sellega ka koonerdatud kokkuvõtteks kuiv maitsetu burger ja pettund mina ,aga äkki selline ongi Ameerika.

Suvel tehtud suitsukana taastas mu usu kanalihasse üldiselt. Supermarketites müüdav liha ja munad on pikka aega olnud ikka eriline kräpp võrreldes vabalt ringi räuskavate tegelastega. Suitsu läksid laiatarbe kanad ja lõpptulemus oli väga mahlane ja hea. Maitseks ainult soola ning kuivalt ca 2h sisse hõõrutud. Rippusid vesivanni kohal.
Kuivsoolaga jääb soolasus küll ebaühtlasem, aga soolvette läheb ainult vahest sealiha(see läheb ka enamasti kuivsoola). Soolvesi on lihtne, aga seal ligunenud kala on ikkagi tuimem kui ilma soolata ahjus käinu. Kaladest saavad suuremad eelnevalt tunde järgi soolaga üle sügatud, aga tavaline ahven, lest ja räim lähevad ahju ilma soolata. Kõige parem on ikkagi pärast suitsu kuumale kalale jämedam sool peale ja puhta rätiku alla mõneks hetkeks tõmbama. Samuti on täiesti normaalne praktika lisada suitsukalale söömise käigus soola. Valad alustaldrikule sellist pooljämedat soola ning sealt näpuga puistad. Näppudega kala laiali lammutades ja soola näppides tekib selline sümbioos, et kala on kogu aeg parajalt soolane. Jood kõrvale maitse järgi õlunaadi või sööd Hiiu pagarite saia/leiba(gurmaan laseb Evelinilvesel omale veelgi kräpivabama küpsetada).
Marinaadid ja maitsestamine enne suitsu on omaette teema. Klassikaline suitsutatud tavaar ongi maitsestatud suitsu ja soolaga(võibolla kalale mõni tillioks ka juurde visatud) ning süües midagi muud sinna lisandiks ei taha.
Parim suits tuleb tegelikult ikkagi vanakooli puudega köetavast pikast ahjust, kus tavaar ripub puust kastis. Seal ei lähe midagi hauduma ega tõrva liiga ära ning suitsumaitse on võrreldes metallkirstudega selline mõnus ja toidu enda maitset täiendav. Metallist kalossigakütmise ahjude juures peab kala korralikult kuivaks saama, laastu õigel ajal vahetama ja temperatuuri jälgima. Saab väga hea kraami, aga see on lihtsalt erinev pikas ahjus tehtust.

Sinu jutuga seoses tuli mulle meelde lapsepõlve maitsed .Meil maal oli tehtud suitsuahi umbes nii: niiöelda tulekolde osaks oli pikk metallist seaküna ja selle otsas tavaliste kartulikottidega vooderdatud ca1,5 m kõrge puust kast .Kana mis sealt ahjust tuli oli ikka tõesti maitsev ,vahest tegime niiöelda tellimusena küla peale ja täiesti tavaline oli see ,et tuli juurde teha kuna kana söödi enne pidustuste algust ära.

Võibolla maitsed muutuvad, aga üldse ma mäletan mingitest vanadest headest aegadest, et kana maitses ka muul moel tehtuna paremini kui tänapäevased laiatarbe elukad. Võibolla oli farmis mõni aken või lasi katus läbi, mis tänaseks päevaks on ära parandatud. Muidugi rohi oli ka rohelisem ja või kollasem...
Aga soovitus kõigile gurmaanidele- sebige kusagilt õigeid kanamunasid. Mõne tuttava tädi käest, kes kusagil maapiirkonnas neid enda lõbuks peab. Keskmine poemunade peal kasvanud linnalaps saab südari

No ei tea. Ostan nii poemune, kui toon maalt mune ja mingit maitsevahet küll pole. Vb siis on, kui jätta magedaks, aga kui soola ja pipart peale panna, maitsevad täpselt samamoodi.

Härjasilmasid tehes on küll vahe alati märgatav.

kodumuna vs tallegg on vahe nagu öö ja päev...kommertsmuna on valge kollasega, kodumuna rebu on ikka tumekollane ja palju maitsekam...vbl oleneb ka kuidas kodukanad süüa saavad..aga üldiselt kui korralikult ja pääsevad ka rohumaale rohelist tuuseldama siis on munateema küll selline nagu ülal kirjeldasin.

Võibolla Irooniale on väikesed ja lahjad munad sattunud.
Teine asi on maitsetaimed. Poest saad küll potiga värsket maltsa osta, aga maitse poolest on see tihtipeale ikka väga lahja kraam. Poe tilli võib tõesti Koržetsi kombel peotäite kaupa kalale kõhtu kühveldada ilma erilise tulemuseta. Kusagil peenras väetamata ja korralikult kastmata idanenud väliselt kiduram kraam on hoopis intensiivsema maitse ja lõhnaga. Eks sort mõjutab selliseid asju ka, aga üldiselt on poes müüdavate maitsetaimede puhul eesmärgiks kiiresti lopsakas mass kätte saada.

Kana muneb nokast. Ikka hobuses*tta ja muru vaja nokkida, siis tuleb hea muna millest kannatab kooki teha.