Ja mis point on minna õppima mingit ametit puhtalt papi kokkuajamise pärast? Suure tõenäosusega töötad sel alal suurema osa oma ülejäänud elust ja oled õnnetu.

Kui inimene tegeleb alaga, mis talle meeldib ja mida ta tõeliselt armastab, on ta ka õnnelik ja sealjuures tasub sellega tegelemine ka rahaliselt ära. Õnn ei seisne metsikus papihunnikus ja materiaalsetes väärtuses.

Tõsiselt loll jutt. See liigitub samasse gategooriasse, et kui sa oled esimeses klassis ikka urod ja lugeda ei oska, siis oled seda 12 aastat hiljem ka.
Ja tead sa kedagi, kellel pole paberit, kes pole koolis käind, aga jube kõva spetsialist on v? (jätame mingit kummbiboxi, tõstukijuhi jmt õlid välja). Kindlasti on kohti, kus praktika osatähtsust ei saa alahinnata ja maaler, kes on eluaeg värvind võib tõesti pädevam olla, kui just kooli lõpetanud noor, aga anname ikka aega atra seada. ja EKV on ikka VÄGA paljude kuttidega imet teind, kellel on soov inimväärset elu elada. Kui su sirge siht on poe taga 2 liitrist sortsu imedes lõpetada,siis loomulikult lähed sa esimene nädal hyppesse ja "oled kõva mees". Ma ei tea kas ta just mehe teeb igast plögast, aga sellises kohas ei lasta sul väga emmi panna, kuna muidu saad teiste käest nuuti lihtsalt. Ja aasta on piisavalt pikk aeg, et peale sõjaväe lõppu kokkuvõtteid teha kumb elu parem tundub, kas normaalse inimese oma, või see kaagi oma mis enne sõjaväge oli? Loomulikult pole see A & O, ja on ka teisi variante, aga ei ole mõtet maha teha neid asju, millest sa ise midagi ei tea. Ja võrrelda ebs`i tartu ülikooliga ? Mismoodi sa võrdled võrreldamatuid asju? Ja EBS on VÄGA ARVESTATAV kool, kui sa tahad ennast ise harida, ja oled ettevõtja. Lihtsalt kui sa paned lehte et olen ärijuht ja otsin tööd siis ilmselt on jah su väljavaated ysna tagasihoidlikud. Aga oma businessi ajamise mõttes väga norm kool, samuti on selle paber üsna kõrgelt hinnatud teatud ringkondades.

No kui on piisavalt pappi, võid tegeleda ükskõik millega. Aga tegeleda oma meelistegevusega ja teenida 0 rulli ei tee ka sind õnnelikuks. Ja ex kool annab ainult teoreetilise visiooni, see kuidas keegi oma haridusega hakkama saab on puhtalt inimese enda kätes. (kes on elulõpuni õlivahetaja kuskil kylagarages, kes teeb enda garage või spetsialiseerub mingile kitsamale, skilli nõudvale niššile ja läheb ilmslet oluliselt paremini-maitse asi!)

Liigitub jah sellesse Gategooriasse nagu näha

+1

Ma ei pidanud silmas, seda, et enne EKVd oled lohh ja hiljem ka. Aga ise seal käinuna tean, et mingit mõttelaadi muutust see enamuses küll esile ei kutsu, istud oma aja ära ja toimetad omi asju edasi. Aga nagu iga asjaga, on ka erandeid ja kaitseväe jaoks on eraldi teema.

Oled kuulnud väljendit ülikool lolli ei riku? Ei tasu minu eelnevat juttu nii mustvalgelt võtta, et esimese klassi tasemele jääd ülikooli lõpuks, lihtsalt hariduse kvaliteet on erinev. Ja kui nüüd eriti tähte närida, siis eelmises postis pidasin silmas võrdlust kahe diplomiga inimese vahel kellest 1 jagab asja ja teine mitte, kuigi diplom on ju mõlemal.

Mis puutub EBSi siis "teatud ringkondades" nagu rikka emme/issiga tibid ja pleikarid võib see tõepoolest hinnatud kool olla ja kuna selliste "kõrgharitute" seltskond saab tänu emme/issi tutvustele kuskile tööle sooja koha peale, siis võibki jääda mulje, et nende ülikoolide diplomeid hinnatakse kõrgelt. Ja nagu sa ka ise välja tood, siis on TÜ ja EBS võrreldamatud, kuigi justkui nagu mõlemas saaks kõrghariduse ja kannavad ülikooli nime. Eestis pole ilmselt ühtegi korralikul tasemel eraülikooli ja ei saa olema ka lähitulevikus. Isegi TLÜ kus on RE kohad jääb oma tasemelt TTÜle ja Tartule alla.

Aga noh, mina ei hakka kellegi maailmapilti siin muutma ja arva mida tahad, minu arvamus on ülaltoodu peale EKVs ja TTÜs käimist.

ja gategooria meestele paneks +1

Jep, mina olengi kokk-kondiiter ja keevitamisoskuse je kerge plekitööga automaaler. Koka eriala lõpetasin kvalifikatsiooni ja kiituskirjaga (Ja JAH, käed mõistsid seda tööd üsna hästi teha!), lihtsalt majandusolukord tahtis nõnda et ma mitte kuskilt tööd ei saaks. Lõin käega, kukkusin jooma. Sügisel läksin automaalriks õppima. Miks? Neid kanalikolle on ju kõik kohad täis... Liita see et ma isiklikult ei tahaks et hobist saaks töö.
Ühte ma ütlen, automaalrina peab ikka hea kannatus ja närv olema- kui ikka kisub p*tsi, siis tuleb ju uuesti teha ning olen näinud olukordi kus see paneb inimesel pööningu täitsa lõõmama.
Igatahes ise olen rahul, aasta on sisuliselt läbi.

Mida sa pizdiitad koguaeg ? Ma olen juba õppinud seda juba yle aasta ja sain algpaberid kätte, ma lihtsalt soovisin teada, et kumb on parem töö leidmise mõttes mitte, et kõige tähtsam oleks mingi raharull.. Halloo..

Tekib küsimus, mida sa sinna tööle üldse ronid, kui tähtis pole "rahatull"?

Ma vb väljendasin end nats valesti. Kui juba õppima lähed siis vali amet/eriala, millega reaalselt tulevikus teha kah midagi on(paber ei pane muidugi tegema) aga suvalt mingit paska kah pole mõtet õppida. Ja pärast öelda , et olen mitu korda mingi ulme hariduse saand. Näiteks soomes on see suur probleem , et pole ametikoolidest võtta nö ametimehi. Kõik õpovad ylikoolis, tööd ei taha tulevikus keegi teha. Hetkel jubSoome firmad värbavad juba kooli ajal õpilasi tööle, kui kool läbi on, lõpuks. Ega eestis see aeg ka kaugel pole. Kõik ei saa õppida ärijuhiks. Mida sa ikka juhid kui , remondiluksepp, firmas, on 3 kõrgharidusega bioloog

See peaks juba igaühe enda mõistuses, südames, tahtes kinni olema, millise eriala peale välja minna...

Keskanolgina vaatan ma tänast Eestit selle pilguga, et kui õppima minna, siis midagi perspektiivset!
Enda sõelale on jäänud TTÜ ning "Soojusenergeetika" ning "Elektriajamid ja jõuelektroonika" nime kandvad erialad. Need erialad on hetke kõrgharidusmaastikul silma jäänud sellistena, millel on tulevikku nii aasta, viie aasta kui ka kahekümne aasta pärast.

Käsi saab alati määrida, selles pole küsimust, aga töö lipsu kandmine on tibake väiksema ringkonna teema.

Eks seda ole näha, mis elu ette söödab, aga TTÜ lõputunnistus on minu jaoks piisav garantii tuleviku kindlustamiseks.

Ehk siis raha = rahulolu?

Nii meele järgi olev töökoht kui ka hea palk on mõlemad tähtsad. Tänapäeva ühiskonnas on lihtsalt rahal niivõrd suur osakaal, et ei saa alati teha just seda mis väga meeldib, et ära elada. Võinoh, võibolla saaks ka, aga inimene tahab ju ühiskonnas teatud mugavusi nautida, kasvõi auto ülalpidamine mis iga töökohaga ei pruugi võimalik olla. Samas kaldun ikkagi ise ka pigem selle poole, et töö ja eriala peab meeldima, muidu ei kujuta ette küll eluaeg oma erialal töötamist. Samas ei saa ka valida eriala, millel mitte mingit tulevikku pole, aga lihtsalt meeldib ja no äkki saab kuidagi lebolt läbi kooli. Samas teisest küljest, kui oled ise hakkamist täis ja pea otsas (teatud erialadel ka annet vaja), ei ole tõenäoliselt ühegi koolides pakutava erialaga võimatu rulli taskusse ajada.

Ühesõnaga väga kahe otsaga teema.

Hirmutasite poisi täitsa ära nüüd oma diibi tekstiga

Pakun, et hea mehaanik saab kergemini tööd ja kõrgema palga, kui s*tt maaler. See tähendab, et sa pead ise tundma, mis sul paremini välja tuleks. Kui maalrikätt pole, siis maalriks ikka ei õpi.. Kui tehnilist taipu pole, siis ei õpi ka mehaanikuks..