Random Hero kirjutas:
Ma tahaks, et sa nüüd siin ja praegu ära põhjendaksid, kuidas see, et 2 pepupoissi võivad oma kooselu juriidiliselt registreerida, Eesti elu, maailma ja sinu elu hävitab. Ilgelt äge on jah karjuda, et kaks teki all rähklevat täiskasvanud meest on samal latil laiba- looma- ja lastepilastajatega. Aga päriselus võiks ju nii palju täiskasvanulikku mõttejõudu olla, et sul võiks lihtsalt suva olla, kes oma schlongi kuhu topib, niikaua kuni see ei kahjusta-kurvasta kumbagi osapoolt.
Ei ole probleemi, seni kuni mõttetuks puude alla panekuks ei lähe (...kuigi foorumi alateema on vastav...)
Elu alus on tasakaal ... sama võib laiendada ka ühiskonnale.
Algul kaotati pärisorjus, mis asendati natukene parema teoorjusega.
Siis kaotati teoorjus, tänu millele said järgneda järgmised sotsiaalsed reformid. (ei räägi otseselt ühestki konkreetsest riigist vaid ühiskonna arengutest läbi ajaloo)
Mingi hetk said mustanahalised omale õiguse olla sama vabad @US kui valged (kõik positiivne areng tasakaalu punkti suunas)
Tänu mustade õigustele said õiguseid nõudma hakata ka naised, kes on ka tänaseks sama võrdsed (vähemalt meil siin), kui mehed. Ja see siin on see kuldne tasakaalu punkt. Nahavärv ei loe, sugu ei loe. Kõik inimesed on hetkel omavahel võrdsed.
Aga nüüd nõudsid oma õigusi ka homod, kellele anti võimalus kooselu registreerida. See on hetk kust minnakse tasakaalu punktist õrnalt juba teisele poole ekstreemsusesse.
Ma võin kasti õlle peale kihla vedada (ja juba on näited Austraaliast ja UK'st kus homoabielu on legaalne), et õigusi on nõudma hakanud ka pedofiilid ja zoofiilid (eelnev UK ja AU näide). See on juba väga möödas tasakaalupunktis kus me olime.
Kooselu seaduse mõte on, et kaks inimest (vahet pole mis sugu) saaks seaduse toel üksteise kohta infot taodelda, kui juhtub midagi kus muidu riik isikuandmeid kaitseks ja ei tunnistaks kahe inimese suhet, sest seda pole juriidiliselt paika pandud või üldse puudus raamistik.
Aga nagu ikka mindi suht lampi ja nüüd on iseendaga konfliktis seadus, mis pole lihtsalt läbi meedia kära osati muudetud homopropagandaks (mida ma üldse ei salli), vaid ka on täiesti mõttetu.
Riik peaks inimeste eraelust nii kaugele hoidma kui võimalik, nagu sa ka ütlesid vahet pole mida kaks inimest kinniste uste taga teevad. Notariaalset lepingut oleks võinud ennem ka kahe inimese vahel sõlmida mis annaks mõlemale loa üksteise kohta infot taodelda ja nö. tekitada samasuguse "pere" situatsiooni. Aga minu probleem on et riik tahab luua (lõi) spetsiaalselt riikliku mudeli mis annaks võimaluse nii lapsendamiseks kui päriselt väärastunud vaimse arenguga inimestele oma õigust hakata nõudma ja see on see mis mind torgib.
See asi oleks pidanud ilma kärata minema aga nüüd on homoks olemine nagu mingi uus mood ja lapsendamisest ei taha ma üldse midagi kuulda. See kes keda kuidas kepib pole jah minu asi aga ei nõustu inimeste väidetega kes ütlevad et homod kasvatavad lapsi paremini kui ema ja isaga pere. (jah ma tean et on palju peresid kes peksavad oma lapsi ja üldse pohhui neist aga statistiliselt on seda "valimit" homode perega mõttetu võrrelda sest kogused pole samad ja võrdlus väär.)
mastr kirjutas:
Arvestades, mis s*tta 99% nendest anonüümsetest kommentaaridest on, siis peaks sinu väitest dedukteerima, et Eestis elavadki ainult ajupuudega hälvikud.
ei ole õnneks nii hullusti. Enamus ennast haritlasteks pidavaid inimesi ei loe delfit üldse. Mind huvitab mida üldine rahvas mõtleb.