jah, küsimus oligi selle tegevuse mõttekuses. et kui sa teisi kõlaritele võimu ei lisa, ja paned ainult ühe müraka 1kW bassikõlari koos vastava võimuga, et siis sa ju ainult basse kuuledki. aga eks sa saad hiljem teised järgi aretada, kui vajadus tekib.



Minul on ees sellised tabelid:
http://www.emmanet.com/download/ruleboo ... nstall.pdf
vaata lk 5 ja 6. esimesel lehel on näidatud kui palju voolu võid kui jämedast juhtmest läbi lasta. seda piirad sa kaitsmega, mille paned aku lähedale enne oma jämedat juhet. põhjus on siis et kui sul peaks juhe kuskil keresse hõõrduma, siis maksimum voolutugevusega ei läheks veel kaabel soojaks, vaid põleks kaitse läbi.
võid ka tagurpidi arvutuse teha - selleks et võimaldada võimule 140A, tuleb panna kaablile 140A kaitse, ja see nõuab 30mm2 või suurema ristlõikega kaablit. (tabel lk 5 on 150A->30mm2)

ja auto mahapõletamise pärast ei pea sa muretsema ka juhul kui paned 10mm2 kaabli - lihtsalt selle kaabli ette tuleb panna kaitse 60A, ja sel juhul ei saa ka sa oma võimust nii palju vatte kätte kui sa tahaksid.


2007 aasta juhendis on kenasti ka toodud kui palju kaablis pinge langeb, lk 6.
oletame, et sa paned oma 140A võimendi 3 meetri kaugusele akust. ei usalda auto keret elektrijuhina ja vead miinuskaabli samuti tagasi akuni. seega kaabli pikkus 6 meetrit. kärtsutad nüüd oma 140A läbi võimendi - sellise voolutugevuse korral jääb (vt tabelit) kaablisse kinni 0,8 volti =(2,5*6*150)/(57*50). see tähendab et loodetud 140*12= 1680 vati asemel saad sa 140*11.2=1568 vatti.

kui sa aga paneksid 10mm2 kaabli, siis jääks selle tõttu kaablisse juba ohtlikult palju, ehk (2,5*6*150)/(57*10)=4V ja tõenäoliselt sulab isolatsioon. selle jämeduse korral maksimaalse lubatud voolutugevuse 60A korral aga on pingelangus 6 meetrises kaablis (2,5*6*60)/(57*10)=1,6V ja võimsuseks jääb 60*10,4=624W,

vot elekter.

Kas sa oled süvenenud ka oma kasutatava valemi sisusse? Mis tegur see 2.5 on?

See teooria ei pea päris paika, sest võimendite voolutarve ei ole erinevatel pingetel sama. Reeglina võimendite voolutarve kasvab pinge tõustes, aga mõnel üksikul hoopis langeb.

Minul igatahes pea pudru ja kapsaid täis, õhtu hiline ja vaja vist pigem magama minna, kui sõna võtta.

Tabeleid erinevaid ja numbrid neil samuti. Soov siiski võimendile võimaldada see 140A ning keegi võiks siis öelda, mis peakaitsme ma akule peaks panema. Kaitse ei saa ju sama olla kui 140, peab olema suurem...aga kui palju suurem. Ostsin siis lolli peaga rutates 300A kaitsme lootes et küll kärab, kui kaks võimendit taha aretada. Oletasin et kaks võimendit tuleb kokku umbes 200-250A ja siis 300 peaks nagu sobiv olema.

Eks ma homme süvenen edasi asjasse, praegu ei suuda ega jõua lugeda.

viidatud dokis on kirjas nii: 57 = Factor for copper, 2,5 = Loss factor

kui ma ise peaks selle valemi koostama siis tõepoolest pingelang on: eritakistus (mis on 0,0168*Ohm*mm2/m)* pikkus/ ristlõige * voolutugevus
U=I*R
R=eritakistus*pikkus/ristlõige= 0,0168 (Ohm*mm2/m)*pikkus/ristlõige

tundub et see 2,5 on emma onude poolt puusalt tulistatud, ja selle kohta ilmselt käibki kommentaar, mis on tabeli juures ära toodud: "The voltage drop at the connectors and
the Ground length (from Ground connection to the negative battery post) are also considered in this table. "

ehk siis nende arvates ükskõik kui jämeda või peene juhtme sa paned, siis autokere takistus on ikkagi täpselt sama suur .
kuskile võiks aku sisetakistuse ka sisse panna, sest ka see tekitab suure voolu korral pingelangu.

kuna ma oma näites rääkisin edasitagasi-kaablist, siis seal juures mingi "kere takistuse koefitsiendiga" arvestada on muidugi viga. aitäh tähelepanu juhtimast.
see muudab küll näidises toodud numbrilisi väärtusi aga mitte põhimõtet - mida jämedama (ja lühema) kaabli paned seda vähem on pingelangu kaablis ja seda rohkem pinget/võimsust võimendile jääb.

Salupa, äkki selgitad veidi lähemalt seda efekti, mis juhul võimendileb pinget andes voolutarvet mõjutada? normaalses tööreziimis antakse ju võimendile koguaeg 12V või 13,5V pinget peale... ainult kui aku on tühi, siis võib mingi muu pinge minna...

Minu arusaamine on suht teistpidine, et kui sisendsignaal ja võimendustegur nõuavad väljundisse pinget, siis võimendi toite takistus kahaneb miinimumi, lastes endast läbi suuremat voolu. toiteklemmidel pinge langeb vastavalt voolutugevusele eeltoodud valemi kohaselt

kui sul on 300A kaitse siis kogu ahel aku plussklemmilt miinusklemmile peab olema vähemalt 95mm2. ehk siis - kui sul peaks midagi kokku lühistuma, siis hakkab sinu juhtmestikus kõige peenem koht kuumenema. (täpselt nagu kaitse on "kõige peenem" ja hakkab kuumenema). juhul kui sul see kõige peenem koht on <95mm2, siis kuumeneb see juba ohtlikult (reeglite arvates). muide see koht võib ka kuskil kerepoldi juures olla ntx.
nii et kui sa ei reaatsi kogu juhtmestikku 95mm2 peale teha, siis tee juhtmestik otsast lõpuni 35mm2 ja pane kaitmeks 150A. või siis otsast lõpuni 50mm2 ja saad kaitsmeks panna 200A.

Novot, seepärast ma soovitangi, kui pea väheke kannatab, kõik internetist leitud valemid mõttega läbi vaadata, sest internetti võib kirjutada igasugu asju.

Ma saan nii aru, et toitekaabli pikkus korrutatakse kahega arvestamaks miinuskaabli ja kere takistust, kusjuures kere takistuseks eeldatakse just toitejuhtme takistust (et kui kasutad 10mm² kaablit, siis on kere takistus üks ja kui vahetad selle juhtme 50mm² kaabli vastu, siis kere takistus väheneb ka automaatselt 5x ) ja siis igasuguste ühenduste kadude eeldamiseks pannakse veel 25% juurde. Ühesõnaga see 'loss factor' teeb selle valemi üsna ebatäpseks.

Aku sisetakistus on aga erinevatel akudel väga erinev ning on reeglina suurem juhtme takistusest. Selle valemisse lisamine oleks küll mõttetu.


Miks võimendi voolutarve ei ole igal pingel sama?

Võtame näiteks ühe võimendi. Võtame lihtsuse mõttes nii toiteploki kui lõppvõimendi kasuteguriks 100% eeldusel et ta akupingest eriti ei sõltu*. Olgu ta toiteplokk tagasisideta - lihtsalt tõstab toitepinget ±2x. Lõppvõimendi toitepinge oleks 12V akupinge korral siis ±24V ning 4 oomi korral annab see võimendi enne moonutama hakkamist 71W. Kõlarit läbiv vool on sel juhul 4.2A. Toiteplokk vajab selle andmiseks 5.9A voolu akult.

Kui akupinge langeb 11V peale, siis lõppvõimendi toitepinge langeb ±22V peale ja võimsus 4 oomi peal 59W peale. Kõlarit läbib sel juhul 3.9A. Toiteplokk võtab nüüd akult hoopis 5.5A.

Aga kui selle võimendi toiteplokk oleks täielikult stabiliseeritud ja hoiaks lõppvõimendi toitepinget iga akupinge korral ±24V, siis 11V akupinge korral peaks ta pinget tõstma 2.2x ning kui kõlarit läbib 4.2A, siis toiteplokk tarbib akult hoopis 6.4A


* Toiteploki kasutegur tegelikult sõltub akupingest lüües numbrid veel rohkem sassi.

Liiga suurt teadusejuttu polegi vaja, pigem võiks olla konkreetne tabel ees, mida võib usaldada ja mille järgi kaableid valida.

Salupa kodulehel oleva kalkulaatori abil saan tulemuseks : 200A ja 4m kaabel 0,5V lubatud pingekadu = 30,3mm2 / 50mm2 kaablil tuleb kadu siis tabelilt 0,27V

EMMA tabelit vaadates 200A max kaitse - 50mm2 kaabel, vaadates tabelit B "200A ja 4m" = 70mm2

Mis see õige siis nüüd on ja mille järgi lähtuda?

Ise läheks praegu kuldset keskteed ja veaks 50mm2 kaabli taha ning sealt edasi kaablijagajasse. 35mm2 monovõimule ja 15mm2 teisele võimule. Kas on sellist kaablijagajat üldse müügil ja kust võiks leida?

Peakaitse paneks 200A, lähtudes et monovõimu kaitsmed on kokku 140A ning teise võimu vaataks kaitsmetega 40-50A ...kokku 180-190A ja jääb natukene varuruumi peakaitsmele.

Kui nüüd vaid monovõim ainuüksi, siis 35mm2 kaabel ning 150A peakaitse.

turvanõuet võtta kohustusena (200A kaitsme taha minimaalselt 50mm2 kabla) ja seda pingelangutabelit soovitusena (200A ja 4m pikkusele juhtmele 70mm kaabel)
ehk siis turvanõuet eirates läheb lühise korral kaabel kuumaks, pingelangu soovitust eirates võid maksimaalset võimsust kaotada.

kaablit peenemaks võid jaotada küll, aga isis pead ka kaitsme valima kõige peenema juhtme järgi
oletame et sul on 50mm2 kaabel mille sa jagad 35mm2+25mm2. sellisel juhul pead sa panema kaablikaitsme 25mm2 kaabli turvanõude järgi. ehk siis mitte rohkem kui 125A kaitse.

üks variant on veel - paned jaotuspunkti teise kaistsmebloki ehk siis 50mm2 jkaabli ette paned 200A kaitsem, ning jaotusblokis paned kummalegi peenemale juhtmele ette oma kaitsme. mulle tundub see variant suht mõttetu.
pigem vea siis juba kaks peenikest juhet akuni ja pane akule kummagi peenema juhtme ette vastav kaitse.

Tänud abi eest, nüüd pilt selge.

Nüüd peab täitsa mõtlema siis, et kuidas ja mida vedada. Väga palju raha ei soovi matta autoaudio alla, aga juba on päris hea ports sinna läinud. Kui teine võimendi osta ja veel ustes olevad kõlarid millegi kvaliteetsema vastu vahetada, siis omakorda lisakulud.

Veel viimast korda sooviks kinnitust saada, kuna lähen kohe kaablit ostma.

Kas 35mm2 kaabel ja aku juurde peakaitse 150A on hea mõte ja töötab korralikult, kui on võimul endal kaitsmed kokku 140A? Subwoofer hakkab ilmselt olema kas 12 või 15" Spl Dynamics XTR seeriast (750 või 1kW rms). Sooviks et ei tekiks mingeid kadusid tänu kaablile ja sellega kadusid võimsuses. Kas 150A peakaitsme on piisav või peaks ikkagi rohkem olema ja siis ka suurema ristlõikega kaabel. Ei sooviks mingeid anomaaliaid, et järsku autot käivitades kusagilt kaitse läbi lööks.

Kui see 35mm2 kaabel ja 150A peakaitse on igati normaalne ja hea valik sellele võimule, siis loomulikult ostaksin selle...kuna juba puht lihtsalt on seda kergem paigaldada, kui 50mm2 kaablit.
Kaabli pealt aga mingit kokkuhoidu ei hakka tegema, kui siiski targem oleks panna 50mm2, siis selle ka hangiksin.
Otsustasin veel nii et kui tulebki kaks võimendit, siis vean mõlemale eraldi toitekaablit akult ja panen vastavad peakaitsmed neile ette. Ei usu, et sellest 50mm2 kaablist kahele võimule piisavalt on, kui kahe võimu peale tuleks kokku ~190-200A, siis ei jää erilist ruumi peakaitsme jaoks...see peaks ju väikse varuga siiski olema.

Mina ostaks 50mm2 kaabli ja paneks paika, teise võimendi võid hiljem vabalt selle külge ühendada ja voolust puudu ei tule kindlasti. Toitekaabli vedamine on ikka päris suur töö, et seda mingi aeg uuesti teha, sõltub muidugi autost ka.

See on muidugi lahe, et sa pühapäeva öösel pool üks lähed kohe kaablit ostma .

Tõnu

No ma rohkem pidasin silmas siin tuleval nädalal. Tellimuse saan muidugi igakell sisse anda

Kui vedada 50mm2 kaabel, siis lubatud on talle 200A peakaitse (EMMA rulebooki järgi). Monovõimul on endal juba kaitsmed 140A ja kui peaks juhtuma, et teisel võimul on kaitse/kaitsmed 60A või enam, siis moodustab see samuti 200A ning peakaitse jääb ju ilmselgelt väheks.
Samuti kui vaadata nüüd ikkagi neid teisi kaabli soovitus tabeleid ( EMMA + Vibe monovõimu manual), siis ~4m kaabli jaoks on ikka soovitatud 50mm2.

Vahin siin netis ringi kaablikomplekte, kes siis seletab miks firmad nõudeid eiravaid.

2AWG (30mm2) 250A kaitsmega - http://cgi.ebay.co.uk/T1-Audio-T1-KIT6- ... 45f58b00ec

35mm 200A kaitse - http://akustika.ee/pood/index.php?GID=1 ... rrency=EEK

0AWG (50mm2) 350A kaitsmega - http://cgi.ebay.co.uk/Connects2-CT35-0A ... 3a5d9204f2

Või ei ole see EMMA rulebook siis ikkagi päris piibel, mille järgi tuleks võtta.

Võta 50mm2 kaabel ära ja pane mõlemad võimud selle taha. Seda maksimum voolu tarvet sa ei pruugigi kunagi näha või siis ainult hetkeliselt ja ei tasu niipalju põdeda nende asjade pärast. Piisab sellest 50mm2 kaablist küll. Mul endal on olnud isegi ühe 50mm2 kaabli taga kaks 150A kaitsmega võimu ja üks 90A kaitsmega võim ja ei juhtunud kah midagi., sest tavalise muusikaga sa ei saavuta kunagi seda maksimum voolutarvet.
Kui ikka kardad, et jääb väheks siis otsi selline komplekt kus ei ole vasetatud alumiinium kaablid(99% nendest odavamatest komplektidest) vaid on puhas vask, on küll tiba kallimad aga eks paremad kah.

See on juba mehe jutt

Kust aga võiks leida kaablijagamiseks mõeldud plokki, mis siis oleks 1 in ja 2 out. Kas selline plokk siis peab ilmtingimata omama eraldi kaitsmeid? Plokk peaks siis olema 50mm2 sisse ja 35mm2 + " ? " välja.

Plaan oli osta selline kaabel, peaks nagu sobima. - http://www.nexans.co.uk/eservice/UK-en_ ... escription

Sellele Vibe võimule peaks ~20mm2 kaabel sisse minema.
Peaks müügil olema küll selline üleminek kus sisse tuleb 50mm2 kaabel ja välja läheb kaks 20mm2 kaablit. Mine vaata kuskilt Audiodesignist näiteks, hinnakirjas oli küll neil vist midagi sellist kunagi ja kui kohal ei ole siis kindlasti annaks vast tellida midagi.
Plus kaablil võib ta olla kaitsmetega aga massile on vaja ilma.

Ja võid ka muidugi ebayst otsida, sealt leiad kindlasti endale vajaminevad jagamisplokid.