Aastaid paar tagasi kui ESTfield veel sõitis ja Pärnu vahel sellega sisuliselt igapäevaselt liikusin, sest mõistliku autot enam endal polnud millega saaks kärutada, peatiti aegajalt naljaviluks. Vähemalt tundus nii.
Seik 1
Kevade poole toimus, aastat ei mäleta. Sõitsin esimesi tiire linnavahel ja järsku näen, et hopaaa sinipuna peeglites. Jään seisma, kontrollitakse dokumente ja soovitakse näha lisavarustust. Kustuti, apteek, tõkiskingad ja ohukolmnurk - kõik kenasti istmete all olemas ja lubati sõitu jätkata.
Sarnane olukord oli tegelikult iga kevad kui esimesi tiire tegin. Juu siis taheti teada, et kas kõik ikka olemas ja korrektne.
Seik 2
Pärnus suvel mudaravila ringil hullasin vähe. No läks vähe külg ette nagu ikka

Järsku ei kuskilt ilmuvad korravalvurid ja annavad peatumismärguande. Uurivad dokumente ja siis pärivad, et mis kuradi imemanöövreid ma seal tegin. Seletan, et ah päris 50km/h ikka seda kurvi võtta ei andnud, vedas, et äärekivisse ei läinud, päästsin ära vms. Ega nad seda uskuma ei jäänud ja hakkasid auto rehve uudistama. Küsin, et milles asi. Nemad vastu, et kas sul üldse on sellise kiirusindeksiga rehvid, et siin selliseid trikke teha võid. Ma hakkasin valju häälega naerma. Kuttidelt oli näost näha, et nad ei jaganud üldse biiti miks ma naerma hakkasin. Seletasin neile rehvi kiirusindeksi põhimõtte lahti. Jahmunud näoga teatati, et hea küll sõida edasi, aga tea seda, et iga kord kui sa linnavahel sõidad tuleb vähemalt 4-5 kõne, et hull on jälle lahti

See aasta on auto taas liikvel ja eks püüan kevadel uusi seiku
