Kusjuures Pärnu lv on nt rikkaks saanud. Ehitavad igalpool ja tänavavalgustus põleb vahesti isegi päeval. Teede kohapealt terve Ehitajate tee ja Papiniidu silla ehitavad ümber Ei saaks öelda, et raha pole.

Tasuks vahet teha ka riigi ja kohaliku omavalitsuse teedel. Linnatänavale kütuseaktsiis tõesti kunagi ei jõua. Samas riigimaanteed on meil minu meelest suhteliselt heas korras.

Kaldun vahepeal teemast kõrvale.

Vahepeal oli juttu odavatest tanklatest.
Pärnus on selline automaat tankla nagu Diisel24. Olen tankinud sealt Peugeot Boxerile diislist korduvalt ja proovides vahepeal Lukoili diislit panin tähele, et Lukoili kütusega oli buss uimasem!

Mis seal salata, on olnud juhuseid, kus ka linnatänavaid paigatakse!

See peaks ka teemasse minema.
http://www.postimees.ee/?id=229311

Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ehituse maksumusest 80 protsenti tuleb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

Oled sa loll või mängid? Kes maksavad siis investeeringud kinni ettevõttele, kui mitte tarbijad? Kas tanklad tegelevad heategevusega? Raamatupidamisest sa ilmselgelt ka sittagi ei jaga, kui väidad, et investeeringud kantakse kahjumisse. Katsu end veidi asjadega kurssi viia enne, kui siin kaagutama hakkad. ETTEVÕTLUSE EESMÄRK ON TEENIDA KASUMIT, MITTE HEATEGEVUS!!

Võta nüüd 2 tera kenasti vaiksemaks. Investeeringud on äritegevuses osaks kahjumi/kasumi moodustamisel. Kütusemüüjad kindlasti ei tegele heategevusega, kuid sundida inventari uuendamine ja muu (näteks regulatsioonidega kooskõlla viimine) koheselt tarbija kanda ei ole siiani olnud üheski majandusvaldkonnas otstarbekas ega ka õiglane tarbija suhtes ja seda ei ole ka tehtud.

Kasumimarginali arvestamisel makromajanduslikus keskkonas tuleb kindlasti arvestada tarbija hinnatundlikkusega, mitte loota, et sinu kasum/kahjum koheselt hinna tõstmisega kasvab/kahaneb.

Enne kui sa tuled kaagutama, tasuks vaadata üle majanduse põhitõed, mitte siia tulla jutlustama märkmikuraamatupidamise põhitõdesid.

No ega see kütuseäri ei käi ka ilmselt päris tavalistes konkurentsitingimustes, kus tuleks müüa nii odavalt kui võimalik! Seal vast ikka mingid kokkulepped kehtivad tanklakettide vahel.

Loomulikult ei saa eeldada, et investeeringud tasuvad ära ennast 1-2 aastaga, kuid uue inventari jms soetamiseks tehtud kulutused peavad ju ennast ära tasuma pikemas perspektiivis(nt 5-7 aastaga), mitte loota, et äkki kunagi tasub ära.
Kütuse omahinnaks kujuneb tanklatel 6,7(sinu pakutud variant ise ei viitsi otsida)+6,615 aktsiis, see on siis 13,315 krooni käibemaksuta hind. 17,05 on hetkel tanklas postihind, millest käibemaks maha võttes on 14,208 krooni, see teeb ühe liitri marginaaliks 89 senti, mille eest peab tasuma inimeste palgad, turunduse, seadmete amortisatsiooni, transpordi ja muud kulud + peab jääma ka kasumiosa sinna juurde. Ma ei leia, et see on palju maksta kütusemüüjale. Lisaks on olemas sooduskaardid, mis parematel juhtudel annavad hinnas alla kuni 50 senti, see on ilma käibemaksuta suurusjärgus 40 senti. See tähendab, et kütusemüüja marginaal väheneb veelgi.
Ma ei näe mõtet viriseda kütusemüüjate liigsete kasumimarginalide, liigse juurdehindluse pärast, sest tanklas on juurdehindlus siiski praktiliselt olematu. Kütusehind on küll räigelt kallis, aga see on kahjuks paratamatus, sest meie ei saa vastu naftahindadega spekuleerijatega, naftavarude igapäevase vähenemisega ja nõudluse kasvuga. Ilmselgelt kütusehind pikemas perspektiivis ei lange vaid kasvab ja meie elatustaseme paranedes kasvavad ka jaemüüjate marginalid, sest inimeste palgasoovid suurenevad ja seda ei maksa ükski ettevõte oma kasumiosast kinni, vaid see tuleb ikka tarbija taskust.



Tavapärases äris ja konkurentsitingimustes ei tee keegi selliste marginalidega ärigi.

+1

Viimase postiga olen täiesti nõus, et kütusemüük päris tavalistes konkurentsitingimustes ei käi ja ettevõtted tahavad elada.

Rääkisin hiljuti Konkurentsiameti inimestega, nemad ei suuda mitte kuidagi tõestada, et tegemist on kartellikokkulepetega ja jälle järgmine JOKK.

Aga kui nüüd mõelda, palju seda kütust reaalselt müüakse, kas siis on see 89 - 90 senti kasumit igalt liitrilt mõistlik arvestades, et kütuse hind mõjutab kogu Eesti, mitte et öelda maailma majandust väga tugevalt ja on peaaegu täielikus monopoolses seisundis?

Statoili viimase majandusaasta käive oli 3,4 miljardit krooni, millest puhaskasum oli 55 miljonit krooni, millest on maha arvestatud 380 miljonit, mis läks investeeringutesse.

Ma arvan siiski, et see 380 miljonit ei ole maha võetud kasumist vaid pigem läheb see põhivara arvestusse, mis ca 7-8 aastaga amortiseerub nulli.

Mitte kõik, investeeringutes oli ka palju kinnisvara. Aga investeeringud ei olnud tehtud võlgu st käibest (tuludest). Võlgnevus 0. Äriregistrist kõik andmed võetud.

mina olen selle kütuse päritolu kohta kuulnud sellist juttu, et läänest tuleb 98 ja idast tuleb 95 ..