Tegelt on kõik õige:

Oletame, et kunagi toimus mingi ühistu üldkoosolek.
*Võetu vastu otsus, et kõik korteriomanikud loobuvad oma parkimiskoha/mõttelise osa maast kasutamisest.
*Järgmisena võeti vastu otsus, et kõiki vabasid kohtasid hakatakse raha eest kellele iganes (omanikud, üürnikud, kontvõõrad) välja rentima ja raha läheb ühistu kassasse.
*Lõpuks lepitakse veel kokku, et ilma rendilepinguta/parkimistasu tsekita lastakse parkiv auto teisaldada.

Nüüd on uued tuuled ja uued mõtted ühistul/esinaisel. Kutsutakse kokku üldkoosolek ja võetakse vastu punkt:
*Parkimiskohtade rendilepinguid sõlmitakse ainult korteritega mille ustest on kord nädalas nähtud väljumas juriidilist omanikku. Va. krt 4, 24, ja 78 millele antud punkt ei rakendu.


Ja kui selline asi koosolekul läbi läheb siis on kõik legaalne ja ilmselt ka toimiv. Ja selle vastu ei saagi võidelda - kortermajade eripära on jubakord selline, et seal toimub see mis rahvahääletusel vastu on võetud.

See on küll ajuvaba. Ma pole pooli oma naabreid poole aasta jooksul kordagi näinud. Sellist asja ei saa "mõõta", kui väga omanik seal elab.

tegelt see oli naljaga pooleks öeldud, aga kõik võib olla mis Kü koosolekul heaks kiidetakse.

Ega KÜ nüüd nii võimas kah pole, et oma seadusi välja mõelda saavad. On olemas minuteada ka mingi korteriühistutega tegelev liit/ühendus vms, kes kaitseb korteriomanike õigusi.

KÜ = korteriomanikud

Kui ei suuda anda parkimiskohta kaitsta, tuleb appi parklavalvur http://www.parklavalvur.ee

Et paneks jõuga oma parkimiskoha broneerija hoovi üles ja saadaks kõik kes midagi ütlevad pikalt?

kui majaesine ei ole tasulise parkimis ala märkidega märgistatud...ei ole ühistul ka õigust parkimiskohti rentida jne võta jurist ja makstud raha nõua ka kohtukaudu tagasi kui keeltutakse vabatahtlikult.
kü,ei ole kindlasti se kes tegeleb parkimis korra ja eeskirjadega need tuleb kohalikus omavalitsuses v linnavalitsuses kooskõlastada.teisaldusega on nii ,et kui su auto on pargitud sedasi ,et se segab jalakäiat ja teise auto liiklemist või pargitud haljasalale siis võib teisaltada ja seda sedasi ,et kutsutakse politsei kes selle rikkumise fikseerib jne,iseseisvalt ei tohi ühistu mingit teisaldamist korraltada.

§ 501. Parkimistasu
(1) Kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu.

(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega:
1) tasulise parkimise ala;
2) parkimistasu määra või diferentseeritud määrad;
3) parkimistasusoodustused ja -vabastused.

(3) Kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal korraldab parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 502sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted.

(4) Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.

(41) Parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab sõiduki esiklaasile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis. Käesoleva seaduse lisa 2 kohase liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi paigaldamine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatule.
(5) Parkimistasu laekub selle kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse.


[RT I 2005, 20, 125 - jõust. 24.04.2005]

ühistumutt saada pikalt,võta jurist ja nõua oma papp tagasi.
selliseid inimesi ei tohiks ültse mtü,s olla ja üleültse KORTERI ÜHISTU ON MTÜ,EHK SIIS MITTE TULUNDUS ÜHING"EI TOHI TULU TEENIDA".vaata seadusi kui mind ei usu.

Kas nii ei ole et ühistu hoov on eramaa vms, seal võib ikka minuteada määrata mida ise tahad. See su jutt peaks avaliku pinna kohta käima...

Kui sa kavatsed minna ka sinna ühistukoosolekule siis valmista ennast ette. Arvata võib, et kõik korteri omanikud omavad mõttelist osa sellest maapinnast. Kui oma tahtmist ei saavta, siis võite proovida üldse ära keelata seal igasugune parkimine. See mõtteline osa, mis kuulub korterile, tuleb välja mõõta ja lilled sinna kasvama panna, või kuri koer näteks.. See rohkem kiusu ajamine ja ega midagi peale selle ei võidaks, et ühistu juhataja närvi ajad:D
Googelda väha korteriühistute kohta, alustada võid siit- http://www.ekyl.ee/

Sarnane teema oli minul ka Tallinna kesklinnas. Maja hoov oli jaotatud kahe maja vahel, üks sissepääs. Kõik oli ok, parkimiskohti jagus. Autosi pargiti vastas maja ääres. Selle maja ääres kus elasin, kasvasid lilled. Sellepärast oli ka teiselpool mõttelist joont prakimine ebasoovitav. Minul oli hoovis kaks autot, pargitud olid need üksteise järel hoovi nurgas. Kedagi ma sellega ei takistanud, kellegi kohta ära ei võtnud.
Ükspäev tuleb ühistu juhataja jutuga, et pean hakkama teise auto eest maksma, eelnevalt oli kõik tasuta.
Küsisin milleks, et kedagi ma ei takista! Sellepeale tuli häma, et juhatus on nii otsustanud ja kõik. Loomulikult ei maksnud.
Paraku näed juhatajat igapäev ja tuli jälle jutuga, et võlg juba, maksa ära!
Eelnevatel kuudel sai ka aidatud lumest hoovi puhastada ja läbisaamine oli piisavalt informatiivne:D Teadsin, et koht kus pargime autosi, kuulub tegelikult teisele majale, mis asus seal hoovis.
Küsisin, et mis alusel ta raha nõuab, kui see maa ei kuulu isegi ühistule ja kas teise maja omanik teab, et ta tahab selle eest raha küsida! Soovitasin tuua kirjalik kokkulepe teise maja omanikuga ja siis vaatame. Sellega oli jutt lõppenud ja mina oma võidu saavutanud:D

kristjan777, sa paned natuke mööda. Jutt ei käi kohalikule omavalitsusele kuuluvast maast.

Tõepoolest, on ka selliseid kortermaju, kus maa peale maja aluse osa kuulub linnale või vallale ning seal võib kohalik omavalitsus parkimist reguleerida nii kuis tahab, kuid kui maa on eraomandis ja kuulub läbi moodustatud ühistu korteriomanikele, siis on neil vaba voli seal oma reegleid kehtestada. Seega kui maa on tõesti ühistu oma, siis võib ühistu sinna kasvõi lilleaia rajada või parkimise eest hingehinda küsida. Nagu öeldi, et KÜ on korteriomanikud. Kui sellised otsused on vastu võetud, siis järelikult on see enamuse soov olnud.

MDB, mõttelise osa suhtes on sul täiesti õigus. Kui maa kuulub ühistule ja lähtudes sellest, et ühistu ongi korterite omanikud, siis proportsionaalselt nii palju kui on kortereid, nii mitme vahel on see maa ka mõtteliselt jagatud. Kuid kui see ei ole omavahel kokku lepitud ja mingit kasutuskorda selle kohta paika pandud pole, siis ei saa sa ka päris lambist minna ja enda tükki suvalisest kohast välja joonistada.

Tuletagem siin kohal veelkord meelde, et ühistu esindab enamuse huve ning kui enamus ühistu tegevusega rahul ei ole, saab see sama enamus ühistu juhtorgani välja vahetada.

Millal siia lühikokkuvõte ühistu esinaisega toimunud intervjust jõuab?

Kusjuures mina tean juhust, kus maja juurde kuuluv maa jaotati korteriomanike vahel ära korteri suuruse järgi (ehk mida suurem korter seda suurem maalapp). Igaüks ise teab mis sinna teeb, kas pargib autot või kasvatab aiasaadusi. See muidugi on selline väike 1/2 kordne korterelamu ka, nii et maalapid on suured (krunt ise ka suht suur).
Aga mis puutub linna maal parkimise korraldamisse, siis see jama lõpetatakse jah kiirelt ära. Meie korterelamu ette pandi ka märk, et ainult meie maja elanikele (kuna kõrvalmaja uusehitis ja kohti ei raatsitud ehitada). Väga kiirelt kadus see märk sealt ka ära ja saime isegi autolehte sellega (toodi näide kuidas ei tohi teha). Eramaal aga usun küll, et enamuse kokkuleppel otsustatakse, mida selle maaga teha. Meil siin jagati ka hiljem siiski kokkuleppe korras kohad ära (isegi väike raha korjati et jooni tekitada jne). Nüüd aga uued üürnikud kipuvad ikka parkima kus jumal juhatab ja ei huvita neid need jaotatud kohad. Õnneks on neid ainult paar, paljud on vanad olijad. Ma muidugi ka pean siin ikka korra koos ühe penskari tütrega võitlema. Isegi kui kõik (k.a mõned niiöelda jagamata kohad 5m eemal on vabad, siis on ta ikka minu kohal). Erinevalt teistest kohtadest maja ees on minu oma enamasti lumevaba, sest pole probleem labidad kätte võtta ja nii 15 minutit rookida. Sellisel juhul ajab närvi mustaks küll, et sina näed vaeva ja siis pärast sumpa ikka ise kuskil lumehanges. See on iga aasta nii suuremate lumetormidega, et leiad enda kohale mõne auto mis elusees pole seal seisnud. Ükskord ma polnud kade ka, rookisin endale uue koha ja kõik lume sealt kohalt selle teise auto taha. Väljasaamiseks pidi natuke ikka vaeva nägema .

Mis aga puutub MTÜsse, siis kus on öeldud, et sellel sissetulekuid ei tohi olla? Kasumi saamine on jah teine asi. Samas näiteks ühist pinnal reklaami müük jne. See lihtsalt kulutatakse ära näiteks lume rookimisele jne. Või paigutatakse remondifondi või mida iganes. See on juba ühistu otsus, mida sissetulekutega tehakse.

dellu poolt väga inetu käitumine kui kellegi teise meelega kinni pakid kergelt. kui sul ei ole oma nimelist või auto numbriga kohta tee ääres siis ei ole see sinu koht, vaid koht kus tavaliselt pargid. oma maja eest viskasime naabriga ka peale suuri lumesadusi teeääre puhtaks. nüüd saab varasema 2-3 auto asemel seal parkida 8-9 autot. meie maja eet epargivad ka päevast päeva jumala lambi inimesed sest osad käivad linnas tööl ja meie majaesimene on napilt ennem kesklinna tasulise parkimisala piiri. ikka juhtub. küll seee lumi ükskord ära sulab ja sellega kohti juurde tuleb.

Nagu juba enne kirjutasin, siis suusõnalise kokkuleppe järgi on kohad jaotatud, usun et ka sellele inimesele, sest muidu pargib suht sama koha peal. Need kelle vahel jagatud peavad sellest ka kinni. Kusjuures see kes minu kohapeal parkis elab tegelikult hoopis 3 trepikoda edasi ja pole elusees selles majaotsas parkinud. Siis aga olid kõik kohad paksu lume all ja inimene ei tahtnud lumes sumbata. Vabu kohti mujal oli piisavalt. Eks see inimene saab ise ka aru, et see koht ei teki sinna iseenesest, sest kojamees ei roogi meil autokohti. Ja ega ma talle sinna mingit meetrist valli ei kaevanud, aga eks ta paar labidatäit pidi viskama või siis paar korda edasti-tagasi sõitma. Majaesist (trepikoja) olen siin suurte lumedega ise ka lahti lükanud (5 kordne mustamäe maja), kuigi ka kojamees olemas. Siis endal ka parem hommikul autosse minna. Ükskord sai mingi 1:00 paiku linnast sõitmast tuldud ja veel oma koht ja oma trepikoja esine lahti lükatud, hommikul oli hea autosse minna.