Nüüd ju tahetakse ettevõtlust ja majandust keskkoolidesse tuua.
Mingil määral on majandusõpe juba algkoolis (Junior Achievement) kui kool on vastava lepingu sõlminud.

aga Jesper, mida sa loodad siit keskkonnast leida? "Foorumlased" on enamasti tehnikahuvilised ja ilma või majandusest kaugele jääva kõrgharidusega ning omandanud majanduse mingisugused põhitõed väga madalalt tasandilt.

Kahjuks sellise haridussüsteemi ja inimeste enda väärtushinnangutega, ei saa me eeldada ratsionaalset käitumist. Tihtipeale, mida madalam on isiku haridustase, seda rohkem emotsionaalsem ta oma käitumises on. Seetõttu näemegi siin mingisuguseid negatiivsusele rõhutavaid "lambi" uudiseid (sest kes viitsib ju lugeda kui hästi kellelgi läheb?) edastavaid kasutajaid, kes kirjutavad veel mõttetumaid kommentaare, et õhutada jällegist vaenu. Milleks selline käitumine vajalik kui teemast mitte midagi ei teata?

Sama suhtumine kui pole elu sees mutrivõtit käes hoidnud ja hakatakse juhendama kuidas kolvirõngaid vahetada. Õhufiltri korpuse vahetusega võidakse hakkama saada aga edasine on juba autori enda fantaasia ja reaalsusest väga kaugel.

Minuarust puudub sel teemal sellisel kujul siin foorumis mõte - sooviks teada, et mis täiendavat väärtust ta kasutjaskonnale annab?


NB!
Jätkusuutlikku elukeskkonda jõudmiseks peaks alustama maast ja madalast e. haridusest - http://www.youtube.com/watch?v=zDZFcDGpL4U (Video on ingl. keelne)

Kes äri temaatikas (mis langeb muidugi kokku majandusega) end kehvasti tunneb ja arvab, et vajaks rohkem praktilisi teadmisi, siis on käimas selline tore tasuta loengute n.ö "sari" nagu BeWise - http://www.facebook.com/jci.bewise
Tasub kuulama tulla

Nõustun täielikult krss'i vaadetega.
Ma ei ole mitte kordagi täheldanud et oleks probleeme töö leidmisega ei kodumaal ega välismaal, sh soomes, kus sai praktiseeritud aasta jagu. Krss'i vanuse loteriis pakuks ma pigem 30-35 vahepealset piirkonda. Aga see selleks. Ka oma tutvusringkonnas on sama seis - pakkumisi on rohkem kui küll ning valiku üle ei saa kurta. Sealt edasi on juba ellusuhtumise küsimus: kas töö töö töö ja raha raha raha, või töö ja raha ja vaba aeg. Mõlemad variandid seejuures toidavad väga kenasti ära ning jääb ülegi. Eks see ole mõtteviisi liikumise küsimus, kes mida rohkem väärtustab.

Samas olen väga palju kohanud isegi magistrikraadiga sotsiaalteaduste "eksperte", kellel ei ole mitte midagi oma haridusega teha. Lihtne. Ei ole lihtsalt nõudlust ning kui ise just suurepäraselt silmapaistev ei ole, võidki riigiteaduste kraadiga minne teenindussektorisse nühkima. Eesti mõistes kisub psühholoogia pigem sotsiaalteaduste poole.

Soovitan. Otsige üles riiklikud tellimused õppesuundadele ja erialadele ning saate väga hea pildi sellest, mis eriala maksab ning mis ei maksa.

vanuse asemel huvitaks mind tegelikult, kas sisehaigused või kirurgia? ordinatuuriga enam ilmselt tegu pole.

Täiesti nõus. Aga siinkohal, võibolla veidi julmalt öeldes, aga ma arvan, et tihtipeale on tegu inimestega, kes on küll väga töökad ja tublid, aga algharidus on puudulik, lastetuba ei ole õpetanud vms ning seega saadakse rahuldus puhtalt sellest, et tehakse ja teenitakse. Ei osata lihtsalt mitte midagi selle vaba ajaga peale hakata (või siis veel ei ole Seda leitud) ... See aga läheb tihtipeale ajapikku üle ning hakatakse hindama vaba aega.

isiklikult leian et olen küll veel noor, aga kvaliteetselt vaba aja veetmise võimalusi on väga palju ning ootan juba pikkisilmi aega, mil kohustused on täidetud ning saab pigem mõelda sellele mis reaalselt oluline on .

Minu diagnoos on ilmselt kaugelearenenud grafomaania, aga see selleks

Põhipoint on, et siin ei käi jutt mingist majandusteooria ulmelisest kõrgpilotaažist, vaid lihtsast A-st ja B-st, mis on kokku võetavad paari lausega ja millest aru saamine ei võta tegelikult väga kaua aega. Ma ei väida, et valitsus alati kõik õigesti on teinud, aga enamik neist võrdlustest mis tuuakse on lihtsalt nii rämedalt ebaausad - umbes stiilis et kui Eesti oleks Toyota Corolla, siis ühe nurga alt võrreldakse seda Porschega, teise nurga alt omnibussiga ja selgubki et täiesti mõttetu masin, ei liigu edasi ega mahuta inimesi.

Soome edu juured on selles, et puidu- ja paberitööstusest saadud rikkused investeeriti haridusse. Siit natuke edasi nuputades on kerge mõista, miks neil põhimõtteliselt samast kultuuriruumist ja sama keelt oskavaid Kalevipoegi massiliselt vaja on. Ning milline on nende härrade taust ja päritolu, kellele neid eelistatakse.

Ma Soome puhul lisaksin üheks rikkuse allikaks ka maavarad - eriti väärismetallid.

Mina saan probleemita. Küsitud ka juba kunagi ja võimalus olemas. Suurem osa parimaid sõpru (soomlased) on ka laenu võtnud juba. Samamoodi ilma probleemideta said mu vanemad maja jaoks suurema laenu jne. Üks laen on mul endalgi kaelas juba. Nii,et miks ei peaks saama ?

Sa ei saa aru lihtsalt, siin on magistrikraadidega teadlased ja arstid, nad lahkavad su laenusaamisvõimalused selle ajani välja, kus 1928 majanduskriis oli ja siis saad ise ka aru, miks sa võibolla ei saa

Soomlastel on sellega seonduvalt omad probleemid. Tegelikult ka üldse kõigil teistel heaoluriikidel. Hetke ühiskonnas viib see majanduskasvuni, mis viib suurema tarbimiseni, mis viib omakorda suuremale tootmisele. Rahvale jääb järjest rohkem raha kätte ja nende elukvaliteet paraneb. See paneb neid nende väärtushinnanguid ja väljavaateid muutma. Tihtipeale on selleks rohkemate mugavuste soov, mis peaks viima sots. heaolu tõusu. Sellega kaasneb nagu näha võõrtööliste sissevool. See on siis põhjuseks oma korda paljule halvale - alustades rassismist ja lõpetades suitsiidide ning raha väljavooluga.

Valitsust pole mõtet taga kiruda. Alati saaks hullemini ja olla nagu Läti (nagu kriisi eel taheti). Algab see siiski ju kõik indiviidi-tasandilt. Kui selliseid võrdusi kannatab tuua ja rahvas kuulab, siis miks mitte? Asi ju müüb. Siinkohal aga nõustun sinuga ebaadekvaatsete näidete kohapealt ja meenutaks nendele "lammastele" kes siin suure uhkusega jagasid (ja jagavad ka edasi) Eesti ja Skandinaavia palkade ning sotsiaaltoetuste võrdust. Sama nagu sinu näide. Riikide maksusüsteem on juba olemuselt niivõrd erinev aga ega selle peale ei mõelda. Huvitavad ju ainult numbrid. Näe, 911 läheb 100ni alla 5sek ja Corolla 12. Näe kus on vahe - Maha Ansip, Laar, Savisaar! (*kibestumus, viha, arusaamatus, hirm*). Ma arvan, et paljudele see osa nagunii pähe ei hakka, et lihtsam on öelda: Ansip on süüdi, et su Vectra 5 sek 100ni ei kiirenda.

Haridusse investeerimist toetan aga jällegi - aga millisesse?
Praeguse majanduse toimimist on väga raske seletada 1lk´ga, nii et see jõuaks arusaadavalt igal tasandil kuulajale/lugejale kohale. Me ei hakka siinkohal detailselt defineerima kuulajat aga eeldame, et ta on keskmine keskkooli haridusega kodanik ja majandusest toimimise alustest mitteteadlik.
Temale peaksid kohustuslikud olema mikro-, makroökonoomika, turundus, rahvusvaheline äri, avalik haldus, finantsturud, juhtimise ja sotsioloogia alused. Teisisõnu kõik praegusesse bakalaureuse äri/ettevõtlusõppesse kuuluvad põhiained. Lisaks ideaalis peaks ka nt. Erasmuse programm kohustuslik olema, et saada oma kitsast konnatiigi mentaliteedist lahti. Selles on aga "AGA" mis tahab hetkel raha või keskundumisvõimet ja motivatsiooni - haridus. Seegi aitab sind kahjuks ainult sinnamaani kuhu on praegune ühiskond jõudnud aga sellest tuleks edasi vaadata. Parimal juhul üldse vahele jätta, mida on aga väga raske saavutada.

Arvan, et probleem algab juba varajasest koolist ning senikaua kui me seda kardinaalselt ei muuda, ei näe ma mõtet ka poolikute lahenduste näol edasi minna.
Ma ei näe mõtet pideval tootmisel ja sellest tingitud tarbimisel. Mida kasu me eksistentsiaalselt IPad´ist ja muudest vidinatest saame? Jällegi tarbimisele suunatud mugavus, mille reaalne kasutegur eluliselt on vägagi puudulik. Hawking räägib kosmosekolonialiseerimisest kui tegelikult saaks harmoonilise ühiskonnamudeliga planeedil veel kaua kaua elatud. Kõik on jällegi selles kinni mida sulle väikesena koolis ette söödeti. Harmoonilises ja eluliselt haritud kogukonnas elades (puudub kokkupuude maailmas levinud ühiskonna korraldusega) puuduks sul suure tõenäosusega soov teisi üle lasta ja kuhjata maist mammonat.

Ühesõnaga, hetke süsteem tuleks hüljata (ka. majandussüsteem põhja lasta) ja alustada loodetavasti sealt kus valesti läks. Õpetada järelkasvu ja olemasolevaid jätkusuutlike väärtushinnangute järgi.

EDIT: Kriis sai ametliku alguse siiski 1929 oktoober

Ah, seda rebooti ei juhtu never ever, peale selle mis garanteerib, et versioon 2 parem on kui 1. Hetkel toimub lihtsalt igal levelil väike kaardipaki segamine, laisemad, rumalamad ja ahnemad liiguvad tahapoole, teised jälle ettepoole.

See asjade korraldus on tuhandeid aastaid vana, lihtsalt tänased vahendid on rafineeritumad. Ma isiklikult olen suht rahul, et hakkama saamiseks ei pea nuiaga metsas mingeid loomi taga ajama vms.

Jällegi, mis garanteerib et seda ei juhtu never ever?
Paremus on nagunii suhteline. Sõltub milliseks inimesed tahavad seda kujundada. Minu arvates on inimesed juba liigagi palju kannatanud spekulantide ja erapankade tõttu, mispärast võiks juba nende elimineerimisega palju kasu saavutada. Kasu all ma mõtlen eelkõige stabiilsemat ja harmoonilisemat elukeskkonda. See, mis praegu majanduses toimub ei ole ju normaalne?

Küsiks - mis levelid need sellised on? Maslow püramiidi omad? Rumalus on enamasti tingitud keskkonnast. Niikaua kui ühiskonnas valitseb suur tugev "akadeemiline - mitteakadeemiline" mentaliteet, on raske muutust näha.
See, et see korraldus tuhandeid aastaid vana on, ei tähenda et see ei muutu. Pereelukorraldus oli ka tuhandeid aastaid vana. ´60/´70-te Seksrevolutsioon keeras kõik selle sassi. Ennem seda mentaliteeti oli kunagi ka Vana-Kreeka mentaliteet, mida edendasid teadatuntud filosoofid. See oli umbes selline kuhu meie võime jällegi jõuda.

Ma arvan, et su näide on üsna äärmuslik kuid leian, et sinagi ei oleks selle vastu, et elada oma majas kuskil metsas ja nokitseda omi asju. Selle asemel, et muretseda raha, poliitilise stabiilsuse ja oma elu pärast.


Igatahes... see teema valgub jällegi üsna laiali kuna see on seotud niivõrd palju muuga aga ühesõnaga, tasub muutusele rõhuda.

Kui just arvel tuhandeid ei vedele, siis on kaardil rahahoidmine lihtsalt mugavus. Ei ole sellega üldjuhul probleeme. Muidugi võiks kellelegi väga tugevalt varba peale astuda ja hakata ka sulas palka välja nõudma aga see on hetkel lihtsalt endale probleemide otsimine.
Ülejäänuga olen täitsa nõus. Täiendaks oma eelmist posti, kus lõigu mõte võis poolikuks jääda, et võimaluse korral tasuks majandust (tegelikult ka õigust ja muid erialasid millega kokkupuude igapäeva elus on tihe) õppida niipalju kui võimalik kuna informatsiooni omamine hoiab sind tihtipeale valede otsuste tegemistest ja üldistest probleemidest eemal.

OT: Ei tea kas see pensionäri näide oli juba varem ringlemas aga 6-7a tagasi kui tööelu sai uuringufirmas alustatud, juhtus mulle üks vanaproua telefoni otsa, kes iga pensipäev automaati läks. Võttis sealt kogu pensi välja ja viis panka telleri kätte.

Just just. Selle kõrgelt harituse kohta ütlen nii palju, et olen näinud ja koos töötanud minust 15-20 aastat vanemate kõrgelt haritud inimestega. Aga kahjuks on kuidagi nii välja kukkunud, et nemad kipuvad mulle tööriistu kätte andma töömaal. Ja kui sina lõpuks rahaks lage oleksid ja minu firmasse tööle tuleksid, siis hoolimata haridusest ja maailmavaadetest hakkaksid ka sina mulle tööriistu kätte andma. Nii et alati pole asi kõrgelt harituses, vaid selles, kuidas sa oma tööd oskad.

Vahet pole, mis haridus siag-i näitel ju, ega haridus tööd ei tee. Aga millegipärast kipub nii olema, et pigem haritud inimestest tulevad laia silmaringiga tegelased, kes teinekord ei mõtle esmalt rahast, vaid muudest olulisematest asjades. See on ilmselt sellepärast nii, et väärtustatakse muid asju enam ja raha pole eriline probleem olnud, seda jätkub vähem või rohkem alati. Kasvõi selles valguses, et iga mees võib Soome minna ja palju rulli teenida, aga ometigi on paljud inimesed Eestis poole sitema palga peal 3 x kõrgematel kohtadel, kus mõistusega tööd tehakse, omades samas 3 x suuremat vastutust, sest loeb eneseteostus, prestiizh jne. Napilt keskharidusega tüübid jäävad aga pahatihti sierra-õlideks ja kanal 2 fännideks elu lõpuni, kes mõtlevad lcd telekates, valuvelgedes ja Egiptuse reisides. Momendil olete noored, aga 10 aasta pärast näete asju teisiti. Kõrgharidus on eelkõige silmaringi ja mõtlemisvõime küsimus, kõike ei saa mõõta vaid praktilises väärtuses. Nii siis ongi, et mingid vennad ütlevad kõrghariduse kohta, et see on mõttetu, kuna leiba see lauale ei too. Aga mul on luksus õppida, mida paljudel teistel pole. Ja lugedes majandusportaalide kommentaaridest teinekord hala, siis ajab südame pahaks. Tahaks küsida, et kuidas te nii lollid ja vaesed kõik olete Eriti just lollid kusjuures, silmaring nagu sirge tee. Mida sa ütled inimesele, kes leiab, et kõik direktorid on eri tillid ja neil on kõik nii kerge ja nad on nii rikkad? Midagi ei ütle. Rikutud õunaga on tegu, jääbki mutta elu lõpuni ilmselt. Areng läks kuskil 9nda klassi juures lahku.

EDIT: Muide, kui rahast kõige enam lugu ei pea, siis need inimesed kipuvad vist kõigepealt rikkaks saama. Nagu naistega - kui sul on suva, siis nad on sul küljes.

EDIT2: Tegelt soovitaks mõelda ka sellele, et mida sa teed 10 aasta pärast. Üks variant on olla oskustööline muidugi, see haridust ei küsi selle aja peale enam. Alati võib ka oma väikefirma teha, sellega saab ka hakkama. Kui aga ei ole otseselt mingil alal meistrimees (otsene tööinimene - torumees, autojuht jne), siis 12 klassi lagi tuleb kätte mingi 5 aastaga max juba minumeelest, kui töö otsimiseks läheb. 23 aastaselt hakkavad uksed sulguma või suletuks jääma. 33 aastaselt on kõrgharitud tegelased "juhid", aga sina? Sierrad ja telekad?

Eks ta nii on, kellel on võimalus õppida, siis palun õppige, saage targaks. Ma tõin lihtsalt näite, et ma saan siiamaani hakkama ilma magistrikraadita. Ja selleks 30daks eluaastaks, mil teil kõrged doktorikraadid omandatud, on minul oma alu juba paigas. Võib öelda,et on praegugi, 24 aastaselt. Eks muidugi, kraadidega on oluliselt lihtsam kõrgele kohale tööle saada ja hüvesid nautida. Minul pole olnud võimalust ülikoolis käia,aga oma tööalaeslt näiteks käin kord paari kuu jooksul täiendkoolitustel, mis mingi aja pärast teeb minust oma ala vaieldamatu eksperdi. Ja mul polegi vaja tippkooli diplomit, et elus hästi( Mitte rahuldavalt, vaid hästi) ära elada ja hüvesid nautida.