kas sind saadeti komisjoni poolt kompuutrisse või käisid ise?
kuda võru arstid on seal komisjonis üleüldiselt?

Rääkisin kirurgile (Dr. Johanson) sama asja, mis eelmine aasta, et selg pidevalt valutab ja nii. Eelmine aasta saatis röntgenisse aga sealt midagi nagu ei avastatud ja ütles, et annab aasta pikendust, et saaksid arstide juures käia veel. Neuroloogi juures käisin ja sealt sain niipalju targemaks, et radikuliiti mul pole ja et ärgu ma tehku selliseid asju, millega selg valutama hakkab. Nüüd ütlesin, et pole paranenud midagi ja sama jama ikka. Kirurg pakkus siis, et käin kompuutris ja kui seal kõik korras siis sõtta minek. Kompuutris käisin seal samas. Oleks ilma järjekordadeta saanud kõik kohad läbi käia oleks 30 minutit vast kulunud, mul läks mingi 5 tundi vist. Arstidest väga palju ei oskagi rääkida. Johansonist kuuleb ka igaühe käest erinevat juttu, kellega oli normaalne kellega mitte. Mul vedas vähemalt.

Johanson on täielik m*nn. Tekib küsimus kas ta on üldse sobilik sellisel kohal töötama. Ei huvitanud teda eelnevad haiguslood, perearsti tõend, mu maha lõigatud näpp ja lampjalad. Kirjutas kõlbulikuks, psühiaater ja teised arstid seal komisjonis olid ka hämmingus et kuidas mind teenima saadeti.

njah,eks need arstid ole igal pool siuksed trapead põhimõtteliselt, eks nad ole näind oma elu jooksul igast vennikesi kes ära püüdnud saada,aga närvi ajab tõesti see,et kui ongi midagi viga,siis tundub et neid eriti nagu ei koti ja välja ei tee.

12a tagasi oli Tapal piidrist väeosa arst, kel meeldis poisse näperdada, see ikka seal ametis ve ?

no tra siuksele tõmmaks kohe mööda tatti,olenemata tagajärgedest.

Meesarst? Niipalju kui mina seal laatsas käisin(paar aastat tagasi) ei näinud ma ühtegi meesarsti, täitsa toredad tädid ainult seal.
A üks mees siski oli, mingi trulla, aga see oli lihtsalt laatsaautojuht

Avaldan arvamust ja räägin oma kogemusest.

Teenisin 11 kuud Vahipatis 2008 a jaanuar- detsember, olin SP- kompaniis. Noorteajal sai tagant järle mõeldes päris palju nalja ( kompanii ülem oli siis n-ltn Kurisoo, hull sõjard). Kurikas (nagu ajateenijad teda kutsusid) arvas et meil on distsipliiniga probleeme, kell 19.00 kompanii rivistus, anti õppehäire whiskey 2 tervele kompaniile ja algas rännak männikule, seal kaevasime augu mõõtmetega 4m x 4m x 4m, auk varises muidugi vahepeal kokku. Kurikas korraldas samal ajal anektootide rääkimise võistluse ja isegi rõvedalt ropud võisid olla. Igatahes see mürgel käis seal öö läbi, magama sai hommikul 5 paiku. Järgmine päev oli õnneks pühapäev, siis sai salaja toas magada. Juhtumeid teisigi väga naljakaid. Noorteaja lõpus taheti vägisi NAK-i panna, kust suutsin ikka ära susserda, lootsin ikka autojuhiks saada.

Peale SBK-d määrati mind autojuhi kursustele, kuna oli suur kaadri puudus määrati meie endi seast 2 vastutavat, kes olid meile siis rühmavanema ja ülema eest, need kaks meest said kohe kaprali pulga ka peale, kiiremini kui NAK-i mehed . Meie olime viimane sats veel käisid Tallinna linnapeal autokoolis õppe sõitu tegemas. Kuna omad poisid lid vastutavad ja linnalubasid õppesõidu ajaks kirjutasid olid elu väga hea. Kui hommikul kell 10 algas sõit, siis panime ikka 8-st linnapeale ja ega enne õhtusööki keegi kohale ei ilmunud. Sõidud said kõik tehtud ja palju muudki, tihti istusime kinodes ja parkides naisi vahtides, Tallinna mehed käisid kodus söömas jne jne. Kogu see lõbu sai läbi juuni keskpaigas, siis toimus viimane lahterdamine, kes lähevad tagasi rühmadesse ja kes saavad pataljoni autojuhtideks. Kogu selle perioodi miinus oli see, et kui oli vaja nädalavahetuseks ja muidu toimkonna hunte, siis olime need meie.Suvi oli sellesmõttes sitt aeg, sest kadriorus ju koguaeg igasugused tseremooniad.

Juunist kuni detsembri alguseni teenisin edasi pataljoni autojuhina elu oli supper lahe ( tahaks tagasi, ausalt). Pataljoni autojuhid olid sellised mehed kelle ülesandeks oli maisnapargi remontimine, ja muidugi pataljoni sõidud, viia mehi metsa, sõidutada ohvitsere, pataljoni majandussõidud mööda Tallinna linna ( vedada näiteks hommikul kokamutid tööle ja õhtul tagasi, viia kadriorgu toimkond, ja tuua poodidest saapa, peldiku paberit jne jne). Igasugused toimkonnad olid meie jaoks lõppenud, pataljoni autojuhid toimkonnas ei käinud ja linnaluba oli üldiselt igal reedel taskus kui mingi sitaga hakkama ei saanud nädalalõpus ( nädala alguse sitt ununes ülemustel õnneks). Sõita sai sitaks ja igalpool, pluss muidugi remontida neid chevy ronte. Paaril korral võttis politsei mind rajalt maha, kiiruse eest, aga läks õnneks, politseinikud oli vahipatis teeninud ja üks isegi oli olnud mu ametivend ning lasti minema. Sõjaväe politsei ka õnneks ei kottinud meid, sest olime nendega ühe õue peal ja remontisime nende G mersusid. Metsades sai muidugi proovitud Saurerite võimeid ja muid tempe tehtud. Kord käisime isegi Sauraga Haapsalu bussijaamas naisi lantimas seni kui teised metsas roomasid, neiud viisime ilusasti auto kastis Rohukülla praamile:D. 32 päeva enne reservi pandi veel pulk peale Vahipatis olime esimsed kapralitest autojuhid. Pikk segane jutt kiiruga kirjutades, aga loodan et saite aru.

Kogu teenistuse jooksul lasin 43 lasku tervmoona ja 3 paukpadrunit:D
Sain C, D, E kategooria mingi 75 kr eest ( 3 pilti pidin ise tegema)

Ja ei juhtunud mu isikliku eluga ka mitte midagi, naine jäi alles, töökohale naasesin kohe pärast lõppu ja sõbrad ka midagi suurt sel ajal ei suutnud korda saata ( kui õllekogused välja arvata)

Üldiselt olen mina oma teenistusega üli rahul, sain kasulikke uusi tutvusi häid sõpru ning nalja täie raha eest .

Huh... tunnistati kõlbmatuks, jumaltänatud.

mis viga oli siis kui teada tohib?

Mind tunnistati ka kõlbmatuks vererõhk kõrge ja süda jukerdab.

Krt ma ei kujuta ette mis su vererõhk siis olema pidi, et kõlbmatu. 150/90 kohta öeldi, et jumala normaalne.

endal 2010 sügis KUPI minek ma ei üritanudki üldse ära viilida,kahju hakkab teist et te kõik vigased olete

Vot selliseid jutte lugedes ongi natuke kahju, et mitte kõlblik. Sõpru saaks, huumorit saaks ja uusi asju õpiks ka palju. Oleks kohe peale gümnaasiumit läinud siis veel aga töölt küll nüüd väga enam ära ei kipu.

sorry tõesti aga on juba viskand 2 korda pildi tasku alumine 105 ja ülemine 165 on saadud minupuhul. Mõned süstid tiba pikali olles ja on eluvaim sees jälle. Kahjuks nii on mina ei saa sinna miskit parata.