Tsiteeri:
Kuidas saab inimene, kelle kirjaoskus on lasteaialapse tasemel, norida teiste (kusjuures üldistades kogu rahvust) keeleoskuse üle?
Tänu internetile ja sõnavabadusele saab igaüks kirja panna oma mõttevälgatused, jagada kõike mida sülg suhu toob või näpud trükkida suudavad (k.a. minu praegune tekst). Nii saabki igaüks oma arvamust avaldada (foorumi olemus?!?) Aga üldiselt - Bohoooo, hakkas kellegil indialastest kahju, et üks lasteaialapse tasemel noorsant nende kallal norib? Pigem lihtsalt jälle hea võimalus, kuidas ära panna.
Heade piltide teemas (vaatasin uuesti üle) nägin pigem jälle seda, mida ülal välja juba tõin. Reaalselt kedagi ei koti, kas see maastiku pilt seal on või ei ole, aga sai ära panna jälle. Kas üldse on defineeritud, mida "heaks pildiks" loetakse? Igasugu pildi teemad ning huumori teemad tundub üsna subjektiivsed minu arust. Hakkame igat posti kommenteerima, et ei see pole naljakas, või ei, see pole huvitav numbrimärk.
Sellest vastu "panemisest" ma ei saa aru. Võiks lihtsalt mitte vastu kirjutada, aga ju siis on vaja. Ja no ilmselt kirjutab nimelt, kirjutab ja naerab kuidas täiskasvanud mehed nii jaburate asjade üle lärmi tõstavad.

-e-: Et mu post puhas kräpp poleks, siis lõpetuseks mõned endale tunduvad humoorikad laused. Maitse asi.
Reklaamiklipid müüvad meile maailma, kus sõit Tallinnast Tartusse võtab tund ja kolmkümmend minutit, mitte kaks tundi ja kakskümmend minutit kahe palgikoormaveo auto vahel, klaasipesuvedelik otsas ja pool Statoili biifsteiki praemunaga istme vahele kukkunud. Loomulikult oleme petetud ja vihased.
Kui politseile liikluses vahele jääda, siis järgneb mitu karistust, millest minu arvates on kõige karmim see 20 minutit kannatlikku istumist mingi täispussutatud Škoda tagaistmel, politseinik-kirjakunstnik samal ajal pastakaga protokolli paberile joonistamas.
Te olete ju rikkad, minge nüüd sõitke mööda Mäo ümbersõitu või midagi.