MDB kirjutas:
Vat see on nüüd küll hea hoop allapoole

Autokoolis räägiti just seda, et ilma lubadeta sõidu ja alkoholijoobes õnnetuse põhjustamisel jääb süüdi! Põhjuseks toodi see, et alkoholijoobes olekus on sinu mõtlemine selge ja tõenäoliselt oleksid saanud ära hoida hullemat. Sama lubadeta sõidu kohta!
Ma ei viitsi neid lõike välja otsida kuid lihtsalt googeldades juba leiab asjalikku infot!
http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=40167Aastast 2005:
"
Mootorsõidukit juhtinud isikul peab olema omaniku poolt välja antud VOLIKIRI. Kui selline volikiri on antud isikule, kellel juhtimisõigus puudub (juhiloa nr peab kajastuma ka volikirjal), siis on võimalik ka Sinu karistamine.
Kui volikirja ei ole, siis on omavoliline kasutamine, mis on kriminaalkorras karistatav.
Ei maksa ka unustada, et liiklusõnnetuse korral võtad Sa endale riski suurema ohu allika valdajana hüvitada tekkinud kahju. Mida võid küll hiljem tegeliku süüdlase käest sisse nõuda.
Mina sellist riski ei soovitaks võtta. "
Järgmine kord ehk valid parema autokooli endale, kus keegi ka Liiklusseadust ning Liikluskindlustuse seadust tunneb?
§ 26. Kindlustusjuhtum
(1) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine.
(2) Liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:
1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga;
2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel;
3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel;
4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega.
(3) Liikluskahju on sõidukilt või koormast eraldunud osade, samuti muude esemete liikumise tagajärjel tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses sõiduki liikumisega. Seejuures on oluline, kas kokkupõrge eelnimetatud asjadega toimus kannatanu süül või mitte ja kas kannatanu oleks saanud õnnetust vältida.
(4) Liikluskahju hüvitatakse käesoleva seaduse ja lepingu alusel vastavalt kindlustatu
vastutuse ulatusele ning sõltumata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud erandid.
Seega ei juhtimisõiguse puudumine ega ka joove ei tee sind liiklusõnnetuse põhjustajaks automaatselt. Kaudselt võib sellele küll argumenteerida (viidates taju vähenemisele, reaktsioonikiiruste ja muu olenematusele) kuid nii LKF kui ka riigikohus ei pea seda argumendiks ning jätab standardsituatsioonides LÕ menetlemisel joobe või juhtimisõiguse puudumise arvestamata.
Ka politsei teeb sama menetluse käigus.
Näide elust enesest:
Ülemiste keskuse parkimisplats eelmisel aastal. Ligi kolme promillises joobes Vitalik (sündmuskohal politsei poolt fikseeritud joove) keeras ette vasakult lähenevale kaubikule. Ülemiste kaubanduskeskuses teatavasti kehtib aga parema käe reegel. Politsei tuli kohale, viis Vitaliku kaasa endaga ning alustas menetlust. Vitalik sai karistada kriminaalkorras alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Möödus paar kuud ning politsei lõpetas menetluse tunnistades LÕ põhjustajana süüdi parema käe reeglit rikkunud kaubikujuhi.
Vitaliku sõiduk maksti kaubikujuhi kindlustusseltsi poolt Vitalikule kinni.
Seadus on seadus ning joobes olek või juhtimisõiguse puudumine kahjuks seadusest mööda vaadata antud olukordade puhul ei võimalda ...